Tabulatuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
 
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
[[Pilt:Vihuela-Tab Fuenllana 1554.jpg|thumb|Numbrilise [[vihuela]]tabulatuuri näide raamatust "Orphenica Lyra" (Miguel de Fuenllana, 1554). Punased numbrid märgivad lauldavat meloodiat.]]
[[Pilt:Vihuela-Tab Fuenllana 1554.jpg|pisi|Numbrilise [[vihuela]]tabulatuuri näide raamatust "Orphenica Lyra" (Miguel de Fuenllana, 1554). Punased numbrid märgivad lauldavat meloodiat]]


'''Tabulatuur''' ([[ladina keel]]es ''tabulatura'') on muusikainstrumendikeskne [[noodikiri]], mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või [[sõrmestus]]t.
'''Tabulatuur''' ([[ladina keel]]es ''tabulatura'') on muusikainstrumendikeskne [[noodikiri]], mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või [[sõrmestus]]t.


Tabulatuuri kasutamine on tavaline [[krihv]]ide ehk astmetraatidega instrumentide, näiteks [[lauto]], [[vihuela]] või [[kitarr]]i, aga ka paljude [[vaba aerofon|vabade aerofonide]], näiteks [[suupill]]i mängimisel.
Tabulatuuri kasutamine on tavaline [[krihv]]ide ehk astmetraatidega instrumentide, näiteks [[lauto]], [[vihuela]] või [[kitarr]]i, aga ka paljude [[vaba aerofon|vabade aerofonide]], näiteks [[suupill]]i mängimisel.


Tabulatuur oli levinud [[14. sajand|14.]]–[[18. sajand]]il ([[renessanss (muusika)|renessanss]]- ja [[barokk (muusika)|barokkajastu]]l) võrdväärse noodikirjana helikõrgusliku noodikirja kõrval. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti [[rokkmuusika|rokk]]-, [[popmuusika|pop]]-, [[rahvamuusika]], ''[[ragtime]]''<nowiki>'</nowiki>i ja [[bluus]]i noodistamisel. Tabulatuuri on peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks.
Tabulatuur oli levinud [[14. sajand|14.]]–[[18. sajand]]il ([[renessanss (muusika)|renessanss]]- ja [[barokk (muusika)|barokkajastu]]l) võrdväärse noodikirjana helikõrgusliku noodikirja kõrval. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti [[rokkmuusika|rokk]]-, [[popmuusika|pop]]-, [[rahvamuusika]], ''[[ragtime]]''<nowiki>'</nowiki>i ja [[bluus]]i noodistamisel. Tabulatuuri on peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks.


[[Lauto]]tabulatuuris on [[noodijoon]]te asemel kujutatud lauto [[pillikeel|keeled]], millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. [[Orel]]itabulatuuris kasutatakse oreli klahve tähistavaid tähti. Euroopas kasutati saksa, hispaania ja itaalia tüüpi orelitabulatuure. On mitut tüüpi [[okariin]]itabulatuure.<ref>[http://www.hindocarina.com/enjoy/fingering.shtml ocarina tabulature]</ref> [[Hispaania]]s ja [[Wales]]<nowiki/>is kasutati tabulatuuri [[harf]]i mängimiseks.
[[Lauto]]tabulatuuris on [[noodijoon]]te asemel kujutatud lauto [[pillikeel|keeled]], millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. [[Orel]]itabulatuuris kasutatakse oreli klahve tähistavaid tähti. Euroopas kasutati saksa, hispaania ja itaalia tüüpi orelitabulatuure. On mitut tüüpi [[okariin]]itabulatuure.<ref>[http://www.hindocarina.com/enjoy/fingering.shtml ocarina tabulature]</ref> [[Hispaania]]s ja [[Wales]]is kasutati tabulatuuri [[harf]]i mängimiseks.


==Kitarri tabulatuur==
==Kitarri tabulatuur==
[[Kitarr]]i tabulatuur koosneb horisontaalsete joonte süsteemist, mis sarnaneb standardnoodikirja [[noodijoonestik|noodijoonestikuga]], kuid kus iga joon tähistab ühte kitarrikeelt. Seega on tavalise kitarri tabulatuuril kuus joont, [[basskitarr]]i tabulatuuril neli. Tabulatuuri kõige ülemine joon tähistab kõige kõrgema [[häälestus]]ega keelt. Jooned võivad olla märgistatud vastavaid keeli tähistavate tähtede või numbritega (kõrgeim [[E (muusika)|E]]-keel tähega E või numbriga 1, järgmine [[B (muusika)|B]]-keel tähega B või numbriga 2 jne).
[[Kitarr]]i tabulatuur koosneb horisontaalsete joonte süsteemist, mis sarnaneb standardnoodikirja [[noodijoonestik]]uga, kuid kus iga joon tähistab ühte kitarrikeelt. Seega on tavalise kitarri tabulatuuril kuus joont, [[basskitarr]]i tabulatuuril neli. Tabulatuuri kõige ülemine joon tähistab kõige kõrgema [[häälestus]]ega keelt. Jooned võivad olla märgistatud vastavaid keeli tähistavate tähtede või numbritega (kõrgeim [[E (muusika)|E]]-keel tähega E või numbriga 1, järgmine [[B (muusika)|B]]-keel tähega B või numbriga 2 jne).


Joontele kirjutatud numbrid tähistavad krihve, mida kasutatakse soovitud helikõrguse saavutamiseks. Näiteks kõige ülemisele joonele kirjutatud number 3 tähendab, et mängija peab vajutama E-keelt kolmanda krihvi kohal. Number 0 tähistab [[sadul (muusika)|sadulat]] – see tähendab, et mängida tuleb lahtist keelt. [[Akord]]ide puhul märgib täht tabulatuuri all või kohal akordi alusnooti.
Joontele kirjutatud numbrid tähistavad krihve, mida kasutatakse soovitud helikõrguse saavutamiseks. Näiteks kõige ülemisele joonele kirjutatud number 3 tähendab, et mängija peab vajutama E-keelt kolmanda krihvi kohal. Number 0 tähistab [[sadul (muusika)|sadulat]] – see tähendab, et mängida tuleb lahtist keelt. [[Akord]]ide puhul märgib täht tabulatuuri all või kohal akordi alusnooti.

Viimane redaktsioon: 5. aprill 2019, kell 10:35

Numbrilise vihuelatabulatuuri näide raamatust "Orphenica Lyra" (Miguel de Fuenllana, 1554). Punased numbrid märgivad lauldavat meloodiat

Tabulatuur (ladina keeles tabulatura) on muusikainstrumendikeskne noodikiri, mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või sõrmestust.

Tabulatuuri kasutamine on tavaline krihvide ehk astmetraatidega instrumentide, näiteks lauto, vihuela või kitarri, aga ka paljude vabade aerofonide, näiteks suupilli mängimisel.

Tabulatuur oli levinud 14.18. sajandil (renessanss- ja barokkajastul) võrdväärse noodikirjana helikõrgusliku noodikirja kõrval. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti rokk-, pop-, rahvamuusika, ragtime'i ja bluusi noodistamisel. Tabulatuuri on peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks.

Lautotabulatuuris on noodijoonte asemel kujutatud lauto keeled, millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. Orelitabulatuuris kasutatakse oreli klahve tähistavaid tähti. Euroopas kasutati saksa, hispaania ja itaalia tüüpi orelitabulatuure. On mitut tüüpi okariinitabulatuure.[1] Hispaanias ja Walesis kasutati tabulatuuri harfi mängimiseks.

Kitarri tabulatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kitarri tabulatuur koosneb horisontaalsete joonte süsteemist, mis sarnaneb standardnoodikirja noodijoonestikuga, kuid kus iga joon tähistab ühte kitarrikeelt. Seega on tavalise kitarri tabulatuuril kuus joont, basskitarri tabulatuuril neli. Tabulatuuri kõige ülemine joon tähistab kõige kõrgema häälestusega keelt. Jooned võivad olla märgistatud vastavaid keeli tähistavate tähtede või numbritega (kõrgeim E-keel tähega E või numbriga 1, järgmine B-keel tähega B või numbriga 2 jne).

Joontele kirjutatud numbrid tähistavad krihve, mida kasutatakse soovitud helikõrguse saavutamiseks. Näiteks kõige ülemisele joonele kirjutatud number 3 tähendab, et mängija peab vajutama E-keelt kolmanda krihvi kohal. Number 0 tähistab sadulat – see tähendab, et mängida tuleb lahtist keelt. Akordide puhul märgib täht tabulatuuri all või kohal akordi alusnooti.

Akordid E, F ja G:

E|--0--1--3--
B|--0--1--3--
G|--1--2--0--
D|--2--3--0--
A|--2--3--2--
E|--0--1--3--
     E   F   G

Viited[muuda | muuda lähteteksti]