Erinevus lehekülje "Eesti Naine" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
P
'''Eesti Naine''' on Eesti vanim praegu ilmuv [[naisteajakiri]], kuid ta pole esimene, mis ilmuma hakkas. Ajakiri [[Naiste Töö ja Elu|Naiste Tööd ja Elu]] ilmus 1911. aastast, mille tegevtoimetaja oli [[Helmi Mäelo]], hilisem esimene Eesti Naise peatoimetaja. Eesti esimese naisteajakirja au on aastatel 1887-1951887–1905 ilmunud [[Linda (ajakiri)|Linda]] käes. Esimene ajakirja Eesti Naine number number ilmus mais [[1924]]. <ref name="Stat1" >{{netiviide | URL = http://www.postimees.ee/070504/esileht/meedia/133560.php| Pealkiri = "Ajakiri "Eesti Naine" tähistab oma 80. sünnipäeva" | Autor = [[Andri Maimets]] | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Postimees | Aeg = 7. mai 2004 | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti keel}} </ref>
 
Ilmumises tekkis paus aastatel 1940–1945.<ref>EE 15. köide</ref> Seejärel ilmus ajakiri veel nimega Eesti Naine, alates 1952. aastast aga nimega '''Nõukogude Naine''', mis oli nõukogude ajal ainus naisteajakiri. Ajakirja rekordtiraaž 225 000 eksemplari ilmus 1989. aastal <ref>[http://www.elu24.ee/?id=116022 "Eesti Naine sai sünnipäevasokid"]</ref>. Ajakirja algne nimi Eesti Naine taastati [[1989]]. aastal. <ref name="Stat2"> {{netiviide | URL = http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8374 | Pealkiri = "Oodatud ja omanäoline" | Autor = [[Monica Raud]] | Failitüüp = | Täpsustus = Kolme peatoimetaja mälestustel põhinev artikkel | Väljaanne = Eesti Naine | Aeg = Aprill 2004 | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti keel}} </ref><ref name="Stat1"/>
 
Ajakirja annab välja AS [[Ekspress Meedia]].
 
== Peatoimetajad ==
2018. aasta juunist on ajakirja peatoimetaja [[Heidit Kaio]].
 
Varasemad peatoimetajad<ref name="Stat2"/><ref name="Stat1"/> <ref>[http://www.maamajandus.ee/index.php?page=Kultuur&grupp=artikkel&artikkel=14860) Sulev Oll. "Elukogenud naise hääl on liiga vaikne"] </ref> :
*[[Helmi Mäelo]] (1924–1940)
*[[Veronika Kruus]] (1949-19501949–1950)
*[[Reet Leetsaar]] (1950–1951)
*[[Magda Korb]] (1951–1958)
*[[Ene Paaver]] (1995–1997)
*[[Katrin Streimann]] (1. august<ref name="Stat"> {{netiviide | URL = http://www.sakala.ajaleht.ee/160504/esileht/5010693.php| Pealkiri = "Eesti naist iseloomustab tugev sisemine jõud" | Autor = [[Eve Rohtla]] | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Sakala | Aeg = 15. mai 2004 | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti keel}} </ref>1997 – 2008)
*[[Aita Kivi]] (jaanuar 2009 - juuni 2018)
 
Ajakirja annab välja AS [[Ekspress Meedia]].
 
=== Ajalugu <ref>{{Raamatuviide|autor=Helina Piip, Milla Mägi|pealkiri=Meie Eesti Naine|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=AS Ajakirjade Kirjastus|lehekülg=}}</ref> ===
 
==== Karskusliit ====
1923. aastal oli loodud Soome eeskujul [[Eesti Naiste Karskusliit]] (NKL), mille juhatajaks sai [[Helmi Põld]] ja peasekretäriks Helmi Mäelo. Suuresti just üleriigilist emadepäeva 1923. aastal korraldades leidsid karskusliidu naised, et nad vajavad oma häälekandjat.
 
==== Esimene vabariik ====
Eesti Naise 16leheküljeline16-leheküljeline avanumber jõudis lugejateni 1924. aasta mais. Uus ajakiri teatas: "Eesti naised, teadke seda, et rahva arenemises tähtsamat osa etendab naise arenemine. Esimene nõu siin on ajaga kaasa sammumine. "Eesti Naine" tahab seda oma lugejatele pakkuda ja sellepärast levitage lehte oma sõprade ja tuttavate keskele." Juhtkirjas lubatakse, et uue ajakirja ilmuma hakkamine "lööb teatava märgi meie rahva arenemispäevaraamatusse". Esimene number on pühendatud emadepäevale, mida tol ajal tähistati maikuu kolmandal pühapäeval. Teisel leheküljel ilmus mõtisklus emast ja [[Juhan Liiv]]<nowiki/>i luuletus "Üks suu". Ajakirjas saab imetleda kauneid moode, leiab ideid näputööks. Majapidamise vallas antakse nõu aiateede rajamiseks, plekkide eemaldamiseks ja teeküpsiste küpsetamiseks. Karskusteemat esindab dr Elsa Sapase artikkel "Laps ja alkohol". Alguse sai läbi kahe aasta jooksev järjejutt - soome kirjaniku [[Hilja Haahti]] "Valgenev tee".
 
Uue ajakirja toimetuse kutsus kokku [[Helmi Põld]], kes tänapäeva mõistes oli vastutav väljaandja. Toimetuse töö juhtimine ja ajakirja koostamine ehk peatoimetaja töö oli [[Helmi Mäelo]] õlul. Toimetusse kuulus veel käsitöö- ja majandusosa toimetaja Eleanore Kutsar (Elli Aaslava). Ta tõlkis ajakirja saksa ja vene keelest ilukirjandust ning "kodukasvatamise" lugusid. Tema ülesandeks oli ka korrektuur. "Kõige selle eest sain 60 krooni kuus," on ta meenutanud.
Kuigi majanduslikult oli varemgi ajakirjal raske olnud, anti 1937. aasta jõulunumbris teada, et vähendatakse lehekülgede arvu. Ära jäid lastelisa Väikeste Sõber ning mustri- ja lõikeleht. 1938. aasta augustis tuli teada, et ajakiri hakkab ilmuma vaid 10 korda aastas. 1940. aastal, pärast suvepuhkust, EN enam ei ilmunud.
 
==== [[Nõukogude Naine]] ====
Kui ajakiri Eesti Naise nime all 1945. aasta märtsis jälle ilmuma hakkas, ei leidnud sealt sõnagi vahepealsest viieaastasest pausist. Esimest sõjajärgset ajakirja trükiti tiraažis 20 000. Nende aastate kangelane oli töö - rekordid, plaaniületused. Eesrindlikud naistöötajad tehastes, tööpinkide, õmblusmasinate taga, fotod sõnnikuveolt, kevadkülvilt.
 
1947. aastal anti toimetusele ruumid Tallinna vanalinnas praeguse Maiasmoka kohvi kohale teisele korrusele. 1952. aastast sai ajakirja nimeks [[Nõukogude Naine]] ning samal aastal koliti Rataskaevu 2. 1960ndal aastal sai uueks aadressiks Pikk 73.
Viiekümnendatel kuulusid toimetuse kolleegiumisse [[Aino Bach]], [[Debora Vaarandi]], Viivi Härmaste, H. Johanson, I. Jürna, [[Olga Lauristin]]. Tiraaž kasvas 40 000-50 000ni.
 
1972. aastal valmis Tallinnas Pärnu maanteel [[Ajakirjandusmaja]], kus Eesti Naise toimetus sai oma käsutusse kuus ruumi. Igas kabinetis oli üks sein maast laneilaeni mustade vineerustega seinakappide päralt. Peatoimetaja kabineti kappides seisid ajakirja ilmunud aastakäikude köited. Puudu oli ennesõjaaegne periood, mida püüti antikvariaatidest kokku osta. 1989. aasta jaanuarist kannab ajakiri jälle Eesti Naise nime.
 
==== Taasiseseisvumine ====
1994. aastal müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] ajakirja Eesti Naine mitmevoorulise pakkumise kaudu aktsiaseltsile Eesti Päevaleht. 1997. aastal kolis toimetus Ajakirjandusmajast Tartu maanteele eestiaegsesse renoveeritud kortermajja. 2000. aastal koliti Maakri 23 vastvalminud büromajja, sealt 2013. aastal suvel Kalamajja Niine 13 ning 2018. aasta detsembris Narva maantee 13 Ekspress Meedia majja.
 
==Viited==

Navigeerimismenüü