Jüri Kuuskemaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa.jpg|pisi|[[Toomas Hendrik Ilves]] ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012.]]
[[Pilt:Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa.jpg|pisi|[[Toomas Hendrik Ilves]] ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012]]
'''Jüri Kuuskemaa''' (vahepeal perekonnanimi '''Keevallik''', sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1942]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstiajaloolane.
'''Jüri Kuuskemaa''' (vahepeal perekonnanimi '''Keevallik''', sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1942]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstiajaloolane.



Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 11:30

Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012

Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Kuuskemaa lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.

Jüri Kuuskemaa töötas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. 1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused.[1]

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud[viide?] giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."[2]

Ühiskondlik tegevus

Jüri Kuuskemaa (paremal) ja Tarvo Krall esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.

1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat.

2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris Jüri Kuuskemaa Keskerakonna nimekirjas.

Jüri Kuuskemaa kõnet pidamas Vana-Vigala mõisa ees (juuli 2017)

Isiklikku

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates aastast 1978 on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Nelja lapse isa.

Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasõjas Saksa vägede poolel võideldes.[3]

Tunnustused

Avaldatud teoseid

Artikleid ja intervjuusid

Viited

Välislingid