Alpid

Alpid

Weisshorn

Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik. See ulatub kaarekujulisena Liguuria merest Kesk-Doonau madalikuni; suurim kõrgus 4808 m (Mont Blanc).

Alpides asuvad järgmiste riikide kõrgeimad tipud: Prantsusmaa ja Itaalia (Mont Blanc, 4808 m), Šveits (Monte Rosa, 4634 m), Austria (Großglockner, 3798 m), Saksamaa (Zugspitze, 2962 m), Sloveenia (Triglav, 2864 m), Liechtenstein (Grauspitz, 2599 m) ja Monaco (Chemin des Révoires, 161 m).

Etümoloogia

Sub 2 pewdiepie

Sõna "Alpid" on pärit ladina keelest (Alpes). Minevikus arvati, et see tuleneb ladina sõnast albus ('valge'). Tänapäeva õpetlased seda üldiselt ei usu. Saksa sõnad Albe, Alpe ja Alp, ülemsaksa sõna alpä, oksitaani sõna Alp/Aup ja prantsuse sõnad alpage ja alpe tähendavad ainsuses alpikarjamaad ja üksnes mitmuses mäestikku tervikuna.

Teise teooria järgi on see sõnatüvi mitteindoeuroopa päritolu. Vahemere maades on see kõrgete mägede ja mäeahelike juures tavapärane. Oletatavasti oli sõna algkuju *alb ja see tähendas 'mägi'. Sellest sõnast on tuletatud ka Albaania nimi. Albaanlased pole indoeurooplased, kuid nendegi jaoks on see võõrast päritolu sõna ja enda maa kohta nad seda ei kasuta. Läbi aegade on nime "Albaania" kasutatud paljude piirkondade kohta Euroopas ja selle läheduses, mis kõik on olnud mägised. Antiikajal kutsuti Kaukasuse idaosa Albaaniaks ja inglise keeles on nime Albania või Albany kasutatud Briti saarte kõige mägisema ala Šotimaa kohta.

Geoloogia

Eiger

Alpid on tüüpiline noor kurdmäestik. Bodeni ja Como järve vaheline org jaotab mäestiku Lääne- ja Ida-Alpideks. Palju on liustikke, mis hõlmavad mäestikust 4140 ruutkilomeetrit.

Alpid on tekkinud Aafrika ja Euroopa laama kokkupõrkel. Selle käigus kadus Tethyse ookeani lääneosa, mis neid laamasid minevikus eraldas. Aafrika laam liikus põhja poole, Euroopa laam seisis paigal. Kokkupõrge toimus põhiliselt oligotseenis ja miotseenis. Kokkupõrke käigus rakendus ookeani põhjas olevatele settekivimitele määratu surve. Need settekivimid olid moodustunud põhiliselt keskaegkonnas ja varases uusaegkonnas. Kokkupõrke käigus suruti maapind ja merepõhi kortsu ja seda nimetatakse kurrutuseks. Kurdusid surus surve samuti põhja poole, tihti kurrud murdusid või libisesid üksteise peale, moodustades hiiglaslikke kerkemurranguid. Alpides keskosas paljanduvad kristalse aluskorra kivimid ja nendest on moodustunud ka Alpide kõrgeimad tipud.

Seevastu Vahemeri on tekkinud suhteliselt hiljuti. Vahemeri ei ole Aafrika laama põhjaserv.

Alpid on Lääne-Euroopa peamine veelahe. Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes. Kuigi Alpid on teravate tippude ja sügavate orgudega mäestik, on ta kurude ja tunnelite (Mont Blanci, Simploni ja Mont Cenis' tunneli) kaudu kergesti läbitav. Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond.

Ajalugu

Aletschi liustik. Männid kasvavad liustikust kõrgemal.

Antiikajal tundsid kreeklased ja roomlased Alpide vastu vähe huvi. Nad ei käinud seal ja Alpidega pole seotud antiikseid legende.

Teise Puunia sõja ajal ületas Kartaago väejuht Hannibal 218 eKr edukalt Alpid 38 000-mehelise jalaväe, 8000-mehelise ratsaväe ja 37 sõjaelevandiga. See oli antiikse sõjaajaloo üks kõige väljapaistvamaid saavutusi. Alles pärast seda sattusid Alpid kreeklaste ja roomlaste vaatevälja.

Antiikajal Alpe kui loodusnähtust ei uuritud. Inimesed huvitusid üksnes nende majanduslikust küljest. Sealt saadi puitu, piima, kulda ja rauda. Rahulduti maanteede ehitamisega, mis muutusid aktuaalseks Caesari peetud Gallia sõja ajal, aga maanteed sai rajada alles pärast seda, kui Augustus oli Alpides elanud rahvad alistanud.

Peamised Alpe läbivad maanteed antiikajal olid Liguuria rannikutee ehk Via Augusta, Mont-Genvre ehk Alpis Cottia, Väike Sankt Bernhard ehk Alpis Graia, Suur Sankt Bernhard ehk Alpis Poenina, Splügen, Septimer, Julier, Reschen ehk Via Claudia Augusta, Brenner, Plöcken, Saifnitzi kuru ja Birnbaumerwald ehk Alpis Julia.

6.–13. sajandil asusid Alpidesse elama germaani hõimud (langobardid, alemannid ja bajuvaarid). Kohalikku ajalugu ei saa Alpides üldjuhul viia ajas tagasi kaugemale kui Karolingide riigi lagunemiseni 10. ja 11. sajandil.

Vaata ka

• Alpide peaahelik
• Baieri Alpid
• Ida-Alpid
• Karni Alpid
• Kitzbüheli Alpid
• Reetia Alpid
• Salzburgi Alpid
• Dolomiidid