Harilik soolikarohi: erinevus redaktsioonide vahel
P Tallin → Tallinn |
P Viidete paigutused. Kirjavigade parandamine |
||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
*''Tanacetum audibertii'' (Req.) DC. 1838 |
*''Tanacetum audibertii'' (Req.) DC. 1838 |
||
}} |
}} |
||
'''Harilik soolikarohi''' (''Tanacetum vulgare'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[soolikarohi (perekond)|soolikarohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest ''athanatos'' (surematu), ''atanasie'' (igavene) või ''thanatos'' (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses |
'''Harilik soolikarohi''' (''Tanacetum vulgare'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[soolikarohi (perekond)|soolikarohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest ''athanatos'' (surematu), ''atanasie'' (igavene) või ''thanatos'' (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses roiskumisvastase vahendina.<ref name="harilik">{{netiviide | URL = http://taimed.loodus.ee/harilik-soolikarohi | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref><ref name="raal">Ain Raal. "101 Eesti ravimtaime", Tallinn: Varrak, 2013.</ref> |
||
==Kasvukoht== |
==Kasvukoht== |
||
Soolikarohi armastab kasvada tee- ja põlluservades ning kuivades kasvukohtades inimasustuse läheduses. Samuti [[rannavall]]idel, [[rannaniit|rannaniidul]], [[loopealne|loopealsetel]] ja vahel ka pärisniidul. |
Soolikarohi armastab kasvada tee- ja põlluservades ning kuivades kasvukohtades inimasustuse läheduses. Samuti [[rannavall]]idel, [[rannaniit|rannaniidul]], [[loopealne|loopealsetel]] ja vahel ka pärisniidul.<ref name="harilik" /><ref>{{netiviide | URL = http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=306 | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>[[Fail:Tanacetum vulgare Sturm13047.jpg|vasakul|pisi]] |
||
[[Fail:Tanacetum vulgare 001.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu puhmikud|vasakul]] |
[[Fail:Tanacetum vulgare 001.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu puhmikud|vasakul]] |
||
==Botaaniline kirjeldus== |
==Botaaniline kirjeldus== |
||
Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40–120 cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini. |
Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40–120 cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini.<ref name="harilik" /> |
||
===Õis=== |
===Õis=== |
||
[[Korvõisik]]ud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7–12 mm. Õisiku moodustavad ainult [[putkõis|putkõied]], millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks. |
[[Korvõisik]]ud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7–12 mm. Õisiku moodustavad ainult [[putkõis|putkõied]], millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks.<ref name="harilik" /> |
||
===Leht=== |
===Leht=== |
||
Soolikarohu [[lihtleht|lihtlehed]] on kuni 20 cm pikad ja 8–10 cm laiad, kujult [[elliptiline leht|elliptilised]] kuni [[äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]]. Pihlakalehtedega sarnaselt on nad sügavalt lõhestunud [[sulgjas leht|sulgjateks hõlmadeks]]. Hõlmad on saagjaservalised ja lõhestunud. Eristatakse juurmisi lehti, mis on [[roots|pikarootsulised]], alumisi varrelehti, mis on lühirootsulised, ning ülemisi lehti, mis on rootsutud. Noortele lehtedele on eriomane hõbehall karvastus alumisel pinnal. |
Soolikarohu [[lihtleht|lihtlehed]] on kuni 20 cm pikad ja 8–10 cm laiad, kujult [[elliptiline leht|elliptilised]] kuni [[äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]]. Pihlakalehtedega sarnaselt on nad sügavalt lõhestunud [[sulgjas leht|sulgjateks hõlmadeks]]. Hõlmad on saagjaservalised ja lõhestunud. Eristatakse juurmisi lehti, mis on [[roots|pikarootsulised]], alumisi varrelehti, mis on lühirootsulised, ning ülemisi lehti, mis on rootsutud. Noortele lehtedele on eriomane hõbehall karvastus alumisel pinnal.<ref name="harilik" /> |
||
===Vars=== |
===Vars=== |
||
Varred on püstised, madalate ribidega, tihedalt lehistunud ning annavad ülemises osas sageli harusid. Värvuselt on kahvaturohelised või lillakaspunased. |
Varred on püstised, madalate ribidega, tihedalt lehistunud ning annavad ülemises osas sageli harusid. Värvuselt on kahvaturohelised või lillakaspunased.<ref name="harilik" /> |
||
===Maa-alune osa=== |
===Maa-alune osa=== |
||
Soolikarohu maa-aluseks osaks on [[risoom]], millel on palju lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri. |
Soolikarohu maa-aluseks osaks on [[risoom]], millel on palju lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri.<ref name="harilik" /> |
||
===Vili ja paljunemine=== |
===Vili ja paljunemine=== |
||
Viljaks on [[seemnis]], mis on pikiribidega ja tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5–1,8 mm ja laius umbes 0,5 mm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. |
Viljaks on [[seemnis]], mis on pikiribidega ja tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5–1,8 mm ja laius umbes 0,5 mm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil.<ref name="harilik" /> |
||
==Koht ökosüsteemis== |
==Koht ökosüsteemis== |
||
[[Fail:Tanacetum vulgare (8353602072).jpg|pisi|Hariliku soolikarohu õisikud]] |
[[Fail:Tanacetum vulgare (8353602072).jpg|pisi|Hariliku soolikarohu õisikud]] |
||
Loomad soolikarohtu tema iseloomuliku ebameeldiva lõhna ja mõru maitse tõttu ei söö – see võiks tekitada ohtlikke mürgistusi. Küll aga võivad linnud taime tugevate puhmikute vahele pesa ehitada. |
Loomad soolikarohtu tema iseloomuliku ebameeldiva lõhna ja mõru maitse tõttu ei söö – see võiks tekitada ohtlikke mürgistusi. Küll aga võivad linnud taime tugevate puhmikute vahele pesa ehitada.<ref name="harilik" /> |
||
==Kasutamine ravimtaimena== |
==Kasutamine ravimtaimena== |
||
[[Fail:Tanacetum vulgare 2625.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu lihtleht]] |
[[Fail:Tanacetum vulgare 2625.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu lihtleht]] |
||
Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks. Droogina on kasutatud õisikuid, millest tehti teed, või seemneid, mida söödi või raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku. |
Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks. Droogina on kasutatud õisikuid, millest tehti teed, või seemneid, mida söödi või raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku.<ref name="harilik" /><ref name="raal" /> |
||
===Keemiline koostis=== |
===Keemiline koostis=== |
||
[[Fail:Tanacetum vulgare achenes, Boerenwormkruid nootjes.jpg|pisi|Hariliku soolikarohu seemnised]] |
[[Fail:Tanacetum vulgare achenes, Boerenwormkruid nootjes.jpg|pisi|Hariliku soolikarohu seemnised]] |
||
Õisikud sisaldavad [[flavonoidid|flavonoide]] (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] (kuni 2%, tujoon), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soole ussnugiliste tõrjeks kasutatud. Kahjuks on antud ained mürgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata. |
Õisikud sisaldavad [[flavonoidid|flavonoide]] (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] (kuni 2%, tujoon), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soole ussnugiliste tõrjeks kasutatud. Kahjuks on antud ained mürgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata.<ref name="raal" /> |
||
===Ohud=== |
===Ohud=== |
||
'''Kuna suured annused võivad põhjustada mürgistust ja raskematel juhtudel surma, võib taime kasutada vaid arsti ettekirjutuste kohaselt'''. Mürgistusnähtudeks on mao limaskesta valulikkus ja krambid. '''Kindlasti vältida raseduse korral''', sest soolikarohi võib tekitada [[abort|aborti]]. |
'''Kuna suured annused võivad põhjustada mürgistust ja raskematel juhtudel surma, võib taime kasutada vaid arsti ettekirjutuste kohaselt'''. Mürgistusnähtudeks on mao limaskesta valulikkus ja krambid. '''Kindlasti vältida raseduse korral''', sest soolikarohi võib tekitada [[abort|aborti]].<ref name="harilik" /><ref name="raal" /> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 13. aprill 2019, kell 15:31
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Soolikarohi (perekond) |
| Harilik soolikarohi | |
|---|---|
 Harilik soolikarohi | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Soolikarohi Tanacetum |
| Liik |
Harilik soolikarohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Tanacetum vulgare L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) on korvõieliste sugukonna soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane taimeliik. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest athanatos (surematu), atanasie (igavene) või thanatos (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses roiskumisvastase vahendina.[1][2]
Kasvukoht
Soolikarohi armastab kasvada tee- ja põlluservades ning kuivades kasvukohtades inimasustuse läheduses. Samuti rannavallidel, rannaniidul, loopealsetel ja vahel ka pärisniidul.[1][3]
Botaaniline kirjeldus
Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40–120 cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini.[1]
Õis
Korvõisikud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7–12 mm. Õisiku moodustavad ainult putkõied, millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes kännasjaks liitõisikuks.[1]
Leht
Soolikarohu lihtlehed on kuni 20 cm pikad ja 8–10 cm laiad, kujult elliptilised kuni äraspidimunajad. Pihlakalehtedega sarnaselt on nad sügavalt lõhestunud sulgjateks hõlmadeks. Hõlmad on saagjaservalised ja lõhestunud. Eristatakse juurmisi lehti, mis on pikarootsulised, alumisi varrelehti, mis on lühirootsulised, ning ülemisi lehti, mis on rootsutud. Noortele lehtedele on eriomane hõbehall karvastus alumisel pinnal.[1]
Vars
Varred on püstised, madalate ribidega, tihedalt lehistunud ning annavad ülemises osas sageli harusid. Värvuselt on kahvaturohelised või lillakaspunased.[1]
Maa-alune osa
Soolikarohu maa-aluseks osaks on risoom, millel on palju lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri.[1]
Vili ja paljunemine
Viljaks on seemnis, mis on pikiribidega ja tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5–1,8 mm ja laius umbes 0,5 mm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil.[1]
Koht ökosüsteemis
.jpg)
Loomad soolikarohtu tema iseloomuliku ebameeldiva lõhna ja mõru maitse tõttu ei söö – see võiks tekitada ohtlikke mürgistusi. Küll aga võivad linnud taime tugevate puhmikute vahele pesa ehitada.[1]
Kasutamine ravimtaimena
Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks. Droogina on kasutatud õisikuid, millest tehti teed, või seemneid, mida söödi või raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku.[1][2]
Keemiline koostis
Õisikud sisaldavad flavonoide (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka eeterlikke õlisid (kuni 2%, tujoon), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soole ussnugiliste tõrjeks kasutatud. Kahjuks on antud ained mürgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata.[2]
Ohud
Kuna suured annused võivad põhjustada mürgistust ja raskematel juhtudel surma, võib taime kasutada vaid arsti ettekirjutuste kohaselt. Mürgistusnähtudeks on mao limaskesta valulikkus ja krambid. Kindlasti vältida raseduse korral, sest soolikarohi võib tekitada aborti.[1][2]