Polütetrafluoroetüleen

karl rohtla lohh

Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer. Enim tuntakse seda esmatootja, USA keemiafirma DuPonti kaubamärgina registreeritud tavakeelse nimetuse teflon all.

Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer.

Polütetrafluoroetüleeni on avastatud 1938. aastal juhuslikult Roy Plunkett, kes töötas USAs New Jersey osariigis tegutsenud ettevõttes Kinetic Chemicals. Otsides uusi klorofluorosüsinikke külmutusseadmete tarbeks, leidis Plunkett, et rõhu all moodustus tetrafluoroetüleenist (C₂F₄) raua kui katalüsaatori juuresolekul valge libe pulber. See oligi polümeriseeritud tetrafluoroetüleen, mille ettevõte patenteeris 1941. aastal ja registreeris 1945. aastal tefloni nime all. Kuna Kinetic Chemicals oli DuPonti ja General Motorsi ühisettevõte, kuulub kaubamärk tänapäeval DuPontile.

Ühe esimese juhuna kasutati uut ainet äärmiselt reaktiivset uraanheksafluoriidi (UF₆) hoidvate ventiilide ja torude katmisel Manhattani projektis. 1954. aastal valmistas prantsuse insener Marc Grégoire esimese teflonkattega panni, milles sai alguse nüüdseks ülemaailmselt tuntud toidunõude kaubamärk Tefal.

Omadused

Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Sel on kõrge sulamistemperatuur – 327 °C -, suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, suur roome ning töötemperatuur −200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel ning madala tõmbetugevusega (25–36 MPa).

PTFE-l on head dielektrilised omadused.

Kasutamine: tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon (kõrgsagedus), isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, antiadhesioonpinnakatted ja toidunõude pinnakatted.