Viskoossus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:University_of_Queensland_Pitch_drop_experiment-white_bg.jpg|thumb|Pildil on eksperiment, mis näitab [[pigi]] voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk.]]
[[Pilt:University_of_Queensland_Pitch_drop_experiment-white_bg.jpg|pisi|Pildil on eksperiment, mis näitab [[pigi]] voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk]]
[[File:09. Вискозност на течности.ogv|thumb|right|280px|]]
[[Pilt:09. Вискозност на течности.ogv|pisi|280px]]
'''Viskoossus''' (ladina k. ''viscosus'' -kleepuv) on [[vedelik]]e ja [[gaas]]ide (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside [[vedelike sisehõõre|sisehõõrde mõõt]]. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]], kui [[vedelik]]u või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva [[kiirus]]ega. Need kihid libisevad üksteise peal, mille tõttu kihtide libisemispinnal tekib [[hõõre]], mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav [[jõud]], seda vaevalisem on vedeliku [[voolamine]]. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.
'''Viskoossus''' (ladina k. ''viscosus'' -kleepuv) on [[vedelik]]e ja [[gaas]]ide (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside [[vedelike sisehõõre|sisehõõrde mõõt]]. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]], kui [[vedelik]]u või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva [[kiirus]]ega. Need kihid libisevad üksteise peal, mille tõttu kihtide libisemispinnal tekib [[hõõre]], mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav [[jõud]], seda vaevalisem on vedeliku [[voolamine]]. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.


8. rida: 8. rida:
==Arvutusvalem==
==Arvutusvalem==


Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks praktilistes arvutustes, leiab sageli kasutust [[kinemaatiline viskoossus|kinemaatilise viskoossuse tegur]], mis arvutatakse
Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks praktilistes arvutustes, leiab sageli kasutust [[kinemaatiline viskoossus|kinemaatilise viskoossuse tegur]], mis arvutatakse


:<math>\eta = \frac{\mu}{\rho}, \,</math>
:<math>\eta = \frac{\mu}{\rho}, \,</math>
44. rida: 44. rida:
==Markeerimine==
==Markeerimine==


[[Määrdeaine]]te ja [[hüdrovedelik]]e markeerimisel on aluseks nende viskoossus, mis on vedeliku markeeringus näidatud arvulise väärtusena. Kuna vedelike viskkoosus ei ole konstantne siis peab markeeringus toodud viskoossus vastama kindlatele tingimustele. Siin on suured erinevused erinevate standardite poolt kehtestatud markeerimise alustes. Näiteks ISO-standard määratleb vedelikud viskoossuse järgi temperatuuril 40 °C, aga DIN-standard temperatuuril 50 °C. Siingi on erineva markeeringuga vedelike võrdlemiseks vajalikud üleminekutabelid.
[[Määrdeaine]]te ja [[hüdrovedelik]]e markeerimisel on aluseks nende viskoossus, mis on vedeliku markeeringus näidatud arvulise väärtusena. Kuna vedelike viskkoosus ei ole konstantne siis peab markeeringus toodud viskoossus vastama kindlatele tingimustele. Siin on suured erinevused erinevate standardite poolt kehtestatud markeerimise alustes. Näiteks ISO-standard määratleb vedelikud viskoossuse järgi temperatuuril 40&nbsp;°C, aga DIN-standard temperatuuril 50&nbsp;°C. Siingi on erineva markeeringuga vedelike võrdlemiseks vajalikud üleminekutabelid.


==Määrimisomadused==
==Määrimisomadused==

Redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 08:35

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk

Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi laminaarsel voolamisel, kui vedeliku või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Need kihid libisevad üksteise peal, mille tõttu kihtide libisemispinnal tekib hõõre, mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.

Viskoossuse vastandomadus on voolavus.

Arvutusvalem

Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks praktilistes arvutustes, leiab sageli kasutust kinemaatilise viskoossuse tegur, mis arvutatakse

kus

η on vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur m2/s

μ on vedeliku dünaamilise viskoossuse tegur Pa*s

ρ on vedeliku tihedus kg / m3

Viskoossuse sõltuvus

Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suurenemisel viskoossus suureneb.

Temperatuuri mõju vedeliku viskoossusele on paljude seadmete töös olulise tähtsusega, kuna viskoossus mõjutab määrdeainete määrimisomadusi ja hõõrdetakistuste suurust.

Vedeliku rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama alles rõhkudel üle 200 at (kahesaja kordne normaalrõhk). Sellepärast loetakse väikeste rõhkude puhul vedeliku viskoossus rõhu suhtes muutumatuks.

Viskoossuse mõõtmine

Vedeliku viskoossust mõõdetakse viskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse mõõtühikuks on SI süsteemis paskalsekund (Pa·s = kg/(s·m)), CGS-süsteemis aga puaas.

Dünaamilise viskoossuse määramine viskosimeetriga on tülikas ja aeganõudev. Tööstuslikus praktikas leiab seetõttu rohkelt kasutamist suhtelise viskoossuse määramine. Sellisel juhul võrreldakse vedeliku viskoossust tavalise destilleeritud vee viskoossusega. Võrdlemine käib nii, et võrreldakse kindla koguse uuritava vedeliku väljavoolamise aega läbi kalibreeritud ava või kapillaari sama koguse vee väljavoolamise ajaga. Mida suurem on vedeliku viskoossus seda enam kulub aega vedeliku väljavoolamiseks. Sõltuvalt kasutatavast mõõtmise metoodikast ja seadmetest leiavad tänapäeval kasutamist järgmised suhtelise viskoossuse ühikud:

Mandri-Euroopas Engleri kraad (tähis °E),

Suurbritannias Redwoodi sekund (tähis RI),

Ameerika Ühendriikides Saybolti sekund (tähis SSU).

Suhtelise viskoossuse ühikud ei ole matemaatiliselt seotud dünaamilise viskoossusega ning seetõttu tuleb nende omavahelisel võrdlemisel kasutada üleminekutabeleid.

Markeerimine

Määrdeainete ja hüdrovedelike markeerimisel on aluseks nende viskoossus, mis on vedeliku markeeringus näidatud arvulise väärtusena. Kuna vedelike viskkoosus ei ole konstantne siis peab markeeringus toodud viskoossus vastama kindlatele tingimustele. Siin on suured erinevused erinevate standardite poolt kehtestatud markeerimise alustes. Näiteks ISO-standard määratleb vedelikud viskoossuse järgi temperatuuril 40 °C, aga DIN-standard temperatuuril 50 °C. Siingi on erineva markeeringuga vedelike võrdlemiseks vajalikud üleminekutabelid.

Määrimisomadused

Mida suurem on vedeliku viskoossus, seda paremad on vedeliku määrivad omadused, kuid samas suurenevad rõhukaod süsteemis ja vedelik kuumeneb tööprotsessis rohkem. Väiksema viskoossusega vedelik nõuab süsteemi kvaliteetsemat tihendamist, kuid võimaldab ajami tööd madalamal välistemperatuuril. Soovitatavaks hüdrovedeliku viskoossuseks loetakse ca 20–100 cSt. Suurim viskoossus lähtudes külmalt käivitamise tingimusest ca 800–2000 cSt. Minimaalne viskoossus lähtudes määrimistingimustest ca 10 cSt.

Vaata ka