Roundup: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
P Korrastasin skripti abil viiteid
3. rida: 3. rida:
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|pisi|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|pisi|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]


'''Roundup''' on [[Monsanto]] toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi ([[kaubamärk]]). Roundup on kasutusel kogu maailmas ja mitteametlike allikate järgi on see maailma müüduim [[agrokemikaal]]. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine ja see on kergitanud glüfosaati sisaldavate toodete hinda.<ref>[http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]</ref> Maailmas on ligi 30 firmat, kus toodetakse glüfosaati.
'''Roundup''' on [[Monsanto]] toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi ([[kaubamärk]]). Roundup on kasutusel kogu maailmas ja mitteametlike allikate järgi on see maailma müüduim [[agrokemikaal]]. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine ja see on kergitanud glüfosaati sisaldavate toodete hinda.<ref name="QIsGL" /> Maailmas on ligi 30 firmat, kus toodetakse glüfosaati.


==Keemiline koostis==
==Keemiline koostis==
10. rida: 10. rida:
===Toime===
===Toime===


Glüfosaat pärsib [[aminohape]]te [[türosiin]]i, [[trüptofaan]]i ja [[fenüülalaniin]]i sünteesimiseks vajaliku [[ensüümid|ensüüm]]i tootmist. [[Taimed]] omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (nt glüfosaadiga ''väestatud'' taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub [[taimed]]e [[algkude]]des (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.<ref>[http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf Glyphosate and Plant-Microbe interactions]</ref>
Glüfosaat pärsib [[aminohape]]te [[türosiin]]i, [[trüptofaan]]i ja [[fenüülalaniin]]i sünteesimiseks vajaliku [[ensüümid|ensüüm]]i tootmist. [[Taimed]] omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (nt glüfosaadiga ''väestatud'' taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub [[taimed]]e [[algkude]]des (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.<ref name="w1KyB" />
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole eriti efektiivne.
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole eriti efektiivne.


Kuid seda siiski kasutatakse [[sibul]]ate, [[küüslauk|küüs-]] ja [[porrulauk]]ude herbitsiidina.<ref>Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, [http://books.google.ee/books?id=MFOkkkYn8cIC&pg=PA471&dq=glyphosate+and+garlic&hl=et&sa=X&ei=TU9uU8D5CsXX7AbM1ICgDQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=glyphosate%20and%20garlic&f=false Weed Science: Principles and Practices], 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014) (''inglise keeles'')</ref>
Kuid seda siiski kasutatakse [[sibul]]ate, [[küüslauk|küüs-]] ja [[porrulauk]]ude herbitsiidina.<ref name="EJ8n5" />


==Mõju keskkonnale==
==Mõju keskkonnale==


[[Muld|Mullaga]] kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad [[bakterid]]. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – [[Texas]]e osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, [[Iowa]]s 141-päevast ja [[Rootsi]] metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.<ref>[http://www.mindfully.org/Pesticide/Roundup-Glyphosate-Factsheet-Cox.htm Glyphosate Factsheet], Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00</ref> Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed [[jõed]] ja [[ojad]] nii [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kui ka [[Euroopa]]s. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur|USEPA]] järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend.
[[Muld|Mullaga]] kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad [[bakterid]]. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – [[Texas]]e osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, [[Iowa]]s 141-päevast ja [[Rootsi]] metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.<ref name="6yCuI" /> Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed [[jõed]] ja [[ojad]] nii [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kui ka [[Euroopa]]s. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur|USEPA]] järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend.
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.<ref name="MSDS">[http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet]</ref>
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.<ref name="MSDS" />


Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike [[linnud|lindude]], [[putukad|putukate]] ja väikeimetajate arvukus.<ref name="MSDS"/> Laboris läbi viidud uuringute käigus vähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ja pärssis [[lämmastik]]ku siduvate bakterite kasvu.<ref name="MSDS"/>
Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike [[linnud|lindude]], [[putukad|putukate]] ja väikeimetajate arvukus.<ref name="MSDS" /> Laboris läbi viidud uuringute käigus vähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ja pärssis [[lämmastik]]ku siduvate bakterite kasvu.<ref name="MSDS" />


==Mõju inimtervisele==
==Mõju inimtervisele==


Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud vastukäivaid tulemusi: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, mille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.<ref>N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [http://gmoseralini.org/wp-content/uploads/2013/01/Benachoural.AECT_2007.pdf]</ref>
Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud vastukäivaid tulemusi: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, mille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.<ref name="SO95m" />
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja [[südamepekslemine]].<ref name="MSDS"/> Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.<ref name="MSDS"/><ref>Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083 Glyphosate poisoning], Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (''inglise keeles'')</ref><ref>Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/946431632P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.], Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (''inglise keeles'')</ref>
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja [[südamepekslemine]].<ref name="MSDS" /> Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.<ref name="MSDS" /><ref name="NVxZK" /><ref name="dLWlo" />


Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud [[mitte-Hodgkini lümfoom]]i tekkimisele (ligi 3x ).<ref name="MSDS"/><ref>Caroline Cox, [http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm Glyphosate Factsheet], veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (''inglise keeles'')</ref>
Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud [[mitte-Hodgkini lümfoom]]i tekkimisele (ligi 3x ).<ref name="MSDS" /><ref name="5wDDM" />
<ref name="F0JSv" />
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067</ref>


[[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus]] (IARC) avaldas 20. märtsil 2015 teadaande selle kohta, et taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaat avaldab inimestel [[vähk (haigus)|vähktõbe]] tekitavat toimet ja klassifitseeris aine "tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks".<ref>Heiki Raudla, [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/ohtlik-taimekaitse-kas-roundup-narvutab-ka-inimese?id=71166227 Ohtlik taimekaitse: kas Roundup närvutab ka inimese?], 03. aprill 2015, 14:53, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)</ref><ref>[http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides], 20. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)(''inglise keeles'')</ref>
[[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus]] (IARC) avaldas 20. märtsil 2015 teadaande selle kohta, et taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaat avaldab inimestel [[vähk (haigus)|vähktõbe]] tekitavat toimet ja klassifitseeris aine "tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks".<ref name="Vx54h" /><ref name="US3VE" />


==Vastumõju==
==Vastumõju==


[[Harilik naat|Harilikku naati]] võib püüda samuti hävitada Roundupiga, kuid osade allikate sõnul pole see alati võimalik, kas tegu võib olla arenenud immuunsusega või mitte, pole teada.<ref>Kaja Kurg, http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aed-vaatluse-alla-ja-umbrohust-puhtaks?id=32702635 Aed vaatluse alla ja umbrohust puhtaks!, Maakodu, 21. august 2010, veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)</ref>
[[Harilik naat|Harilikku naati]] võib püüda samuti hävitada Roundupiga, kuid osade allikate sõnul pole see alati võimalik, kas tegu võib olla arenenud immuunsusega või mitte, pole teada.<ref name="5sV0K" />


==Ajaloolist==
==Ajaloolist==
*[[1973]]. aastal hakkas [[Monsanto]] [[glüfosaat]]i sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama nime Roundup® all.<ref>[http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/history-roundup-ready.aspx The History of Roundup]</ref><ref>[http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx Materials Safety Data Sheets]</ref>
*[[1973]]. aastal hakkas [[Monsanto]] [[glüfosaat]]i sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama nime Roundup® all.<ref name="X36G6" /><ref name="WLVcO" />


==Vaata ka==
==Vaata ka==
45. rida: 45. rida:
==Viited==
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited|}}
<ref name="MSDS">[http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet]</ref>
<ref name="QIsGL">[http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]</ref>
<ref name="w1KyB">[http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf Glyphosate and Plant-Microbe interactions]</ref>
<ref name="EJ8n5">Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, [http://books.google.ee/books?id=MFOkkkYn8cIC&pg=PA471&dq=glyphosate+and+garlic&hl=et&sa=X&ei=TU9uU8D5CsXX7AbM1ICgDQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=glyphosate%20and%20garlic&f=false Weed Science: Principles and Practices], 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014) (''inglise keeles'')</ref>
<ref name="6yCuI">[http://www.mindfully.org/Pesticide/Roundup-Glyphosate-Factsheet-Cox.htm Glyphosate Factsheet], Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00</ref>
<ref name="SO95m">N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [http://gmoseralini.org/wp-content/uploads/2013/01/Benachoural.AECT_2007.pdf]</ref>
<ref name="NVxZK">Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083 Glyphosate poisoning], Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (''inglise keeles'')</ref>
<ref name="dLWlo">Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/946431632P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.], Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (''inglise keeles'')</ref>
<ref name="5wDDM">Caroline Cox, [http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm Glyphosate Factsheet], veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (''inglise keeles'')</ref>
<ref name="F0JSv">Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067</ref>
<ref name="Vx54h">Heiki Raudla, [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/ohtlik-taimekaitse-kas-roundup-narvutab-ka-inimese?id=71166227 Ohtlik taimekaitse: kas Roundup närvutab ka inimese?], 03. aprill 2015, 14:53, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)</ref>
<ref name="US3VE">[http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides], 20. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="5sV0K">Kaja Kurg, http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aed-vaatluse-alla-ja-umbrohust-puhtaks?id=32702635 Aed vaatluse alla ja umbrohust puhtaks!, Maakodu, 21. august 2010, veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="X36G6">[http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/history-roundup-ready.aspx The History of Roundup]</ref>
<ref name="WLVcO">[http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx Materials Safety Data Sheets]</ref>
}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 09:10

Glüfosaadi keemiline valem
Glüfosaadi ruumiline kujutis

Roundup on Monsanto toodetava herbitsiidi brändinimi (kaubamärk). Roundup on kasutusel kogu maailmas ja mitteametlike allikate järgi on see maailma müüduim agrokemikaal. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine ja see on kergitanud glüfosaati sisaldavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, kus toodetakse glüfosaati.

Keemiline koostis

Selle aktiivaine on glüfosaat.

Toime

Glüfosaat pärsib aminohapete türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (nt glüfosaadiga väestatud taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub taimede algkudedes (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.[2]

Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole eriti efektiivne.

Kuid seda siiski kasutatakse sibulate, küüs- ja porrulaukude herbitsiidina.[3]

Mõju keskkonnale

Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad bakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ja Rootsi metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.[4] Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. USEPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.[5]

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.[5] Laboris läbi viidud uuringute käigus vähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ja pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.[5]

Mõju inimtervisele

Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud vastukäivaid tulemusi: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, mille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.[6]

Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine.[5] Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.[5][7][8]

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele (ligi 3x ).[5][9] [10]

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus (IARC) avaldas 20. märtsil 2015 teadaande selle kohta, et taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaat avaldab inimestel vähktõbe tekitavat toimet ja klassifitseeris aine "tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks".[11][12]

Vastumõju

Harilikku naati võib püüda samuti hävitada Roundupiga, kuid osade allikate sõnul pole see alati võimalik, kas tegu võib olla arenenud immuunsusega või mitte, pole teada.[13]

Ajaloolist

Vaata ka

Viited

  1. Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012
  2. Glyphosate and Plant-Microbe interactions
  3. Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, Weed Science: Principles and Practices, 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014) (inglise keeles)
  4. Glyphosate Factsheet, Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Roundup Material Safety Data sheet
  6. N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [1]
  7. Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, Glyphosate poisoning, Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (inglise keeles)
  8. Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup., Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (inglise keeles)
  9. Caroline Cox, Glyphosate Factsheet, veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (inglise keeles)
  10. Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067
  11. Heiki Raudla, Ohtlik taimekaitse: kas Roundup närvutab ka inimese?, 03. aprill 2015, 14:53, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)
  12. IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides, 20. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)(inglise keeles)
  13. Kaja Kurg, http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aed-vaatluse-alla-ja-umbrohust-puhtaks?id=32702635 Aed vaatluse alla ja umbrohust puhtaks!, Maakodu, 21. august 2010, veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)
  14. The History of Roundup
  15. Materials Safety Data Sheets

Välislingid