Virmalised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 09:35

See artikkel on optilisest nähtusest; teiste tähenduste kohta vaata Virmalised (täpsustus); ajakirja kohta vaata Virmaline

Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on aurora polaris 'polaarkoit'.

Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.

Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.

Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis.

Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – päikesetuul.

Virmalised Eestis

Virmalised Tilsi Kõrbjärve kohal 2015. aastal
Virmalised Murastes 2013. aastal
Virmalised Lääne-Virumaal 2011. aastal
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised Varbla vallas 14.12.15
Virmalised Varbla vallas 17.03.15
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Lohusalu Nabe neem virmaliste taustal

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| on optilisest nähtusest; teiste tähenduste kohta vaata [[Virmalised (täpsustus)]]; ajakirja kohta vaata [[Virmaline]]}}
-[[Pilt:Polarlicht_2.jpg|thumb|Virmalised [[Kenai poolsaar]]el [[Alaska]]l]]
+[[Pilt:Polarlicht_2.jpg|pisi|Virmalised [[Kenai poolsaar]]el [[Alaska]]l]]
-[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised [[Väimela]]s 7. oktoobril 2015.]]
+[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised [[Väimela]]s 7. oktoobril 2015]]
-'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
+'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake]]ste (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
 Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''aurora australis'' ([[ladina keel]]es 'põhjakoit' ja 'lõunakoit').  Üldnimetus on ''aurora polaris'' 'polaarkoit'.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
-Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s.
+Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150&nbsp;km kõrgusel) või punast (umbes 250&nbsp;km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s.
-Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
+Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105&nbsp;km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80&nbsp;km ja kõrgeim umbes 200&nbsp;km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
 == Virmalised Eestis ==