Hermes: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. aprill 2019, kell 08:50

See artikkel räägib vanakreeka jumalast; kirjastuse kohta vaata artiklit Kirjastus Hermes; rahvatantsurühma kohta vaata artiklit Hermes (tantsurühm)

Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.

Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg.

Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms.

Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis.

Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime. Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega.

Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth.

Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.

Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias.

Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid.

Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.

Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas.

Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta falliline jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid mehe suguelundid. Herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme õnnetoojatena maja ette.

415 eKr, kui Ateena sõjalaevastik Peloponnesose sõja ajal valmistus sõitma Sürakuusasse, lõhkus keegi kõik Ateena hermid. Kuigi see jäi tõestuseta, uskusid ateenlased, et tegemist oli sabotaažiga kas sürakuuslaste või Ateena enda sõjavastaste poolt.

Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga (vaata Hermese kepp). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.

Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav Hümn Hermesele. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Hermes leiutas puhkpilli süürinksi.

Seda, kuidas Hermes Apolloni karja varastas, nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda vanduma, et ta peab suu. Battos vandus, kuid ei pidanud suud. Hermes muutis ta kiviks.

Hiljem, juba noorukina, leiutas Hermes flöödi, mille eest ta sai Apollonilt (või Zeusilt) kullast kepi, mida ta kasutas oma kepina (vaata Hermese kepp).

Hermese järglased

Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg. Dryopet kohutas tema inetu, poolsikust laps ning ta jooksis ära. Hermes viis lapse Olümposele, kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasüdamlikkust. Paanist sai jumal, keda austasid eriti lambakarjused ja kütid.

Abderos oli Hermese poeg, kelle sõid ära Diomedese märad. Abderos oli läinud märade juurde koos oma sõbra Heraklesega.

Hermaphroditos oli Hermese kolmas poeg, kelle ema oli Aphrodite. Jumalad muutsid ta hermafrodiidiks, tulles vastu tema armastuse tagasi lükanud Salmakise palvetele.

Teised lood

Kui Hermes armastas Herset, tuli nende vahele armukade Aglaulos, kes keeldus ära minemast. Hermes muutis ta kiviks. Kephalos oli Hermese ja Herse poeg. Hermesel oli ka poeg Keryx Herse teise õe Pandrososega. Aglaulosega oli Hermesel poeg Eumolpos.

Zeus armastas Argose printsessi Iot ja muutis ta lehmaks, et kaitsta teda Hera eest. Hera kahtlustas pettust ja küsis lehma kingituseks. Zeus ei saanud keelduda ja Hera pani Argose lehma valvama. Hermes uinutas Zeusi käsul Argose magama ja päästis Io, kuid Hera saatis parmu teda lehma kujul olevat Iot hammustama. Zeus muutis ta lõpuks inimeseks tagasi ning Io sai Zeusi ja enda poja Epaphose kaudu Heraklese esiemaks.

Hermes päästis Odysseuse Kalypso ja Kirke käest, veendes esimest lubada tal ära minna ja valmistades Odysseusele rohu, mis kaitses teda Kirke võlude vastu. Hermes tõi ka Eurydike Hadesesse tagasi, kui Orpheus oli ta teist korda kaotanud. Hermes muutis ka minüaadid nahkhiirteks. Triiadele õpetas ta ennustamise kunsti.

Mükeene kuningas Atreus võttis trooni tagasi oma vennalt Thyesteselt, kasutades targalt petiselt Hermeselt saadud nõuannet. Thyestes oli nõus andma kuningriigi tagasi, kui päike liigub taevas tagurpidi. Zeus panigi päikese tagurpidi liikuma. Atreus võttis trooni tagasi ja pagendas Thyestese.

Hermese laste emad ja Hermese lapsed

Aphroditega Eunomia, Hermaphroditos, Peitho, Rhodos ja Tyche
Aglaulosega Eumolpos
Hersega Kephalos
Pandrososega Keryx
Dryopega Paan
Teadmata emadega Abderos, Aithalides, Echion ja Myrtilos
Teadmata Sitsiilia nümfiga Daphnis

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib vanakreeka jumalast; kirjastuse kohta vaata artiklit [[Kirjastus Hermes]]; rahvatantsurühma kohta vaata artiklit [[Hermes (tantsurühm)]]}}
-[[Pilt:Hermes British Museum86.jpg|thumb|Hermese kuju muuseumis]]
+[[Pilt:Hermes British Museum86.jpg|pisi|Hermese kuju muuseumis]]
 '''Hermes''' ('piirikivide hunnik') oli [[vanakreeka mütoloogia]]s rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.
 Hermes oli [[Zeus]]i ja [[nümf]] [[Maia]] poeg.
 [[Vanarooma mütoloogia]]s vastas Hermesele [[Mercurius]] ja [[etruski mütoloogia]]s [[Turms]].
 Hermes sündis koopas [[Kyllene]] mäel [[Peloponnesos]]el [[Ahhaia]] ja [[Arkaadia]] vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka [[psühhopomp]] (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma [[Mercurius]] sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad [[Dei Lucrii]], keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes [[vanaegiptuse mütoloogia|Egiptuse]] jumala [[Anubis]]ega ning saadi [[Hermanubis]].
 [[Vana-Kreeka]]s kasutati nime "Hermes" algselt planeet [[Merkuur]]i kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta [[Apollon]]i nime. Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse [[Pythagoras]]ele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega.
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 [[Alkeemia|Alkeemikud]] kasutasid hiljem nime [[Hermes Trismegistos]], pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja [[vanaegiptuse mütoloogia|Egiptuse]] jumal [[Thoth]].
 Hermes on tänapäeva [[Kreeka]] postiteenistuse sümbol.
 Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu [[Vana-Kreeka]]s oli Hermesele pühendatud [[tempel|templeid]], oli tema kultuse keskmeks [[Arkaadia]]. Tema auks peetav püha oli [[hermoia]], mida samuti peeti kõige põhjalikumalt [[Arkaadia]]s.
 Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma [[Hades]]esse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid.
 Hermes leiutas [[flööt|flöödi]] ja [[lüüra]], mitmesugused [[võiduajamised]] ja [[poks]]i.
 Hermese kujud olid [[staadion]]idel ja [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]ides kogu [[Vana-Kreeka]]s.
 Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta [[fallos|falliline]] jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast ''herma'', mis tähendab [[herm]]i, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või [[pronks]]ist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt [[habe]]mega, ja alust kaunistasid [[mehe suguelundid]]. Herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. [[Ateena]]s pandi herme õnnetoojatena maja ette.
 [[415 eKr]], kui [[Ateena]] sõjalaevastik [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] ajal valmistus sõitma [[Siracusa|Sürakuusa]]sse, lõhkus keegi kõik [[Ateena]] [[herm]]id. Kuigi see jäi tõestuseta, uskusid ateenlased, et tegemist oli sabotaažiga kas sürakuuslaste või Ateena enda sõjavastaste poolt.
 Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja [[heerold]]ikepiga (vaata [[Hermese kepp]]). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.
 Hermes sündis [[Arkaadia]]s [[Kyllene]] mäel. Seda lugu jutustab [[Homeros]]ele omistatav ''[[Hümn Hermesele]]''. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis [[Tessaalia]]sse, kus [[Apollon]] oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse [[Pylos]]e lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese [[lüüra]]. [[Apollon]] kaebas [[Maia]]le, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. [[Zeus]] sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Hermes leiutas [[puhkpillid|puhkpilli]] [[süürinks]]i.
@@ 37. rida: / 37. rida: @@
 ==Hermese järglased==
 '''[[Paan]]''' oli Hermese ja printsess [[Dryope]] poeg. Dryopet kohutas tema inetu, poolsikust laps ning ta jooksis ära. Hermes viis lapse [[Olümpos]]ele, kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasüdamlikkust. Paanist sai jumal, keda austasid eriti lambakarjused ja kütid.
 '''[[Abderos]]''' oli Hermese poeg, kelle sõid ära [[Diomedes]]e märad. Abderos oli läinud märade juurde koos oma sõbra [[Herakles]]ega.
 '''[[Hermaphroditos]]''' oli Hermese kolmas poeg, kelle ema oli [[Aphrodite]]. Jumalad muutsid ta [[hermafrodiit|hermafrodiidiks]], tulles vastu tema armastuse tagasi lükanud [[Salmakis]]e palvetele.
 ==Teised lood==
 Kui Hermes armastas [[Herse]]t, tuli nende vahele armukade [[Aglaulos]], kes keeldus ära minemast. Hermes muutis ta kiviks. [[Kephalos]] oli Hermese ja [[Herse]] poeg. Hermesel oli ka poeg [[Keryx]] [[Herse]] teise õe [[Pandrosos]]ega. [[Aglaulos]]ega oli Hermesel poeg [[Eumolpos]].
 [[Zeus]] armastas [[Argos]]e printsessi [[Io]]t ja muutis ta lehmaks, et kaitsta teda [[Hera]] eest. Hera kahtlustas pettust ja küsis lehma kingituseks. [[Zeus]] ei saanud keelduda ja [[Hera]] pani [[hiiglane Argos|Argos]]e lehma valvama. Hermes uinutas [[Zeus]]i käsul [[hiiglane Argos|Argos]]e magama ja päästis [[Io]], kuid [[Hera]] saatis parmu teda lehma kujul olevat Iot hammustama. [[Zeus]] muutis ta lõpuks inimeseks tagasi ning [[Io]] sai [[Zeus]]i ja enda poja [[Epaphos]]e kaudu [[Herakles]]e esiemaks.
 Hermes päästis [[Odysseus]]e [[Kalypso]] ja [[Kirke]] käest, veendes esimest lubada tal ära minna ja valmistades [[Odysseus]]ele rohu, mis kaitses teda [[Kirke]] võlude vastu. Hermes tõi ka [[Eurydike]] [[Hades]]esse tagasi, kui [[Orpheus]] oli ta teist korda kaotanud. Hermes muutis ka [[minüaad]]id nahkhiirteks. [[Triiad]]ele õpetas ta ennustamise kunsti.
 [[Mükeene]] kuningas [[Atreus]] võttis trooni tagasi oma vennalt [[Thyestes]]elt, kasutades targalt petiselt Hermeselt saadud nõuannet. [[Thyestes]] oli nõus andma kuningriigi tagasi, kui päike liigub taevas tagurpidi. [[Zeus]] panigi päikese tagurpidi liikuma. [[Atreus]] võttis trooni tagasi ja pagendas [[Thyestes]]e.
@@ 61. rida: / 61. rida: @@
 *Teadmata [[Sitsiilia]] [[nümf]]iga [[Daphnis]]
-[[Category:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]]
+[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]]