Silm: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib elundist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Silm (täpsustus)]]}}
{{See artikkel|räägib elundist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Silm (täpsustus)]]}}
{{toimeta}}
{{toimeta}}
[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|thumb|Inimese silma läbilõige]]
[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|pisi|Inimese silma läbilõige]]
[[Pilt:Eagle(owl)-eye.JPG|thumb|[[Kassikakk|Kassikaku]] silm]]
[[Pilt:Eagle(owl)-eye.JPG|pisi|[[Kassikakk|Kassikaku]] silm]]
[[Pilt:Drosophilidae_compound_eye.jpg|thumb|Suurendatud vaade kärbse liitsilmast]]
[[Pilt:Drosophilidae_compound_eye.jpg|pisi|Suurendatud vaade kärbse liitsilmast]]
'''Silm''' ([[ladina keel]]es ''oculus'') on [[nägemine|nägemis]][[elund]].
'''Silm''' ([[ladina keel]]es ''oculus'') on [[nägemine|nägemis]][[elund]].


Silmaks laiemas tähenduses loetakse [[silmakoobas|silmakoopa]] sisu ja [[silmalaug|silmalaugusid]].<ref name="DpIBW" />
Silmaks laiemas tähenduses loetakse [[silmakoobas|silmakoopa]] sisu ja [[silmalaug]]usid.<ref name="DpIBW" />


Silm või silmad on paljudel [[loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimese]]l. Isegi mõnel [[ainuraksed|ainuraksel]] on valgustäpp, mis võimaldab eristada valgust pimedusest. Arenenud nägemine võimaldab kaugelt avastada nii toitu kui vaenlasi, samuti liigikaaslasi.
Silm või silmad on paljudel [[loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimese]]l. Isegi mõnel [[ainuraksed|ainuraksel]] on valgustäpp, mis võimaldab eristada valgust pimedusest. Arenenud nägemine võimaldab kaugelt avastada nii toitu kui vaenlasi, samuti liigikaaslasi.
31. rida: 31. rida:


===Madudel===
===Madudel===
[[Maolised|Mao]] silm on paariline [[silmakoobas|silmakoopas]] paiknev ja talitlev nägemiselund. Silm koosneb silmamunast ja neid ümbritsevatest abielundeist. Mao silmad aitavad enamikul tänapäeva maolistest [[saakloom]]i [[nägemine|näha]] (liikumatuid objekte nad harilikult ei [[jaht|jahi]]) ja ka [[enesekaitse|ennast kaitsta]]. Üksnes osadel [[infraselts]]i ''[[Scolecophidia]]'' kuuluvatel [[Maolised|mao]][[perekond (bioloogia)|perekondadesse]] liigitatud [[kaevuv eluviis|kaevuva eluviisiga]] madudel on silmade nägemisfunktsioonid taandarenenud.
[[Maolised|Mao]] silm on paariline [[silmakoobas|silmakoopas]] paiknev ja talitlev nägemiselund. Silm koosneb silmamunast ja neid ümbritsevatest abielundeist. Mao silmad aitavad enamikul tänapäeva maolistest [[saakloom]]i näha (liikumatuid objekte nad harilikult ei [[jaht|jahi]]) ja ka [[enesekaitse|ennast kaitsta]]. Üksnes osadel [[infraselts]]i ''[[Scolecophidia]]'' kuuluvatel mao[[perekond (bioloogia)|perekondadesse]] liigitatud [[kaevuv eluviis|kaevuva eluviisiga]] madudel on silmade nägemisfunktsioonid taandarenenud.


[[Silmamuna]] (''bulbus oculi'') moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka [[vesivedelik]]ust, [[silmalääts]]est ja [[klaaskeha]]st.
[[Silmamuna]] (''bulbus oculi'') moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka [[vesivedelik]]ust, [[silmalääts]]est ja klaaskehast.


Madude silmalääts erineb teiste [[roomajad|roomajate]] omast. [[Fookuskaugus]] ehk [[akommodatsioon]] toimub mao silmas mitte silmaläätse kuju muutmise teel, mis on ümmargune ja kollase värvusega, vaid silmaläätse liikumise teel ([[silmasisene rõhk]]) [[võrkkest]]ast kaugemale.<ref name="sf52y" />
Madude silmalääts erineb teiste roomajate omast. [[Fookuskaugus]] ehk [[akommodatsioon]] toimub mao silmas mitte silmaläätse kuju muutmise teel, mis on ümmargune ja kollase värvusega, vaid silmaläätse liikumise teel ([[silmasisene rõhk]]) võrkkestast kaugemale.<ref name="sf52y" />


Mao silmadel puudub [[kõvakestaluukeste võru]].
Mao silmadel puudub [[kõvakestaluukeste võru]].


Eesmine kamber sisaldab [[vesivedelik]]ku ning tagumine kamber, [[klaaskeha]] silmaläätse taga, sisaldab [[klaaskehaneste]]t.<ref name="GDfCP" />
Eesmine kamber sisaldab [[vesivedelik]]ku ning tagumine kamber, klaaskeha silmaläätse taga, sisaldab [[klaaskehaneste]]t.<ref name="GDfCP" />


[[Silmalääts]]e ümbritseb [[ripskeha]], kuid [[ripslihas]] puudub. Ripskeha on ühenduses [[vöötmekesekiud]]udega (''fibrae zonulares'') ja läheb üle [[võrkkest]]aks.<ref name="hLpDb" />
[[Silmalääts]]e ümbritseb [[ripskeha]], kuid [[ripslihas]] puudub. Ripskeha on ühenduses [[vöötmekesekiud]]udega (''fibrae zonulares'') ja läheb üle võrkkestaks.<ref name="hLpDb" />


Mao silma katab väljast [[silmakilbis]], ta paikneb külgvaates vaadatuna otse silma ees. Silmakilbis on läbipaistev, va [[kestamine|kestamise]] ajal, siis muutub see piimjaks ja mao praktiliselt [[pime]]daks. Silmakilbist varustavad toitainetega veresooned ja see uueneb koos ülejäänud nahaga [[kestamine|kestamise]] ajal pidevalt.<ref name="p3Trb" /> Silmakilbise morfoloogiat ja kirjeldust kasutatakse [[maoliste klassifikatsioon]]il.
Mao silma katab väljast [[silmakilbis]], ta paikneb külgvaates vaadatuna otse silma ees. Silmakilbis on läbipaistev, va [[kestamine|kestamise]] ajal, siis muutub see piimjaks ja mao praktiliselt [[pime]]daks. Silmakilbist varustavad toitainetega veresooned ja see uueneb koos ülejäänud nahaga kestamise ajal pidevalt.<ref name="p3Trb" /> Silmakilbise morfoloogiat ja kirjeldust kasutatakse [[maoliste klassifikatsioon]]il.


Silmakilbis moodustub kokkukasvanud [[laug]]udest ja katab [[sarvkest]]a. Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel [[harilik nastik|hariliku nastiku]] [[embrüo]]tel.<ref name="BARWa" />
Silmakilbis moodustub kokkukasvanud [[laug]]udest ja katab sarvkesta. Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel [[harilik nastik|hariliku nastiku]] [[embrüo]]tel.<ref name="BARWa" />


Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest [[Harderi nääre|Harderi näärme]] õlijad eritised. See niisutab silmakilbist ja sarvkesta ning suubuvad [[Nina-pisarajuha|nina-pisarajuhadesse]] ja nende kaudu [[Jacobsoni elund]]isse ja edasi [[suuõõs|suuõõnde]].<ref name="I5kwl" />
Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest [[Harderi nääre|Harderi näärme]] õlijad eritised. See niisutab silmakilbist ja sarvkesta ning suubuvad [[nina-pisarajuha]]desse ja nende kaudu [[Jacobsoni elund]]isse ja edasi [[suuõõs|suuõõnde]].<ref name="I5kwl" />


Madudel esineb [[pisarakanalike]]ste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed [[harilik nastik|harilikul nastikul]] otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbise tagusesse ruumi (silma eesmine kamber) ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.<ref name="fFqWO" />
Madudel esineb [[pisarakanalike]]ste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed harilikul nastikul otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbise tagusesse ruumi (silma eesmine kamber) ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.<ref name="fFqWO" />


Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht (silma eesmine kamber), mis kestumise käigus täitub [[lümf]]ivedelikuga.
Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht (silma eesmine kamber), mis kestumise käigus täitub [[lümf]]ivedelikuga.


Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.
Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.


Sarvkesta piiril paikneb [[Schlemmi kanal]].
Sarvkesta piiril paikneb [[Schlemmi kanal]].


Silmamuna seina seesmine kiht – [[võrkkest]]a kiht – on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref name="TPhNI" />
Silmamuna seina seesmine kiht – võrkkesta kiht – on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref name="TPhNI" />


Silmamuna seina tagumise kihi – [[koroidea]] – funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.
Silmamuna seina tagumise kihi – [[koroidea]] – funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.


Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem [[kolvikesed|kolvikeste]] poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete [[merimadulased|merimadulaste]] võrkkesta peamisteks [[nägemisretseptorrakk]]udeks just kolvikesed.<ref name="viKwb" />
Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem kolvikeste poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete [[merimadulased|merimadulaste]] võrkkesta peamisteks [[nägemisretseptorrakk]]udeks just kolvikesed.<ref name="viKwb" />
Eriti hästi tunnetavad liikumist [[kobra]]d.<ref name="5PiXI" /> Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.
Eriti hästi tunnetavad liikumist [[kobra]]d.<ref name="5PiXI" /> Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.


Madude võrkkest koosneb 4–5 rakukihist:
Madude võrkkest koosneb 4–5 rakukihist:
*1 kihist valgusretseptoritest – kas kepikesed ehk kolvikesed;
*1 kihist valgusretseptoritest – kas kepikesed ehk kolvikesed;
*2–3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine'' rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.
*2–3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine'' rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.


Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune ning varieerub ka liigiti ja indiviiditi.<ref name="viKwb" />
Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune ning varieerub ka liigiti ja indiviiditi.<ref name="viKwb" />
72. rida: 72. rida:
Võrkkesta toetab sidekoest ([[kollageenikiud]]udest) [[kõvakest]].<ref name="vNebn" /><ref name="eqhyz" />
Võrkkesta toetab sidekoest ([[kollageenikiud]]udest) [[kõvakest]].<ref name="vNebn" /><ref name="eqhyz" />


Silmaläätse ja võrkkesta läbivat valgust reguleerib ka [[vikerkest]]. Madude vikerkest on erinevatel maoliikidel erineva värvusega, mis oleneb ka nende eluviisist. Esineb helepruuni, punase, kollase, tumepruuni, rohelise iirisega madusid. Madude kestumise ajal muutub läbipaistev silmakilbis piimjaks ja mao iirise värv ei ole ole palja silmaga vaadates tuvastatav. [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] [[silm]]ade värvuses esineb sooline erinevus: emaste rästikute vikerkest on hele[[pruun]] ja isaste oma [[punane]].<ref name="8b8aK" />
Silmaläätse ja võrkkesta läbivat valgust reguleerib ka [[vikerkest]]. Madude vikerkest on erinevatel maoliikidel erineva värvusega, mis oleneb ka nende eluviisist. Esineb helepruuni, punase, kollase, tumepruuni, rohelise iirisega madusid. Madude kestumise ajal muutub läbipaistev silmakilbis piimjaks ja mao iirise värv ei ole ole palja silmaga vaadates tuvastatav. [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] silmade värvuses esineb sooline erinevus: emaste rästikute vikerkest on hele[[pruun]] ja isaste oma [[punane]].<ref name="8b8aK" />


Vikerkesta keskel asuv [[pupill]] on erineva kujuga, kas vertikaalne, ümmargune ehk horisontaalne. Lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli [[vikerkest]]a [[lihas]]te abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on [[kassmadu|kassmaol]] (''Telescopus fallax''), osadel [[lõgismadulased|lõgismadulastel]], [[harilik rästik|harilikul rästikul]] vertikaalsed aga [[harilik nastik|harilikul nastikul]] ümmargused pupillid. [[Piugmadu]]de pupill on horisontaalne.
Vikerkesta keskel asuv [[pupill]] on erineva kujuga, kas vertikaalne, ümmargune ehk horisontaalne. Lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli [[vikerkest]]a [[lihas]]te abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on [[kassmadu|kassmaol]] (''Telescopus fallax''), osadel [[lõgismadulased|lõgismadulastel]], harilikul rästikul vertikaalsed aga harilikul nastikul ümmargused pupillid. [[Piugmadu]]de pupill on horisontaalne.


Maod muudavad pupilli kuju ja reguleerivad vikerkesta lihaseid liigutades silma saabuva valguse hulka.
Maod muudavad pupilli kuju ja reguleerivad vikerkesta lihaseid liigutades silma saabuva valguse hulka.


[[Nägemistee]] koos [[nägemisnärv]]iga sarnaneb suuresti teiste roomajate omaga. Madude nägemisnärvis on nii närvisüsteemi suunas (aferentsed) impulsse toovaid närvikiude kui ka implusse viivaid närvikiude (eferentsed). Nägemisnärv koosneb erineva suurusega närvikiududest ja moodustavad mitmed nägemisteed, mis väljuvad ja suubuvad nii [[hüpotalamus]]es, [[eesaju]]s kui ka [[talamus]]es.<ref name="fRW0O" />
[[Nägemistee]] koos [[nägemisnärv]]iga sarnaneb suuresti teiste roomajate omaga. Madude nägemisnärvis on nii närvisüsteemi suunas (aferentsed) impulsse toovaid närvikiude kui ka implusse viivaid närvikiude (eferentsed). Nägemisnärv koosneb erineva suurusega närvikiududest ja moodustavad mitmed nägemisteed, mis väljuvad ja suubuvad nii [[hüpotalamus]]es, [[eesaju]]s kui ka [[talamus]]es.<ref name="fRW0O" />


Kõigil madudel esineb embrüonaalse arengujärgus näsakoonus, kuid kuna elund on madudel ajutine siis arvatakse, et enamikul täiskasvanud madudel [[näsakoonus]] (närvirakkudest koosnev) puudub. Kuid võib esineda [[rästik (perekond)|rästikutel]].<ref name="B4GVh" />
Kõigil madudel esineb embrüonaalse arengujärgus näsakoonus, kuid kuna elund on madudel ajutine siis arvatakse, et enamikul täiskasvanud madudel [[näsakoonus]] (närvirakkudest koosnev) puudub. Kuid võib esineda [[rästik (perekond)|rästikutel]].<ref name="B4GVh" />


[[Pilt:Green_Eye.jpg|thumb|Inimese silm]]
[[Pilt:Green_Eye.jpg|pisi|Inimese silm]]


===Inimestel===
===Inimestel===
Inimese silm koosneb [[silmamuna]]st ja abielundeist. Silma abielundite hulka loetakse [[silmalaud]], [[kulmud]], [[pisaraaparaat]] ja silmamuna liigutavad lihased.<ref name="3DbJR" />
Inimese silm koosneb [[silmamuna]]st ja abielundeist. Silma abielundite hulka loetakse [[silmalaud]], [[kulmud]], [[pisaraaparaat]] ja silmamuna liigutavad lihased.<ref name="3DbJR" />


Inimese silm kui optiline süsteem koosneb silmaläätsest, ripslihasest, pupillist, nägemisrakkudest ja nägemisnärvist. Silmalääts on elastne kumerlääts, mille kõverusraadiust reguleerivad ripslihased. Pupill on ava vikerkestas, mis kontrollib reflektoorselt silma pääseva valguse hulka. Nägemisrakkude nimetust kannavad valguse intensiivsusele väga tundlikud kepikesed ja värvi eristavad kolme tüüpi kolvikesed. Nägemisrakkudest läheb signaal mööda nägemisnärvi ajju, kus signaal tõlgendatakse kasulikuks informatsiooniks. Terve silma korral siseneb valgus pupilli kaudu silma, läbib läätse ja liigub sealt läbi klaaskeha silma põhja võrkkestale, kus moodustab kolbrakkuderohkel piirkonnal ehk kollatähnil ümberpööratud kujutise.<ref>[http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N\%C4GEMISMEEL], Anatoomia - õpiobjekt: Nägemismeel</ref>
Inimese silm kui optiline süsteem koosneb silmaläätsest, ripslihasest, pupillist, nägemisrakkudest ja nägemisnärvist. Silmalääts on elastne kumerlääts, mille kõverusraadiust reguleerivad ripslihased. Pupill on ava vikerkestas, mis kontrollib reflektoorselt silma pääseva valguse hulka. Nägemisrakkude nimetust kannavad valguse intensiivsusele väga tundlikud kepikesed ja värvi eristavad kolme tüüpi kolvikesed. Nägemisrakkudest läheb signaal mööda nägemisnärvi ajju, kus signaal tõlgendatakse kasulikuks informatsiooniks. Terve silma korral siseneb valgus pupilli kaudu silma, läbib läätse ja liigub sealt läbi klaaskeha silma põhja võrkkestale, kus moodustab kolbrakkuderohkel piirkonnal ehk kollatähnil ümberpööratud kujutise.<ref>[http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N\%C4GEMISMEEL], Anatoomia – õpiobjekt: Nägemismeel</ref>


===Oftalmoloogia===
===Oftalmoloogia===
93. rida: 93. rida:
{{Vaata|2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia}}
{{Vaata|2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia}}


USA arst Ian Crozier nakatus [[Ebola viirushaigus|Ebola viirushaigusse]] [[Sierra Leone]]s, kus ta töötas koos Pooleyga [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i kutsel<ref name="ZBpaW" />, ja lennutati [[Atlanta]]sse [[Emory ülikooli haigla]]sse 9. septembril 2014<ref name="uUEva" />.
USA arst Ian Crozier nakatus [[Ebola viirushaigus]]se [[Sierra Leone]]s, kus ta töötas koos Pooleyga [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i kutsel<ref name="ZBpaW" />, ja lennutati [[Atlanta]]sse [[Emory ülikooli haigla]]sse 9. septembril 2014<ref name="uUEva" />.


Ian Crozieri raviti Will Pooleylt saadud [[antikeha]]dega ja tunnistati viirusevabaks. Vähem kui kahe kuu pärast leiti tal silmast Ebola viirus.<ref name="vvvq9" /><ref name="SaY8A" />
Ian Crozieri raviti Will Pooleylt saadud [[antikeha]]dega ja tunnistati viirusevabaks. Vähem kui kahe kuu pärast leiti tal silmast Ebola viirus.<ref name="vvvq9" /><ref name="SaY8A" />

Redaktsioon: 11. aprill 2019, kell 08:19

 See artikkel räägib elundist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Silm (täpsustus)
Inimese silma läbilõige
Kassikaku silm
Suurendatud vaade kärbse liitsilmast

Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Silmaks laiemas tähenduses loetakse silmakoopa sisu ja silmalaugusid.[1]

Silm või silmad on paljudel loomadel, sealhulgas inimesel. Isegi mõnel ainuraksel on valgustäpp, mis võimaldab eristada valgust pimedusest. Arenenud nägemine võimaldab kaugelt avastada nii toitu kui vaenlasi, samuti liigikaaslasi.

Paljudel loomadel on silmad paariselundid. Kaks silma võimaldavad paremat ruumilist nägemist kui üks.

Putukatel on kahte liiki silmad: lihtsilmad (ocelli) ja liit- ehk fassettsilmad (oculi).

Silma sarvkestale langevad valguskiired läbivad silma eeskambri, murduvad silmaläätses, läbivad silma klaaskeha ja langevad silma tagaseinas olevale võrkkestale, millele moodustunud kujund edastatakse ajju ja töödeldakse.

Vanimad fossiilsed silmad on leitud alamkambriumi kivististest. Need on umbes 540 miljonit aastat vanad. Sel perioodil toimus evolutsioon eriti kiiresti ja seda perioodi nimetatakse kambriumi plahvatuseks. USA zooloog Andrew Parker on oletanud, et see ei ole juhuslik kokkusattumus, vaid silma teke võis põhjustada eluvormide kiire mitmekesistumise. Enne seda olid mõnel loomaliigil küll valgustundlikud rakud, kuid alles silma teke võimaldas kiiret liikumist ja orienteerumist.

Evolutsioonilises mõttes ei võta silma arenemine palju aega. Väikeste mutatsioonide looduslikule valikule allutamise modelleerimine näitab, et tõhusale fotopigmendile tuginev lihtne optiline meeleelund võib areneda keerukaks inimsilmasarnaseks elundiks umbes 400 000 aastaga. Maailmast on leitud nii tänapäevastelt kui väljasurnud liikidelt mitmesuguse arengutasemega nägemiselundeid, mistõttu silma arengufaasid on evolutsioonilises mõttes hästi jälgitavad. Evolutsiooniline surve silma arenemisele on sealjuures katkematu, sest mis tahes arenguetapil on pisut rohkem arenenud silmast enam kasu kui pisut vähem arenenud silmast.

Tänapäeval on silmadega loomi väga erinevates loomarühmades. Kõige tõenäolisemalt on silmad nendes loomarühmades arenenud üksteisest sõltumatult. "Loomade elu" kirjutab: "Kui paluda zooloogil tuua näide loomariigi arengu kõige hämmastavama joone kohta, siis ei viitaks ta inimese silmale (mis muidugi on imetlusväärne elund) ega kaheksajala silmale, vaid pööraks tähelepanu sellele, et need mõlemad, nii inimese kui ka kaheksajala silm, on väga sarnased. Nad pole sarnased mitte ainult ehituselt, vaid sageli ka välisilmelt."[2].

Silmad arenesid loomadel välja enne peaaju. Ei ole mingit vajadust teavet töötleva elundi järele, kui ei ole meeleelundeid, mis teavet hangiksid.

Enamikul selgroogsete liikidel on kaks silma. Mõneti võib erandiks pidada tuataarat, mille pealael on halvasti arenenud kolmas silm ehk kiirusilm. See on kahekihiline, selle põhjas on valgustundlike rakkude kiht ja sellel midagi läätsetaolist. Kiirusilmaga saab tajuda päikesekiirgusest tingitud valgustatuse astet ning see aitab loomal koha ja asendi valimisega reguleerida kehatemperatuuri, kuid kujutiste eristamiseks see ei kõlba.[3]

Mõnel loomal, näiteks mutil, on silmad taandarenenud ja kaetud nahaga. Taandarengu põhjustab elu täielikus pimeduses, kus midagi näha ei ole võimalik. Lihtsalt öine eluviis ei põhjusta nägemise halvenemist, vastupidi, sageli on öise eluviisiga loomad väga terase nägemisega, sest öösiti ei ole täielikult pime.

Mõnel loomal võimaldavad silmad tajuda värvi. Seda suudavad linnud ja paljud roomajad, kuid imetajatest üksnes vähesed rühmad, sealhulgas esikloomalised. Värvi aitavad tajuda silma võrkkestas paiknevad värvustundlikud kolvikesed. Värvitaju aitab sageli paremini avastada küpseid puuvilju, mis oli esikloomaliste põhiline toit, ja eristada neid toorestest.

Madudel

Mao silm on paariline silmakoopas paiknev ja talitlev nägemiselund. Silm koosneb silmamunast ja neid ümbritsevatest abielundeist. Mao silmad aitavad enamikul tänapäeva maolistest saakloomi näha (liikumatuid objekte nad harilikult ei jahi) ja ka ennast kaitsta. Üksnes osadel infraseltsi Scolecophidia kuuluvatel maoperekondadesse liigitatud kaevuva eluviisiga madudel on silmade nägemisfunktsioonid taandarenenud.

Silmamuna (bulbus oculi) moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka vesivedelikust, silmaläätsest ja klaaskehast.

Madude silmalääts erineb teiste roomajate omast. Fookuskaugus ehk akommodatsioon toimub mao silmas mitte silmaläätse kuju muutmise teel, mis on ümmargune ja kollase värvusega, vaid silmaläätse liikumise teel (silmasisene rõhk) võrkkestast kaugemale.[4]

Mao silmadel puudub kõvakestaluukeste võru.

Eesmine kamber sisaldab vesivedelikku ning tagumine kamber, klaaskeha silmaläätse taga, sisaldab klaaskehanestet.[5]

Silmaläätse ümbritseb ripskeha, kuid ripslihas puudub. Ripskeha on ühenduses vöötmekesekiududega (fibrae zonulares) ja läheb üle võrkkestaks.[6]

Mao silma katab väljast silmakilbis, ta paikneb külgvaates vaadatuna otse silma ees. Silmakilbis on läbipaistev, va kestamise ajal, siis muutub see piimjaks ja mao praktiliselt pimedaks. Silmakilbist varustavad toitainetega veresooned ja see uueneb koos ülejäänud nahaga kestamise ajal pidevalt.[7] Silmakilbise morfoloogiat ja kirjeldust kasutatakse maoliste klassifikatsioonil.

Silmakilbis moodustub kokkukasvanud laugudest ja katab sarvkesta. Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel hariliku nastiku embrüotel.[8]

Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest Harderi näärme õlijad eritised. See niisutab silmakilbist ja sarvkesta ning suubuvad nina-pisarajuhadesse ja nende kaudu Jacobsoni elundisse ja edasi suuõõnde.[9]

Madudel esineb pisarakanalikeste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed harilikul nastikul otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbise tagusesse ruumi (silma eesmine kamber) ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.[10]

Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht (silma eesmine kamber), mis kestumise käigus täitub lümfivedelikuga.

Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.

Sarvkesta piiril paikneb Schlemmi kanal.

Silmamuna seina seesmine kiht – võrkkesta kiht – on väga õhuke ja varustatud veresoontega.[11]

Silmamuna seina tagumise kihi – koroidea – funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.

Objektide liikumine ja tunnistamine (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate kepikeste ja vähem kolvikeste poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete merimadulaste võrkkesta peamisteks nägemisretseptorrakkudeks just kolvikesed.[12] Eriti hästi tunnetavad liikumist kobrad.[13] Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.

Madude võrkkest koosneb 4–5 rakukihist:

  • 1 kihist valgusretseptoritest – kas kepikesed ehk kolvikesed;
  • 2–3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja amacrine rakkudest ja ganglionirakkudest.

Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune ning varieerub ka liigiti ja indiviiditi.[12]

Võrkkesta toetab sidekoest (kollageenikiududest) kõvakest.[14][15]

Silmaläätse ja võrkkesta läbivat valgust reguleerib ka vikerkest. Madude vikerkest on erinevatel maoliikidel erineva värvusega, mis oleneb ka nende eluviisist. Esineb helepruuni, punase, kollase, tumepruuni, rohelise iirisega madusid. Madude kestumise ajal muutub läbipaistev silmakilbis piimjaks ja mao iirise värv ei ole ole palja silmaga vaadates tuvastatav. Hariliku rästiku silmade värvuses esineb sooline erinevus: emaste rästikute vikerkest on helepruun ja isaste oma punane.[16]

Vikerkesta keskel asuv pupill on erineva kujuga, kas vertikaalne, ümmargune ehk horisontaalne. Lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli vikerkesta lihaste abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on kassmaol (Telescopus fallax), osadel lõgismadulastel, harilikul rästikul vertikaalsed aga harilikul nastikul ümmargused pupillid. Piugmadude pupill on horisontaalne.

Maod muudavad pupilli kuju ja reguleerivad vikerkesta lihaseid liigutades silma saabuva valguse hulka.

Nägemistee koos nägemisnärviga sarnaneb suuresti teiste roomajate omaga. Madude nägemisnärvis on nii närvisüsteemi suunas (aferentsed) impulsse toovaid närvikiude kui ka implusse viivaid närvikiude (eferentsed). Nägemisnärv koosneb erineva suurusega närvikiududest ja moodustavad mitmed nägemisteed, mis väljuvad ja suubuvad nii hüpotalamuses, eesajus kui ka talamuses.[17]

Kõigil madudel esineb embrüonaalse arengujärgus näsakoonus, kuid kuna elund on madudel ajutine siis arvatakse, et enamikul täiskasvanud madudel näsakoonus (närvirakkudest koosnev) puudub. Kuid võib esineda rästikutel.[18]

Inimese silm

Inimestel

Inimese silm koosneb silmamunast ja abielundeist. Silma abielundite hulka loetakse silmalaud, kulmud, pisaraaparaat ja silmamuna liigutavad lihased.[19]

Inimese silm kui optiline süsteem koosneb silmaläätsest, ripslihasest, pupillist, nägemisrakkudest ja nägemisnärvist. Silmalääts on elastne kumerlääts, mille kõverusraadiust reguleerivad ripslihased. Pupill on ava vikerkestas, mis kontrollib reflektoorselt silma pääseva valguse hulka. Nägemisrakkude nimetust kannavad valguse intensiivsusele väga tundlikud kepikesed ja värvi eristavad kolme tüüpi kolvikesed. Nägemisrakkudest läheb signaal mööda nägemisnärvi ajju, kus signaal tõlgendatakse kasulikuks informatsiooniks. Terve silma korral siseneb valgus pupilli kaudu silma, läbib läätse ja liigub sealt läbi klaaskeha silma põhja võrkkestale, kus moodustab kolbrakkuderohkel piirkonnal ehk kollatähnil ümberpööratud kujutise.[20]

Oftalmoloogia

Ebola viiruse osakesed silmas

 Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia

USA arst Ian Crozier nakatus Ebola viirushaigusse Sierra Leones, kus ta töötas koos Pooleyga Maailma Terviseorganisatsiooni kutsel[21], ja lennutati Atlantasse Emory ülikooli haiglasse 9. septembril 2014[22].

Ian Crozieri raviti Will Pooleylt saadud antikehadega ja tunnistati viirusevabaks. Vähem kui kahe kuu pärast leiti tal silmast Ebola viirus.[23][24]

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 700:2004.
  2. ↑ "Loomade elu", 2. kd., lk. 118
  3. ↑ "Loomade elu", 5. kd., lk. 145
  4. ↑ D.R. Khanna,Biology of Reptiles, lk 329, 2004, Discovery Publsihing House, Google'i raamat (vaadatud 24.01.2014)
  5. ↑ Melissa Kaplan's, Herp Care Collection, Bulging, Drooping, Distended Eyes in Reptiles, (vaadatud 28.01.2014)
  6. ↑ Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat (vaadatud 30.01.2014)
  7. ↑ Sybille Hildebrandt,Snakes' eyes could give us super eyesight, November 8, 2011, (vaadatud 21.01.2014)
  8. ↑ V.F. Pchelyakov,Structural peculiarities of the cornea of the reptilian eye, Neuroscience and Behavioral Physiology, July–August, 1981, Volume 11, Issue 4, pp 367–370, (vaadatud 21.01.2014)
  9. ↑ Melissa Kaplan's Herp Care Collection, Bulging, Drooping,Distended Eyes in Reptiles, (vaadatud 27.01.2014)
  10. ↑ Douglas R. Mader,Reptile Medicine and Surgery, Saunders Elsevier, 2006, Google'i raamat (vaadatud 27.01.2014)
  11. ↑ Ryan Phillips,Sensory Physiology: Evolution and Anatomy of Snake Eyes, Portland State University, 2009, (vaadatud 28.01.2014)
  12. ↑ 12,0 12,1 E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus, J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125–136 125, (vaadatud 28.01.2014)
  13. ↑ Mark O'Shea,Venomous Snakes of the World, lk 13, 2005, New Holland Publishing, Google'i raamat (vaadatud 28.01.2014)
  14. ↑ Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014)
  15. ↑ The Sclera and Systemic Disorders, lk 13, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014)
  16. ↑ G.Lynn Walls,The Vertebrate eye and its adaptive radiation, Hafner Publishing Company, lk 622–639, 1963, (vaadatud 08.10.2013) (inglise keeles)
  17. ↑ J. A. ARMSTRONG,AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX), (vaadatud 29.01.2014)
  18. ↑ David J Maggs, Paul Miller, Ron Ofri,Slatter's Fundamentals of Veterinary Ophthalmology, 5 ed, lk 459, 2013, Elsevier Saunders, Google'i raamat (vaadatud 28.01.2014)
  19. ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 230, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  20. ↑ [1], Anatoomia – õpiobjekt: Nägemismeel
  21. ↑ Lisa O'Carroll, Ebola survivor Ian Crozier: 'Everyone thought he was going to die', 8. detsember 2014, (vaadatud 9.05.2015)
  22. ↑ DENISE GRADYDEC, An Ebola Doctor’s Return From the Edge of Death, 7. detsember 2014, (vaadatud 9.05.2015)
  23. ↑ DENISE GRADYMAY, After Nearly Claiming His Life, Ebola Lurked in a Doctor’s Eye, 7. mai 2015, (vaadatud 9.05.2015)
  24. ↑ Surmavast ebolast tervenenud arstil leiti viirus kaks kuud hiljem uuesti…tema silmast, www.DELFI.ee. 8. mai 2015, (vaadatud 9.05.2015)

Vaata ka

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Silm&oldid=5274459"