Aatomimudel: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 193.40.120.82 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot. |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Aatomimudel''' on [[atomistika]]s või uusaegses [[keemia]]s või [[füüsika]]s kasutatav [[aatom]]i [[mudel]]. |
'''Aatomimudel''' on [[atomistika]]s või uusaegses [[keemia]]s või [[füüsika]]s kasutatav [[aatom]]i [[mudel]]. |
||
==Aatomimudeleid== |
==Aatomimudeleid== |
||
===Demokritose atomistika=== |
===Demokritose atomistika=== |
||
[[Demokritos]] (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist. |
[[Demokritos]] (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist. |
||
===Daltoni mudel=== |
===Daltoni mudel=== |
||
[[John Dalton]] avaldas [[1808]] raamatu "[[A New System of Chemical Philosophy]]", milles ta esitas hüpoteesi, et igale [[keemiline element|keemilisele elemendile]] vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad [[mass]]i poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri [[Keemiline aine|keemilistes ainetes]] on aatomid omavahel ühendatud; [[keemiline reaktsioon|keemiliste reaktsioonide]] käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada. |
[[John Dalton]] avaldas [[1808]] raamatu "[[A New System of Chemical Philosophy]]", milles ta esitas hüpoteesi, et igale [[keemiline element|keemilisele elemendile]] vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad [[mass]]i poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri [[Keemiline aine|keemilistes ainetes]] on aatomid omavahel ühendatud; [[keemiline reaktsioon|keemiliste reaktsioonide]] käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada. |
||
===Dünamiidimudel=== |
===Dünamiidimudel=== |
||
{{vaata|Dünamiidimudel}} |
{{vaata|Dünamiidimudel}} |
||
[[Philip Lenard]]i [[dünamiidimudel]]i ([[1903]]) järgi koosnevad aatomid suurelt jaolt tühjast ruumist pöörlevate elektriliste [[dipool]]ide (dünamiidide) vahel. |
[[Philip Lenard]]i [[dünamiidimudel]]i ([[1903]]) järgi koosnevad aatomid suurelt jaolt tühjast ruumist pöörlevate elektriliste [[dipool]]ide (dünamiidide) vahel. |
||
===Thomsoni aatomimudel=== |
===Thomsoni aatomimudel=== |
||
{{vaata|Thomsoni aatomimudel}} |
{{vaata|Thomsoni aatomimudel}} |
||
[[Joseph John Thomson]]i välja töötatud [[Thomsoni aatomimudel]]i (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest [[elektrilaeng]]ust ja negatiivse elektrilaenguga [[elektron]]idest, mis selles liiguvad. |
[[Joseph John Thomson]]i välja töötatud [[Thomsoni aatomimudel]]i (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest [[elektrilaeng]]ust ja negatiivse elektrilaenguga [[elektron]]idest, mis selles liiguvad. |
||
===Planetaarmudel=== |
===Planetaarmudel=== |
||
{{vaata|Planetaarmudel}} |
{{vaata|Planetaarmudel}} |
||
[[Planetaarmudel]]i (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Analoogselt [[Saturni rõngad|Saturni rõngaste]] stabiilsusega ennustas see mudel massiivset tuuma, mille ümber tiirlevad [[Coulombi seadus]]ega seotud elektronid. |
[[Planetaarmudel]]i (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Analoogselt [[Saturni rõngad|Saturni rõngaste]] stabiilsusega ennustas see mudel massiivset tuuma, mille ümber tiirlevad [[Coulombi seadus]]ega seotud elektronid. |
||
===Rutherfordi aatomimudel=== |
===Rutherfordi aatomimudel=== |
||
{{vaata|Rutherfordi aatomimudel}} |
{{vaata|Rutherfordi aatomimudel}} |
||
[[Rutherfordi aatomimudel]]i ([[Ernest Rutherford]], [[1911]]) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. |
[[Rutherfordi aatomimudel]]i ([[Ernest Rutherford]], [[1911]]) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. |
||
===Bohri aatomimudel=== |
===Bohri aatomimudel=== |
||
{{vaata|Bohri aatomimudel}} |
{{vaata|Bohri aatomimudel}} |
||
[[Bohri aatomimudel]]i ([[Niels Bohr]], [[1913]]) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. |
[[Bohri aatomimudel]]i ([[Niels Bohr]], [[1913]]) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. |
||
===Bohri-Sommerfeldi aatomimudel=== |
===Bohri-Sommerfeldi aatomimudel=== |
||
{{vaata|Bohri-Sommerfeldi aatomimudel}} |
{{vaata|Bohri-Sommerfeldi aatomimudel}} |
||
[[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] ([[Arnold Sommerfeld]], [[1916]]) on [[Bohri aatomimudel]]i edasiarendus, mis näeb ette ka [[ellips]]ikujulisi orbiite. |
[[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] ([[Arnold Sommerfeld]], [[1916]]) on [[Bohri aatomimudel]]i edasiarendus, mis näeb ette ka [[ellips]]ikujulisi orbiite. |
||
===Orbitaalimudel=== |
===Orbitaalimudel=== |
||
Orbitaalimudel ([[1928]]) on [[kvantmehaanika]]l põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad [[orbitaal]]id. Orbitaalid on [[Schrödingeri võrrand]]i lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest. |
Orbitaalimudel ([[1928]]) on [[kvantmehaanika]]l põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad [[orbitaal]]id. Orbitaalid on [[Schrödingeri võrrand]]i lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest. |
||
===Kihimudel=== |
===Kihimudel=== |
||
[[Kihimudel]] lihtsustab aatomit, kujutades seda positiivse elektrilaenguga aatomituumana, mida ümbritsevad kerakihid, kus asuvad elektronid. Elektronide liikumise kohta ei öelda selles mudelis midagi. |
[[Kihimudel]] lihtsustab aatomit, kujutades seda positiivse elektrilaenguga aatomituumana, mida ümbritsevad kerakihid, kus asuvad elektronid. Elektronide liikumise kohta ei öelda selles mudelis midagi. |
||
===Kerapilvemudel=== |
===Kerapilvemudel=== |
||
[[Kerapilvemudel]] ehk Kimballi aatomimudel on koolis sageli kasutatav aatomimudel, orbitaalimudeli lihtsustus. |
[[Kerapilvemudel]] ehk Kimballi aatomimudel on koolis sageli kasutatav aatomimudel, orbitaalimudeli lihtsustus. |
||
[[Kategooria:Aatomifüüsika]] |
[[Kategooria:Aatomifüüsika]] |
||
[[Kategooria:Keemia]] |
[[Kategooria:Keemia]] |
||
Viimane redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 09:51
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Aatomimudeleid[muuda | muuda lähteteksti]
Demokritose atomistika[muuda | muuda lähteteksti]
Demokritos (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist.
Daltoni mudel[muuda | muuda lähteteksti]
John Dalton avaldas 1808 raamatu "A New System of Chemical Philosophy", milles ta esitas hüpoteesi, et igale keemilisele elemendile vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad massi poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri keemilistes ainetes on aatomid omavahel ühendatud; keemiliste reaktsioonide käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada.
Dünamiidimudel[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Dünamiidimudel
Philip Lenardi dünamiidimudeli (1903) järgi koosnevad aatomid suurelt jaolt tühjast ruumist pöörlevate elektriliste dipoolide (dünamiidide) vahel.
Thomsoni aatomimudel[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Thomsoni aatomimudel
Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad.
Planetaarmudel[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Planetaarmudel
Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Analoogselt Saturni rõngaste stabiilsusega ennustas see mudel massiivset tuuma, mille ümber tiirlevad Coulombi seadusega seotud elektronid.
Rutherfordi aatomimudel[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Rutherfordi aatomimudel
Rutherfordi aatomimudeli (Ernest Rutherford, 1911) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone.
Bohri aatomimudel[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Bohri aatomimudel
Bohri aatomimudeli (Niels Bohr, 1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel.
Bohri-Sommerfeldi aatomimudel[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Bohri-Sommerfeldi aatomimudel
Bohri-Sommerfeldi aatomimudel (Arnold Sommerfeld, 1916) on Bohri aatomimudeli edasiarendus, mis näeb ette ka ellipsikujulisi orbiite.
Orbitaalimudel[muuda | muuda lähteteksti]
Orbitaalimudel (1928) on kvantmehaanikal põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad orbitaalid. Orbitaalid on Schrödingeri võrrandi lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest.
Kihimudel[muuda | muuda lähteteksti]
Kihimudel lihtsustab aatomit, kujutades seda positiivse elektrilaenguga aatomituumana, mida ümbritsevad kerakihid, kus asuvad elektronid. Elektronide liikumise kohta ei öelda selles mudelis midagi.
Kerapilvemudel[muuda | muuda lähteteksti]
Kerapilvemudel ehk Kimballi aatomimudel on koolis sageli kasutatav aatomimudel, orbitaalimudeli lihtsustus.