Stabiilne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
KS~etwiki (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Stabiilne isotoop''' on [[ keemiline element|keemilise elemendi]] püsiv [[isotoop]], mis ei lagune madalama [[massiarv]]uga elementideks ega ole [[radioaktiivsus|radioaktiivne]].
'''Stabiilne isotoop''' on [[keemiline element|keemilise elemendi]] püsiv [[isotoop]], mis ei lagune madalama [[massiarv]]uga elementideks ega ole [[radioaktiivsus|radioaktiivne]].


Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused [[keemilised omadused]], on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. [[Aatomituum]] koosneb [[prooton]]itest ja [[neutron]]itest, mida hoiavad koos tugevad [[tuumajõud]]. Et prootonid on positiivse [[elektrilaeng]]uga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist [[tõukejõud]]u ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit tuumaks [[tuumareaktsioon|ühinemist]] (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks.
Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused [[keemilised omadused]], on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. [[Aatomituum]] koosneb [[prooton]]itest ja [[neutron]]itest, mida hoiavad koos tugevad [[tuumajõud]]. Et prootonid on positiivse [[elektrilaeng]]uga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist [[tõukejõud]]u ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit tuumaks [[tuumareaktsioon|ühinemist]] (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks.


''Artikkel vajab täiendamist''
''Artikkel vajab täiendamist''
[[category:Keemia]]
[[category:Tuumafüüsika]]

Redaktsioon: 24. detsember 2004, kell 00:04

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne.

Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused keemilised omadused, on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tugevad tuumajõud. Et prootonid on positiivse elektrilaenguga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist tõukejõudu ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit tuumaks ühinemist (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks.

Artikkel vajab täiendamist