Alu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: välislink parandatud
44. rida: 44. rida:
*[http://www.mois.ee/harju/alu.shtml Alu mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.mois.ee/harju/alu.shtml Alu mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1471 Alu mõis (Mõisate ülevaated)] – Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv
*[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1471 Alu mõis (Mõisate ülevaated)] – Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv
*[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16709 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Alu mõis (Rapla khk)]
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16709 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Alu mõis (Rapla khk)]


{{Rapla kihelkond}}
{{Rapla kihelkond}}

Redaktsioon: 12. aprill 2019, kell 21:42

Kunagise Alu mõisa peahoone

Alu mõis (saksa keeles Allo) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.[1] Mõisakompleks asub Alus.

Ajalugu

Vanimad teated Alu mõisa kohta pärinevad 1409. aastast. Tõenäoliselt oli mõisa keskuses juba keskajal kivihoonestus. 17. sajandil kuulus mõis Uexküllidele ja Wrangellidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõis sageli omanikke, kuuludes Rosenite, Bistramite ning Tiesenhausenite omandusse.[1]

1858. aastal läks Alu mõis naabruses asuva Sikeldi mõisa omaniku Otto von Lilienfeldi valdusse, kes lasi lammutada vanad hooned ning rajada uue härrastemaja.[1]

Mõisa viimane omanik oli Rudolf von Lilienfeldt, kellelt see 1919. aastal võõrandati.[1]

Mõisakompleks

Alu mõisa härrastemaja

Mõisa härrastemaja ehitustööd algasid 1862. aastal arhitekt Paul Alischi, kes oli ka Kreenholmi Manufaktuuri arhitekt, projekti järgi. Hoone valmis 1875. aastal, saades oma lõpliku kuju Friedrich Modi projekti järgi. Viiekorruselise nurgatorni, sakmelise rinnatise ja kuubikukujulise vormiga uusgooti stiilis ehitis on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.[1]

1920.1930. aastatel asus endises härrastemajas kool. Teise maailmasõja järel oli hoone Eesti Põllumajandustehnika kasutuses. 1999. aastal omandas kunagise Alu mõisa peahoone Kaitseliit, rajas sinna oma õppekeskuse ning sellega seoses lasi 2000. aastate alguses hoone restaureerida.[1]

Härrastemaja juures asub park koos tiigiga.[1]

Vähestest säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti stiilis ait.[1]

Kultuurimälestiste registris on Alu mõisa peahoone registrinumbri 15323 all, park registrinumbri 15324 all ning ait-kuivati registrinumbri 15325 all.

Pildid

Vaata ka

Viited

Välislingid