Coulomb'i barjäär: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. aprill 2019, kell 11:26

Coulomb'i barjäär ka energiabarjäär on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu. See sfäärilise kujuga tuuma energiabarjäär on piir, millest väljapoole jääb teiste positiivselt laetud osakeste suhtes tõukuv ala, sissepoole aga nukleone kokkusiduv, kooshoidev tuumajõu ala. Nähtus on oma nime saanud prantsuse füüsiku Charles Augustin de Coulomb'i järgi. Coulomb'i barjäär takistab aatomituumasid (positiivselt laetud osakesi) üksteisele lähenemast sellise kauguseni, kus hakkaks mõjuma aatomituumasid ühendav jõud, tuumajõud. See jõud on teadaolevalt maailma võimsaima jõu, tugeva vastastikmõju üks ilmingutest, aga selle jõu mõjuulatus on väga väike. Tuumajõud ei ulatu aatomituumast väljapoole. Seega selleks, et positiivselt laetud osakesed kokku viia ja elektromagnetilise vastastikmõju tekitatud barjäär ületada on tarvis väga suurt energiat. Planeedi Maa looduses selliseid suure energiaga positiivselt laetud nukleone pole ja sellepärast on siin iseeneslik tuumade liitumine Coulomb'i barjääriga takistatud. Nii määratleb Coulomb'i barjäär Maa biosfääri piirides ulatuse, millisel määral aatomid saavad üksteisega kokku puutuda - üksnes keemiliste sidemete kaudu. Piisav energia Coulomb'i barjääri ületamiseks on aga tähtede sees, kus toimuvad aatomituumade ühinemisel termotuumareaktsioonid.

Üksik neutron suudab energiabarjääri läbida, sest sellel elektrilaeng puudub.

Vaata ka

Tuumasüntees

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2015}}
-'''Coulomb'i barjäär''' ka '''energiabarjäär''' on [[aatomituum]]a ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva [[prooton]]i või prootonite positiivsete [[elektrilaeng]]ute tõttu. See [[sfäär|sfäärilise]] kujuga tuuma energiabarjäär on piir, millest väljapoole jääb teiste positiivselt laetud osakeste suhtes tõukuv ala, sissepoole aga [[nukleon]]e kokkusiduv, kooshoidev [[Tuumajõud|tuumajõu]] ala. Nähtus on oma nime saanud prantsuse füüsiku [[Charles Augustin de Coulomb]]'i järgi. Coulomb'i barjäär takistab aatomituumasid (positiivselt laetud osakesi) üksteisele lähenemast sellise kauguseni, kus hakkaks mõjuma aatomituumasid ühendav jõud, tuumajõud. See jõud on teadaolevalt [[maailm]]a võimsaima jõu, [[tugev vastastikmõju| tugeva vastastikmõju]] üks ilmingutest, aga selle jõu mõjuulatus on väga väike. Tuumajõud ei ulatu aatomituumast väljapoole. Seega selleks, et positiivselt laetud osakesed kokku viia ja [[Elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilise vastastikmõju]] tekitatud barjäär ületada on tarvis väga suurt [[energia]]t. [[Planeet Maa|Planeedi Maa]] [[loodus]]es selliseid suure energiaga positiivselt laetud nukleone pole ja sellepärast on siin iseeneslik tuumade liitumine Coulomb'i barjääriga takistatud. Nii määratleb Coulomb'i barjäär Maa [[biosfäär]]i piirides ulatuse, millisel määral [[aatom]]id saavad üksteisega kokku puutuda - üksnes [[keemiline side|keemiliste sidemete]] kaudu.  Piisav energia Coulomb'i barjääri ületamiseks on aga [[Täht (astronoomia)|täht]]ede sees, kus toimuvad aatomituumade ühinemisel [[termotuumareaktsioon]]id.
+'''Coulomb'i barjäär''' ka '''energiabarjäär''' on [[aatomituum]]a ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva [[prooton]]i või prootonite positiivsete [[elektrilaeng]]ute tõttu. See [[sfäär]]ilise kujuga tuuma energiabarjäär on piir, millest väljapoole jääb teiste positiivselt laetud osakeste suhtes tõukuv ala, sissepoole aga [[nukleon]]e kokkusiduv, kooshoidev [[Tuumajõud|tuumajõu]] ala. Nähtus on oma nime saanud prantsuse füüsiku [[Charles Augustin de Coulomb]]'i järgi. Coulomb'i barjäär takistab aatomituumasid (positiivselt laetud osakesi) üksteisele lähenemast sellise kauguseni, kus hakkaks mõjuma aatomituumasid ühendav jõud, tuumajõud. See jõud on teadaolevalt [[maailm]]a võimsaima jõu, [[tugev vastastikmõju|tugeva vastastikmõju]] üks ilmingutest, aga selle jõu mõjuulatus on väga väike. Tuumajõud ei ulatu aatomituumast väljapoole. Seega selleks, et positiivselt laetud osakesed kokku viia ja [[Elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilise vastastikmõju]] tekitatud barjäär ületada on tarvis väga suurt [[energia]]t. [[Planeet Maa|Planeedi Maa]] [[loodus]]es selliseid suure energiaga positiivselt laetud nukleone pole ja sellepärast on siin iseeneslik tuumade liitumine Coulomb'i barjääriga takistatud. Nii määratleb Coulomb'i barjäär Maa [[biosfäär]]i piirides ulatuse, millisel määral [[aatom]]id saavad üksteisega kokku puutuda - üksnes [[keemiline side|keemiliste sidemete]] kaudu.  Piisav energia Coulomb'i barjääri ületamiseks on aga [[Täht (astronoomia)|täht]]ede sees, kus toimuvad aatomituumade ühinemisel [[termotuumareaktsioon]]id.
 Üksik [[neutron]] suudab energiabarjääri läbida, sest sellel elektrilaeng puudub.
 ==Vaata ka==
 *[[Tuumasüntees]]
 [[Kategooria:Tuumafüüsika]]