Kohastumus: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 213.219.93.114 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kk. Märgis: Tühistamine |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kohastumus''' on [[bioloogia]]s [[organism]]i [[anatoomia|anatoomiline]] struktuur, [[füsioloogia|füsioloogiline]] protsess või [[käitumine|käitumis]]joon, mis on kujunenud [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusena ([[kohastumine|kohastumise]] käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. |
'''Kohastumus''' on [[bioloogia]]s [[organism]]i [[anatoomia|anatoomiline]] struktuur, [[füsioloogia|füsioloogiline]] protsess või [[käitumine|käitumis]]joon, mis on kujunenud [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusena ([[kohastumine|kohastumise]] käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. |
||
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma [[keskkond|keskkonnale]] '''kohastunud'''. |
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma [[keskkond|keskkonnale]] '''kohastunud'''. |
||
Kohastumuste [[seletus|seletamine]] on olnud [[loodusteadus]]es ja [[loodusfilosoofia]]s põhjapanevaks probleemiks. Enne [[1859]]. aastat, kui [[Charles Darwin]] avaldas teose "''[[The Origin of Species]]''", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see [[Looja]] [[plaan]]ile. |
Kohastumuste [[seletus|seletamine]] on olnud [[loodusteadus]]es ja [[loodusfilosoofia]]s põhjapanevaks probleemiks. Enne [[1859]]. aastat, kui [[Charles Darwin]] avaldas teose "''[[The Origin of Species]]''", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see [[Looja]] [[plaan]]ile. |
||
Darwin kogus palju tõendeid organismide [[evolutsioon]]ilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile [[seletus]]e [[looduslik valik|loodusliku valiku]] teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse [[plaanipärasus]]e probleem täielikult [[loodusteadus]]e pädevusse. Ta asendas [[teoloogia|teoloogilise]] [[teleoloogia]] teadusliku teleoloogiaga. |
Darwin kogus palju tõendeid organismide [[evolutsioon]]ilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile [[seletus]]e [[looduslik valik|loodusliku valiku]] teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse [[plaanipärasus]]e probleem täielikult [[loodusteadus]]e pädevusse. Ta asendas [[teoloogia|teoloogilise]] [[teleoloogia]] teadusliku teleoloogiaga. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[adaptatsioon]] |
*[[adaptatsioon]] |
||
*[[kaitsekohastumus]] |
*[[kaitsekohastumus]] |
||
[[ |
[[Kategooria:Evolutsiooniteooria]] |
||
[[ |
[[Kategooria:Bioloogia]] |
||
Redaktsioon: 13. aprill 2019, kell 15:46
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma keskkonnale kohastunud.
Kohastumuste seletamine on olnud loodusteaduses ja loodusfilosoofias põhjapanevaks probleemiks. Enne 1859. aastat, kui Charles Darwin avaldas teose "The Origin of Species", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see Looja plaanile.
Darwin kogus palju tõendeid organismide evolutsioonilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile seletuse loodusliku valiku teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse plaanipärasuse probleem täielikult loodusteaduse pädevusse. Ta asendas teoloogilise teleoloogia teadusliku teleoloogiaga.