Sikhism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. aprill 2019, kell 10:10

Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks uuemaid usundeid Indias. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. Sikhism levib peamiselt Loode-Indias Pandžabis, kuid sikhismi tunnistajaid ehk sikhe leidub nii Kanadas, USA-s kui ka Suurbritannias.^[1]. Sikhism on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit, mis on ligikaudu 0,4% kogu Maa elanikest. India rahvastikust moodustavad sihkhid ligikaudu 2%^[2].

Ajalugu

Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak (1469–1539). Guru Nanak oli esimene suur sikhismi õpetaja, kes vastuolus kastisüsteemidele proovis ühendada hindusid ja moslemeid. Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse. Alates viiendast gurust sai guru positsioon päritavaks ühe ja sama perekonna sees. Sõna "guru" tähendab "kaalukas" ning gurud olid inimesed, kes kandsid endas tarkust ning teadmisi. Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid. Sikhidele tähendas sõna "guru" aga rohkem, sest gurud mitte ainult ei õpetanud inimesi, vaid olid ka kogukondade juhid.^[3].

Graph showing Life Spans and Guruship Spans of Sikh Gurus — Kümne guru elu- ja valitsemisaeg

Sikhid

Pandžabikeelne sõna "Sikh" tähendab Indias "õppijat" ehk inimest, kes usub vastavalt pühakirjale ainujumalasse, kümne guru õpetusse ning kes käib ainujumala õpetust ilmutavate gurude näidatud teed. Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Sikhiks saamiseks pole vanuselisi, soolisi ega päritolulisi piiranguid. Kõikidel sikhidel on kohustuseks ristimine ning ristida võivad lasta end kõik, kes tunnistavad usutõdesid ning Gurude ettekirjutisi. Sikhidel ei eksisteeri eraldi vaimulike seisust. Sikhismi tunnistajatele on ette antud kindlad distsipliinireeglid, nad peavad end välistelt eristama viie tunnusega ning kõik sikhid on kohustatud lugema pühakirja.^[4]

Need viis tunnust on:

Keša (pügamata juuksed)
Kanga (väike juustes kantav puidust kamm)
Kirpan (mõõk, tänapäeval sümboolne relv)
Katša (põlvpüksid)
Kara (parema käe randmel kantav terasest käevõru)^[5].

Sikhide pühamu

Sikhidele avaldab jumal end mitmel viisil, kuid kõige enam palverännakupaikades ning ka templites. Sikhid hakkasid ehitama pühakodasid ja templeid tähistamaks nendega tähtsaid paiku ja sündmusi sikhismi ajaloos. Paljud sikhide pühamud kannavad nime Harimandir, mis tähendab jumala templit. Sikhide suurim ning tähtsaim usukeskus Kuldne Tempel on sikhide usundi sümbol, mis aitab mõista sikhide vaimseid väärtusi ja minevikupärandi mõju tänapäevale. Kogu templikompleks koosneb kividest ehitatud sammaskäikudest, need ümbritsevad suurt tiiki, mis on andnud nime Amritsari linnale. Tiigi keskel asetseb Kuldne Tempel.^[4].

Guru Nanak

Guru Nanak sündis 1469. aastal Talvandi külakeses Pakistanis. Ta oli hindu, kes töötas ametnikuna kohaliku muslimiüliku juures. Nanak võttis juba 12 aastaselt endale naise, kuid näitas pidevalt üles huvi vaimsete otsingute vastu.^[3]. Tõelise kutsumuse leidis ta kolmekümneaastasena, kui ta jões supeldes koges jumalikku ilmutust. Nanak kuulas jumala sõnu, loobus oma varast ning hakkas ringi rändama, külastades paljusid palverännakute sihtpunkte. Guru Nanak hakkas rahvast õpetama ja neile ülistuslaule laulma ning rajas ka kultuskeskusi. Esimese guru õpetused on pandud tema värssidesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. Nanak suri 1539. aastal ning tema järeltulijaks ning järgmiseks guruks sai Lahina, kes oli üks Nanaki õpilastest.^[4].

Viited

↑ http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/s.html.
↑ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2122.html.
↑ ^3,0 ^3,1 Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak, 84–95.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 Patridge, C. 2006. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 217–241.
↑ Simonds, D. 1992. A Book of six world religions. Nelson Thornes. 120–121.

[:1-1] ttp://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/s.html.

[:2-2] ttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2122.html.

[:3-3] 3,0 ^3,1 Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak, 84–95.

[:4-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 Patridge, C. 2006. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 217–241.

[:5-5] Simonds, D. 1992. A Book of six world religions. Nelson Thornes. 120–121.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[File:Sikh Gurus with Bhai Bala and Bhai Mardana.jpg|pisi| Maal kümnest gurust]]
+[[Pilt:Sikh Gurus with Bhai Bala and Bhai Mardana.jpg|pisi|Maal kümnest gurust]]
-'''Sikhism''' on monoteistlik [[religioon]], mis on üks uuemaid usundeid [[India]]s. See on välja arenenud [[hinduism]]ist ja [[islam]]ist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. Sikhism levib peamiselt Loode-Indias [[Pandžab]]is, kuid sikhismi tunnistajaid ehk sikhe leidub nii [[Kanada]]s, [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] kui ka [[Suurbritannia]]s.<ref name=":1">http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/s.html.</ref>. Sikhism on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit, mis on ligikaudu 0,4% kogu [[Maa (planeet)|Maa]] elanikest. India rahvastikust moodustavad sihkhid ligikaudu 2%<ref name=":2"> https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2122.html.</ref>.
+'''Sikhism''' on monoteistlik [[religioon]], mis on üks uuemaid usundeid [[India]]s. See on välja arenenud [[hinduism]]ist ja [[islam]]ist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. Sikhism levib peamiselt Loode-Indias [[Pandžab]]is, kuid sikhismi tunnistajaid ehk sikhe leidub nii [[Kanada]]s, [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] kui ka [[Suurbritannia]]s.<ref name=":1">http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/s.html.</ref>. Sikhism on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit, mis on ligikaudu 0,4% kogu [[Maa (planeet)|Maa]] elanikest. India rahvastikust moodustavad sihkhid ligikaudu 2%<ref name=":2">https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2122.html.</ref>.
 ==Ajalugu==
-Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse [[Lahore]] lähistel [[Pakistan]]is sündinud [[Guru Nanak]] (1469–1539). Guru Nanak oli esimene suur sikhismi õpetaja, kes vastuolus kastisüsteemidele proovis ühendada hindusid ja [[Muslim| moslemeid]]. Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse. Alates viiendast gurust sai guru positsioon päritavaks ühe ja sama perekonna sees. Sõna "guru" tähendab "kaalukas" ning gurud olid inimesed, kes kandsid endas tarkust ning teadmisi. Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid. Sikhidele tähendas sõna "guru" aga rohkem, sest gurud mitte ainult ei õpetanud inimesi, vaid olid ka [[Kogukond| kogukondade]] juhid.<ref name=":3">Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak, 84–95.</ref>.
+Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse [[Lahore]] lähistel [[Pakistan]]is sündinud [[Guru Nanak]] (1469–1539). Guru Nanak oli esimene suur sikhismi õpetaja, kes vastuolus kastisüsteemidele proovis ühendada hindusid ja [[Muslim|moslemeid]]. Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse. Alates viiendast gurust sai guru positsioon päritavaks ühe ja sama perekonna sees. Sõna "guru" tähendab "kaalukas" ning gurud olid inimesed, kes kandsid endas tarkust ning teadmisi. Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid. Sikhidele tähendas sõna "guru" aga rohkem, sest gurud mitte ainult ei õpetanud inimesi, vaid olid ka [[kogukond]]ade juhid.<ref name=":3">Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak, 84–95.</ref>.
-[[File:SikhGurus-LifeSpans-GurushipSpans.jpg|thumb|center|800px|alt=Graph showing Life Spans and Guruship Spans of Sikh Gurus| Kümne guru elu- ja valitsemisaeg]]
+[[Pilt:SikhGurus-LifeSpans-GurushipSpans.jpg|pisi|center|800px|alt=Graph showing Life Spans and Guruship Spans of Sikh Gurus| Kümne guru elu- ja valitsemisaeg]]
 ==Sikhid==
-Pandžabikeelne sõna „Sikh“ tähendab Indias „õppijat“ ehk inimest, kes usub vastavalt pühakirjale [[Jumal| ainujumalasse]], kümne guru õpetusse ning kes käib ainujumala õpetust ilmutavate gurude näidatud teed. Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Sikhiks saamiseks pole vanuselisi, soolisi ega päritolulisi piiranguid. Kõikidel sikhidel on kohustuseks ristimine ning ristida võivad lasta end kõik, kes tunnistavad usutõdesid ning Gurude ettekirjutisi. Sikhidel ei eksisteeri eraldi [[Vaimulik| vaimulike]] seisust. Sikhismi tunnistajatele on ette antud kindlad distsipliinireeglid, nad peavad end välistelt eristama viie tunnusega ning kõik sikhid on kohustatud lugema pühakirja.<ref name=":4">Patridge, C. 2006. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 217–241. </ref>
+Pandžabikeelne sõna "Sikh" tähendab Indias "õppijat" ehk inimest, kes usub vastavalt pühakirjale [[Jumal|ainujumalasse]], kümne guru õpetusse ning kes käib ainujumala õpetust ilmutavate gurude näidatud teed. Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Sikhiks saamiseks pole vanuselisi, soolisi ega päritolulisi piiranguid. Kõikidel sikhidel on kohustuseks ristimine ning ristida võivad lasta end kõik, kes tunnistavad usutõdesid ning Gurude ettekirjutisi. Sikhidel ei eksisteeri eraldi [[vaimulik]]e seisust. Sikhismi tunnistajatele on ette antud kindlad distsipliinireeglid, nad peavad end välistelt eristama viie tunnusega ning kõik sikhid on kohustatud lugema pühakirja.<ref name=":4">Patridge, C. 2006. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 217–241.</ref>
 Need viis tunnust on:
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 * Kara (parema käe randmel kantav terasest käevõru)<ref name=":5">Simonds, D. 1992. A Book of six world religions. Nelson Thornes. 120–121.</ref>.
-[[File:Sikh.man.at.the.Golden.Temple.jpg|thumb|[[Kuldne Tempel]] Indias]]
+[[Pilt:Sikh.man.at.the.Golden.Temple.jpg|pisi|[[Kuldne Tempel]] Indias]]
 ==Sikhide pühamu==
-Sikhidele avaldab jumal end mitmel viisil, kuid kõige enam [[Palverännak| palverännakupaikades]] ning ka [[Tempel|templites]]. Sikhid hakkasid ehitama pühakodasid ja templeid tähistamaks nendega tähtsaid paiku ja sündmusi sikhismi ajaloos. Paljud sikhide pühamud kannavad nime Harimandir, mis tähendab jumala templit. Sikhide suurim ning tähtsaim usukeskus [[Kuldne Tempel]] on sikhide usundi [[sümbol]], mis aitab mõista sikhide vaimseid väärtusi ja minevikupärandi mõju tänapäevale. Kogu templikompleks koosneb kividest ehitatud sammaskäikudest, need ümbritsevad suurt [[Tiik| tiiki]], mis on andnud nime [[Amritsar]]i [[Linn|linnale]]. Tiigi keskel asetseb Kuldne Tempel.<ref name=":4">Patridge, C. 2006. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 217–241. </ref>.
+Sikhidele avaldab jumal end mitmel viisil, kuid kõige enam [[palverännak]]upaikades ning ka [[Tempel|templites]]. Sikhid hakkasid ehitama pühakodasid ja templeid tähistamaks nendega tähtsaid paiku ja sündmusi sikhismi ajaloos. Paljud sikhide pühamud kannavad nime Harimandir, mis tähendab jumala templit. Sikhide suurim ning tähtsaim usukeskus [[Kuldne Tempel]] on sikhide usundi [[sümbol]], mis aitab mõista sikhide vaimseid väärtusi ja minevikupärandi mõju tänapäevale. Kogu templikompleks koosneb kividest ehitatud sammaskäikudest, need ümbritsevad suurt [[tiik]]i, mis on andnud nime [[Amritsar]]i [[linn]]ale. Tiigi keskel asetseb Kuldne Tempel.<ref name=":4"/>.
-[[File:GuruNanakFresco-Goindwal.jpg|thumb|left|Guru Nanak]]
+[[Pilt:GuruNanakFresco-Goindwal.jpg|pisi|vasakul|Guru Nanak]]
 ==Guru Nanak==
-Guru Nanak sündis 1469. aastal Talvandi [[Küla| külakeses]] Pakistanis. Ta oli hindu, kes töötas ametnikuna kohaliku muslimiüliku juures. Nanak võttis juba 12 aastaselt endale naise, kuid näitas pidevalt üles huvi vaimsete otsingute vastu.<ref name=":3">Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak, 84–95.</ref>. Tõelise kutsumuse leidis  ta kolmekümneaastasena, kui ta jões supeldes koges jumalikku [[Ilmutus| ilmutust]]. Nanak kuulas jumala sõnu, loobus oma varast ning hakkas ringi rändama, külastades paljusid palverännakute sihtpunkte. Guru Nanak hakkas rahvast õpetama ja neile ülistuslaule laulma ning rajas ka kultuskeskusi. Esimese guru õpetused on pandud tema [[Värss| värssidesse]], ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. Nanak suri 1539. aastal ning tema järeltulijaks ning järgmiseks guruks sai Lahina, kes oli üks Nanaki õpilastest.<ref name=":4">Patridge, C. 2006. Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 217–241. </ref>.
+Guru Nanak sündis 1469. aastal Talvandi [[küla]]keses Pakistanis. Ta oli hindu, kes töötas ametnikuna kohaliku muslimiüliku juures. Nanak võttis juba 12 aastaselt endale naise, kuid näitas pidevalt üles huvi vaimsete otsingute vastu.<ref name=":3"/>. Tõelise kutsumuse leidis  ta kolmekümneaastasena, kui ta jões supeldes koges jumalikku [[ilmutus]]t. Nanak kuulas jumala sõnu, loobus oma varast ning hakkas ringi rändama, külastades paljusid palverännakute sihtpunkte. Guru Nanak hakkas rahvast õpetama ja neile ülistuslaule laulma ning rajas ka kultuskeskusi. Esimese guru õpetused on pandud tema [[värss]]idesse, ülistuslauludesse ja pikematesse poeetilistesse teostesse, mis moodustavad sikhide pühakirja tuumiku. Nanak suri 1539. aastal ning tema järeltulijaks ning järgmiseks guruks sai Lahina, kes oli üks Nanaki õpilastest.<ref name=":4"/>.
 ==Viited==
+{{viited}}
-<references/>
 [[Kategooria:Sikhism| ]]