Geoloog: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 13:54

Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.

Geoloogide töö on seotud planeedi Maa uurimisega. Et Maa on meile käegakatsutav ja väga mitmeti uuritav taevakeha, on ka geoloogidel väga palju erinevaid kitsamaid uurimisobjekte. Erinevalt bioloogidest ei tegele geoloogid reeglina eluslooduse uurimisega. Geoloogid uurivad Maa ajalugu (ajalooline geoloogia), millega on lahutamatult seotud Maa palet kujundavate protsesside uurimine (dünaamiline geoloogia).

Geoloogia teeb oluliseks ja tuntuks peamiselt maavarade ja nende otsimisega seonduv, ehkki sellega tegelejad ei ole geoloogide seas enamuses. Peale maavarade otsimise tegelevad geoloogid veel näiteks vulkaanide, setete, maavärinate, dinosauruste, maakoore, kivimite, mineraalide jms uurimisega.

Olenevalt spetsialiseerumisest võidakse geolooge nimetada ka kitsama erialanimetusega, näiteks sedimentoloog, petroloog, vulkanoloog, mineraloog, paleontoloog jne.

Oluline osa geoloogide tööst toimub välitingimustes. See on vajalik selleks, et koguda teaduse tegemiseks vajalikke andmeid. Välitingimustes kannab geoloog kaasas enamasti vähemalt kaht töövahendit: geoloogi vasarat ja välipäevikut (ja muidugi ka harilikku pliiatsit, millega seda täita). Peale nende kannavad geoloogid tihti kaasas ka luupi, fotoaparaati, tollipulka, soolhappe lahust, geoloogilist kompassi, GPS-vastuvõtjat, kaarti, väikseid kilekotte, nuga, kühvlit, labidat, puuri jms. Kõige olulisemaks ja geoloogidele iseloomulikumaks on neist kahtlemata vasar, seda rõhutab ka geoloogide deviis: mente et malleo 'mõistuse ja vasaraga'.

Geoloogide ettevalmistus ülikoolis hõlmab mineraloogiat, petroloogiat, sedimentoloogiat, paleontoloogiat, geokeemiat, geofüüsikat, stratigraafiat, topograafiat jpm. Geoloogidel on sõltuvalt spetsialiseerumisest vaja häid teadmisi ka keemias, füüsikas või bioloogias. Oluline osa õppetööst toimub välipraktikate ja geoloogiliste ekskursioonide vormis.

Eesti geoloogid töötavad peamiselt kolmes asutuses. Need on Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Eesti Geoloogiakeskus. Eestis õpetatakse geoloogiat Tartu Ülikoolis.

Vaata ka

Geoloogide loend

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Carl Spitzweg 025.jpg|thumb|[[Carl Spitzweg]]i [[maal]] "Geoloog".]]
+[[Pilt:Carl Spitzweg 025.jpg|pisi|[[Carl Spitzweg]]i [[maal]] "Geoloog"]]
-[[Pilt:Ice Cap.JPG|pisi|Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab [[puurauk]]u DH-GAP04 ja tema aparatuuri. [[Gröönimaa]] [[jääkilp]] [[Kangerlussuaq]]'i lähedal.]]
+[[Pilt:Ice Cap.JPG|pisi|Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab [[puurauk]]u DH-GAP04 ja tema aparatuuri. [[Gröönimaa]] [[jääkilp]] [[Kangerlussuaq]]'i lähedal]]
 '''Geoloog''' on aktiivselt [[geoloogia]]ga tegelev inimene.
 Geoloogide töö on seotud [[Planeet|planeedi]] [[Maa (planeet)|Maa]] uurimisega. Et Maa on meile käegakatsutav ja väga mitmeti uuritav [[taevakeha]], on ka geoloogidel väga palju erinevaid kitsamaid uurimisobjekte. Erinevalt [[bioloog]]idest ei tegele geoloogid reeglina [[elusloodus]]e uurimisega. Geoloogid uurivad Maa ajalugu ([[ajalooline geoloogia]]), millega on lahutamatult seotud Maa palet kujundavate protsesside uurimine ([[dünaamiline geoloogia]]).
 Geoloogia teeb oluliseks ja tuntuks peamiselt [[maavara]]de ja nende otsimisega seonduv, ehkki sellega tegelejad ei ole geoloogide seas enamuses. Peale maavarade otsimise tegelevad geoloogid veel näiteks [[vulkaan]]ide, [[sete]]te, [[maavärin]]ate, [[dinosaurus]]te, [[maakoor]]e, [[kivim]]ite, [[mineraal]]ide jms uurimisega.
 Olenevalt spetsialiseerumisest võidakse geolooge nimetada ka kitsama erialanimetusega, näiteks [[Sedimentoloogia|sedimentoloog]], [[Petroloogia|petroloog]], [[Vulkanoloogia|vulkanoloog]], [[Mineraloogia|mineraloog]], [[Paleontoloogia|paleontoloog]] jne.
 Oluline osa geoloogide tööst toimub välitingimustes. See on vajalik selleks, et koguda teaduse tegemiseks vajalikke andmeid. Välitingimustes kannab geoloog kaasas enamasti vähemalt kaht töövahendit: [[geoloogi vasar]]at ja [[välipäevik]]ut (ja muidugi ka [[Harilik pliiats|harilikku pliiatsit]], millega seda täita). Peale nende kannavad geoloogid tihti kaasas ka [[luup]]i, [[fotoaparaat]]i, [[tollipulk]]a, [[Vesinikkloriidhape|soolhappe]] [[lahus]]t, [[Geoloogiline kompass|geoloogilist kompassi]], [[GPS|GPS-vastuvõtjat]], [[Kaart (kartograafia)|kaarti]], väikseid [[kilekott]]e, [[nuga]], [[Kühvel|kühvlit]], [[Labidas|labidat]], [[puur]]i jms. Kõige olulisemaks ja geoloogidele iseloomulikumaks on neist kahtlemata vasar, seda rõhutab ka geoloogide [[deviis]]: ''mente et malleo'' 'mõistuse ja vasaraga'.
 Geoloogide ettevalmistus [[ülikool]]is hõlmab [[mineraloogia]]t, [[petroloogia]]t, [[sedimentoloogia]]t, [[paleontoloogia]]t, [[geokeemia]]t, [[geofüüsika]]t, [[stratigraafia]]t, [[topograafia]]t jpm. Geoloogidel on sõltuvalt spetsialiseerumisest vaja häid teadmisi ka [[keemia]]s, [[füüsika]]s või [[bioloogia]]s. Oluline osa õppetööst toimub [[välipraktika]]te ja [[Geoloogiline ekskursioon|geoloogiliste ekskursioonide]] vormis.