Hieronymus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
12. rida: 12. rida:
Sophronius Eusebius Hieronymus sündis Stridonis, [[Pannoonia]] ja [[Dalmaatsia]] piiril, tänapäeva [[Horvaatia|Horvaatias]]. Tema vanemad olid [[kristlased]], kuid Hieronymus ristiti alles 360 või 366 [[Rooma|Roomas]]. Hieronymus õppis koos sõbra Bonosusega Roomas [[Retoorika|retoorikat]] ja [[Filosoofia|filosoofiat]]. Tema õpetajaks oli Aelius Donatus. Ta õppis ka [[koinee]] [[kreeka keelt]].
Sophronius Eusebius Hieronymus sündis Stridonis, [[Pannoonia]] ja [[Dalmaatsia]] piiril, tänapäeva [[Horvaatia|Horvaatias]]. Tema vanemad olid [[kristlased]], kuid Hieronymus ristiti alles 360 või 366 [[Rooma|Roomas]]. Hieronymus õppis koos sõbra Bonosusega Roomas [[Retoorika|retoorikat]] ja [[Filosoofia|filosoofiat]]. Tema õpetajaks oli Aelius Donatus. Ta õppis ka [[koinee]] [[kreeka keelt]].


Veetnud mitu aastat Roomas, rändas ta koos Bonosusega [[Gallia]]sse ning jäi pidama [[Trier|Trieris]]. Trieris asus Hieronymus esmakordselt [[teoloogia]] õpingute kallale. Seal kirjutas ta sõbra Rufinuse jaoks ümber Hilariuse kommentaare [[Psalmilaul|psalmidele]] ja [[Traktaat|traktaadi]] „Idamaalaste sinoditest või usust“ (''De synodis seu de fide Orientalium''). Hieronymus kihlus, kuid katkestas kihluse pärast Püha [[Antonios Suur|Antoniuse]] eluloo lugemist ning otsustas [[anahoreetlik munklus|anahoreetliku munkluse]] kasuks. Hieronymus rändas koos Rufinusega [[Aquilea|Aquileasse]] ning jäi sinna kuudeks, võib-olla isegi aastateks.
Veetnud mitu aastat Roomas, rändas ta koos Bonosusega [[Gallia]]sse ning jäi pidama [[Trier|Trieris]]. Trieris asus Hieronymus esmakordselt [[teoloogia]] õpingute kallale. Seal kirjutas ta sõbra Rufinuse jaoks ümber Hilariuse kommentaare [[Psalmilaul|psalmidele]] ja [[Traktaat|traktaadi]] „Idamaalaste sinoditest või usust“ (''De synodis seu de fide Orientalium''). Hieronymus kihlus, kuid katkestas kihluse pärast püha [[Antonios Suur|Antoniuse]] eluloo lugemist ning otsustas [[anahoreetlik munklus|anahoreetliku munkluse]] kasuks. Hieronymus rändas koos Rufinusega [[Aquilea|Aquileasse]] ning jäi sinna kuudeks, võib-olla isegi aastateks.


373. aastal suundus Hieronymus läbi [[Traakia]] ja [[Väike-Aasia]] Põhja-Süüriasse. Seal olles ta haigestus, kaks tema reisikaaslast surid. Haiguse ajal pühendas ta ennast Piibli uurimisele.
373. aastal suundus Hieronymus läbi [[Traakia]] ja [[Väike-Aasia]] Põhja-Süüriasse. Seal olles ta haigestus, kaks tema reisikaaslast surid. Haiguse ajal pühendas ta ennast Piibli uurimisele.
22. rida: 22. rida:
Roomas olles tutvus ta Paulaga ning oli üldiselt tihti ümbritsetud haritud naistest. See viis aga vastuoluni Rooma vaimulikkonnaga ning pärast Hieronymuse oma [[Patroon|patrooni]] Rooma piiskopi [[Damasus I|Damasuse]], kelle erasekretär ja arhivaar ta oli olnud, surma 384.aastal, oli ta sunnitud lahkuma.
Roomas olles tutvus ta Paulaga ning oli üldiselt tihti ümbritsetud haritud naistest. See viis aga vastuoluni Rooma vaimulikkonnaga ning pärast Hieronymuse oma [[Patroon|patrooni]] Rooma piiskopi [[Damasus I|Damasuse]], kelle erasekretär ja arhivaar ta oli olnud, surma 384.aastal, oli ta sunnitud lahkuma.


[[385]]. aasta augustis naasis Hieronymus Antiookiasse. Peagi järgnes talle ka Paula ning koos suunduti palverännakule [[Püha maa|Pühale maale]]. Koos Antiookia piiskopiga külastati [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]], Petlemma ning [[Galilea]] pühasid paiku, siis suunduti [[Egiptus|Egiptusse]].
[[385]]. aasta augustis naasis Hieronymus Antiookiasse. Peagi järgnes talle ka Paula ning koos suunduti palverännakule [[Püha maa|pühale maale]]. Koos Antiookia piiskopiga külastati [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]], Petlemma ning [[Galilea]] pühasid paiku, siis suunduti [[Egiptus|Egiptusse]].
Hieronymus jäi Pühale maale elu lõpuni. Seal veedetud aastad olid eriti viljakad – nendesse 34 aastasse kuuluvad tema elu kõige olulisemad tööd, näiteks versioon heebreakeelsest [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ning tema parimad kommentaarid kristlikele kirjutistele.
Hieronymus jäi pühale maale elu lõpuni. Seal veedetud aastad olid eriti viljakad – nendesse 34 aastasse kuuluvad tema elu kõige olulisemad tööd, näiteks versioon heebreakeelsest [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ning tema parimad kommentaarid kristlikele kirjutistele.


Hieronymus suri 30. septembril 420. Algselt oli ta maetud Petlemma, kuid räägitakse, et hiljem paigutati tema säilmed ümber [[Santa Maria Maggiore basiilika|Santa Maria Maggiore basiilikasse]] Roomas.
Hieronymus suri 30. septembril 420. Algselt oli ta maetud Petlemma, kuid räägitakse, et hiljem paigutati tema säilmed ümber [[Santa Maria Maggiore basiilika|Santa Maria Maggiore basiilikasse]] Roomas.

Redaktsioon: 6. aprill 2019, kell 17:38

 See artikkel räägib kirikuisast; Colloredo-Mannsfeldi vürsti kohta vaata artiklit Hieronymus (Colloredo-Mannsfeld); teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Hieronymus (täpsustus)

Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli vanarooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli tõlkija ladina keelde.

Hieronymus on Rooma katoliku kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak.

Kunstis kujutatakse Hieronymust töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit või tegemas mõnda muud kirjutustööd. Tema pühaku sümboliks on lõvi. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning tänulikust lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Harvem kujutatakse Hieronymust öökulliga – tarkuse sümboliga.

Hieronymus on raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Tema mälestuspäev on 30. septembril.

Elu

Sophronius Eusebius Hieronymus sündis Stridonis, Pannoonia ja Dalmaatsia piiril, tänapäeva Horvaatias. Tema vanemad olid kristlased, kuid Hieronymus ristiti alles 360 või 366 Roomas. Hieronymus õppis koos sõbra Bonosusega Roomas retoorikat ja filosoofiat. Tema õpetajaks oli Aelius Donatus. Ta õppis ka koinee kreeka keelt.

Veetnud mitu aastat Roomas, rändas ta koos Bonosusega Galliasse ning jäi pidama Trieris. Trieris asus Hieronymus esmakordselt teoloogia õpingute kallale. Seal kirjutas ta sõbra Rufinuse jaoks ümber Hilariuse kommentaare psalmidele ja traktaadi „Idamaalaste sinoditest või usust“ (De synodis seu de fide Orientalium). Hieronymus kihlus, kuid katkestas kihluse pärast püha Antoniuse eluloo lugemist ning otsustas anahoreetliku munkluse kasuks. Hieronymus rändas koos Rufinusega Aquileasse ning jäi sinna kuudeks, võib-olla isegi aastateks.

373. aastal suundus Hieronymus läbi Traakia ja Väike-Aasia Põhja-Süüriasse. Seal olles ta haigestus, kaks tema reisikaaslast surid. Haiguse ajal pühendas ta ennast Piibli uurimisele.

374.–378. aastani toimus Hieronymuse esimene palverännak, mis viis ta Chalkise kõrbesse Antiookiast edelas. Seal olles tegeles ta õpingute ja kirjutamisega ning alustas heebrea keele õppimist. On ka võimalik, et sel ajal pidas ta ka kirjavahetust Antiookia juutidega.

379. aastal naasis Hieronymus Antiookiasse. Varsti pärast naasmist suundus ta Konstantinoopolisse, kus alustas teoloogilisi õpinguid Nazianose Gregoriose ja Nyssa Gregoriose juures. Kahe aasta pärast suundus ta tagasi Rooma, kus tema ülesandeks sai ladinakeelse piiblitõlke läbivaatamine. Uue parandatud tõlke aluseks pidi saama kreekakeelne Uus Testament. Hieronymus täiendas ka varasemaid piiblitõlkeid. Just piibli tõlkimisega seotut võibki pidada Hieronymuse elutööks.

Roomas olles tutvus ta Paulaga ning oli üldiselt tihti ümbritsetud haritud naistest. See viis aga vastuoluni Rooma vaimulikkonnaga ning pärast Hieronymuse oma patrooni Rooma piiskopi Damasuse, kelle erasekretär ja arhivaar ta oli olnud, surma 384.aastal, oli ta sunnitud lahkuma.

385. aasta augustis naasis Hieronymus Antiookiasse. Peagi järgnes talle ka Paula ning koos suunduti palverännakule pühale maale. Koos Antiookia piiskopiga külastati Jeruusalemma, Petlemma ning Galilea pühasid paiku, siis suunduti Egiptusse.

Hieronymus jäi pühale maale elu lõpuni. Seal veedetud aastad olid eriti viljakad – nendesse 34 aastasse kuuluvad tema elu kõige olulisemad tööd, näiteks versioon heebreakeelsest Vanast Testamendist ning tema parimad kommentaarid kristlikele kirjutistele.

Hieronymus suri 30. septembril 420. Algselt oli ta maetud Petlemma, kuid räägitakse, et hiljem paigutati tema säilmed ümber Santa Maria Maggiore basiilikasse Roomas.

Kirjutised

Hieronymus valdas kreeka keelt ning enne tõlketöö alustamist omas mõningaid teadmisi ka heebrea keelest. Tõlketööd alustas ta 382. aastal, tehes mõningaid parandusi varasemasse Piibli ladinakeelsesse tõlkesse – "Vulgatasse". Algselt kasutas Hieronymus tõlkimiseks Septuagintat, kuid 390. aasta paiku läks üle heebreakeelsele Piiblile. Enne teda kasutatigi tõlkimiseks peamiselt septuagintat. Järgmised 15 aastat kommenteeris ta oma tõlget mitmeid kordi ning põhjendas tõlkevalikut. Hieronymuse kommentaarid on võimalik jagada kolmeks: kommentaarid, tõlked või parandused tema kreeklastest eelkäijate töödele ning tema isiklikud kommentaarid Vana ja Uue Testamendi kohta. Tema tõlge kuulutati 1546. aastal Trento kirikukogul piibli ametlikuks versiooniks.

Lisaks tõlgetele oli Hieronymus ka mitmete ajalookirjutiste autor. Esimene ajalooline kirjutis valmis aastal 390 Konstantinoopolis. Kõige olulisem tema ajaloolistest kirjutistest on "De viris illustribus". Selles on 135 kristliku autori biograafiad.

Välislingid

Artikli kirjutamisel on kasutatud inglise Vikipeediat seisuga 15. juuni 2008.