Jõesete: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →top: pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Et alluuvium on setitatud vooluvee poolt, on ta reeglina terasuuruse järgi hästi [[Sorteerumine (geoloogia)|sorteeritud]], erinedes seega oluliselt [[liustik]]ust settinud [[moreen]]ist. Samuti on [[purdosake]]sed reeglina ümardunud. |
Et alluuvium on setitatud vooluvee poolt, on ta reeglina terasuuruse järgi hästi [[Sorteerumine (geoloogia)|sorteeritud]], erinedes seega oluliselt [[liustik]]ust settinud [[moreen]]ist. Samuti on [[purdosake]]sed reeglina ümardunud. |
||
Jõesetete [[lõimis]] ja mineraalne koostis sõltuvad eelkõige jõe langust, aluspõhjakivimitest ja [[kvaternaarisetted|kvaternaarisetteist]] |
Jõesetete [[lõimis]] ja mineraalne koostis sõltuvad eelkõige jõe langust, aluspõhjakivimitest ja [[kvaternaarisetted|kvaternaarisetteist]].<ref>Miidel, A, R. (2001). Jõgede kalastik. – ''Eesti jõed''. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 29–35</ref> |
||
<ref>Miidel, A, R. (2001). Jõgede kalastik. – ''Eesti jõed''. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 29–35</ref>. |
|||
Alluuviumi põhilised koostisosad on [[savi]], [[aleuriit]], [[liiv]] ja [[kruus]]. Jõesetted settivad kas [[Jõgi|jõe]] [[Jõesäng|sängis]], [[lamm]]il või [[delta]]s. [[Mägi|Mägedes]] on vooluvete moodustatud [[uhtekuhik]]uid. |
Alluuviumi põhilised koostisosad on [[savi]], [[aleuriit]], [[liiv]] ja [[kruus]]. Jõesetted settivad kas [[Jõgi|jõe]] [[Jõesäng|sängis]], [[lamm]]il või [[delta]]s. [[Mägi|Mägedes]] on vooluvete moodustatud [[uhtekuhik]]uid. |
||
Viimane redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 14:31
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Et alluuvium on setitatud vooluvee poolt, on ta reeglina terasuuruse järgi hästi sorteeritud, erinedes seega oluliselt liustikust settinud moreenist. Samuti on purdosakesed reeglina ümardunud.
Jõesetete lõimis ja mineraalne koostis sõltuvad eelkõige jõe langust, aluspõhjakivimitest ja kvaternaarisetteist.[1]
Alluuviumi põhilised koostisosad on savi, aleuriit, liiv ja kruus. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. Mägedes on vooluvete moodustatud uhtekuhikuid.
Järve- ja meresetteid, isegi kui nad on transporditud jõgede poolt, ei nimetata jõesetteiks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Miidel, A, R. (2001). Jõgede kalastik. – Eesti jõed. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 29–35