Johannes Semper: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib kirjanikust; agronoomi kohta vaata artiklit [[Johannes Albert Semper]]}} |
{{See artikkel| räägib kirjanikust; agronoomi kohta vaata artiklit [[Johannes Albert Semper]]}} |
||
[[Pilt:Johannes Semper, 1930.jpg| |
[[Pilt:Johannes Semper, 1930.jpg|pisi|Johannes Semper, 1930]] |
||
'''Johannes Semper''' ([[22. märts]] [[1892]] [[Pahuvere]] küla, [[Viljandimaa]] – [[21. veebruar]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik. |
'''Johannes Semper''' ([[22. märts]] [[1892]] [[Pahuvere]] küla, [[Viljandimaa]] – [[21. veebruar]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik. |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
* 1901–1905 [[Heine eraprogümnaasium]] Viljandis |
* 1901–1905 [[Heine eraprogümnaasium]] Viljandis |
||
* [[1905]]–[[1910]] [[Pärnu gümnaasium]] |
* [[1905]]–[[1910]] [[Pärnu gümnaasium]] |
||
* 1910–[[1914]] [[Peterburi ülikool |
* 1910–[[1914]] [[Peterburi ülikool]], romaani-germaani filoloogia eriala |
||
* [[1915]]–[[1916]] [[Riia Polütehniline Instituut|Riia polütehniline instituut]] arhitektuuri eriala |
* [[1915]]–[[1916]] [[Riia Polütehniline Instituut|Riia polütehniline instituut]] arhitektuuri eriala |
||
* 1916–[[1917]] Moskva sõjakool |
* 1916–[[1917]] Moskva sõjakool |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
Vabadussõjas teenis suurtükiväe tagavara divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal. |
Vabadussõjas teenis suurtükiväe tagavara divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal. |
||
[[1930]]. aastatel töötas Semper [[Tartu ülikool]]is üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] toimetaja(1930–1940) ja [[Eesti PEN-klubi]] esimees(1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas Kahwi (1910), esimesed värsid avaldati [[Noor-Eesti]] väljaandeis ([[1911]]). Osales ka aktiivselt [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] tegevuses. |
[[1930]]. aastatel töötas Semper [[Tartu ülikool]]is üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] toimetaja(1930–1940) ja [[Eesti PEN-klubi]] esimees(1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas Kahwi (1910), esimesed värsid avaldati [[Noor-Eesti]] väljaandeis ([[1911]]). Osales ka aktiivselt [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] tegevuses. |
||
[[1940]]. aastal liitus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]]ga ja kuulus haridusministrina ka [[Johannes Varese valitsus]]se. Kaasas aktiivselt kirjanikke nõukogude võimuga koostöö tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni. |
[[1940]]. aastal liitus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]]ga ja kuulus haridusministrina ka [[Johannes Varese valitsus]]se. Kaasas aktiivselt kirjanikke nõukogude võimuga koostöö tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni. |
||
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]]. |
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]]. |
||
1940–[[1948]] oli [[Eesti NSV]] hariduse rahvakomissar ja minister, aastail [[1941]]–1948 Eesti NSV kunstide valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV kirjanike liidu]] juhatuse esimees. |
1940–[[1948]] oli [[Eesti NSV]] hariduse rahvakomissar ja minister, aastail [[1941]]–1948 Eesti NSV kunstide valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV kirjanike liidu]] juhatuse esimees. |
||
Kirjutas Eesti NSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum|EKP keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. |
Kirjutas Eesti NSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum|EKP keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. |
||
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 22. aprilli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus. Teenelise kirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.<ref>Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 177</ref> |
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 22. aprilli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus. Teenelise kirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.<ref>Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 177</ref> |
||
44. rida: | 44. rida: | ||
*"Armukadedus" (romaan, [[1933]]) |
*"Armukadedus" (romaan, [[1933]]) |
||
Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, [[teater|teatrit]], [[kujutav kunst|kujutavat kunsti]], muusikat jm, nt. kogumikud "Näokatted" (1919) ja "Meie kirjanduse teed" (1927). Johannes Semperi |
Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, [[teater|teatrit]], [[kujutav kunst|kujutavat kunsti]], muusikat jm, nt. kogumikud "Näokatted" (1919) ja "Meie kirjanduse teed" (1927). Johannes Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" ([[1924]]) on ainulaadne, [[psühhoanalüüs]]il põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse [[Dante Alighieri]] teose "Uus elu" (1924) ja [[Victor Hugo]] "Jumalaema kirik Pariisis" teose (1924) eestindusi. |
||
== Kogutud teosed 12 köites == |
== Kogutud teosed 12 köites == |
||
50. rida: | 50. rida: | ||
* I köide. Luuletused (1962) |
* I köide. Luuletused (1962) |
||
* II köide. Romaan "Kivi kivi peale" ([[1963]]) |
* II köide. Romaan "Kivi kivi peale" ([[1963]]) |
||
* III köide. Romaan " |
* III köide. Romaan "Armukadedus", novellid "Õed" ja "Umbrohi"([[1964]]) |
||
* IV köide. Romaan "Punased |
* IV köide. Romaan "Punased nelgid" ([[1965]]) |
||
* V köide. Reisikirjad ([[1966]]) |
* V köide. Reisikirjad ([[1966]]) |
||
* VI köide. Novellid ja näidendid ([[1967]]) |
* VI köide. Novellid ja näidendid ([[1967]]) |
||
59. rida: | 59. rida: | ||
* X köide. "Luulerännakuid (luuletõlkeid) I" ([[1975]]); koostanud [[Nigol Andresen]] |
* X köide. "Luulerännakuid (luuletõlkeid) I" ([[1975]]); koostanud [[Nigol Andresen]] |
||
* XI köide. "Luulerännakuid II" ([[1976]]); koostanud Nigol Andresen |
* XI köide. "Luulerännakuid II" ([[1976]]); koostanud Nigol Andresen |
||
* XII köide. "Mälestused" ([[1978]]); koostanud ja järelsõna |
* XII köide. "Mälestused" ([[1978]]); koostanud ja järelsõna "Johannes Semper kui memuarist" kirjutanud Erna Siirak |
||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
78. rida: | 78. rida: | ||
== Artiklid == |
== Artiklid == |
||
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=152 "Sümbolism ja Saksa romantism"], [[Noor- |
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=152 "Sümbolism ja Saksa romantism"], [[Noor-Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti ajakiri]] nr 1910-1911 |
||
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=712 "Noor-Eesti ja kunst"], |
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=712 "Noor-Eesti ja kunst"], "Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″, [[1918]] |
||
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=159 "Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust"], [[ |
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=159 "Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust"], [[Kirjandus-kunst-teadus]], [[1921]], nr 24, 25, 26 |
||
* "[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=720 Kasimir Edschmid"], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[1923]], nr 7 |
* "[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=720 Kasimir Edschmid"], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[1923]], nr 7 |
||
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=112 "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt"], Looming, [[1924]], nr 9 |
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=112 "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt"], Looming, [[1924]], nr 9 |
||
103. rida: | 103. rida: | ||
== Kirjandus tema kohta == |
== Kirjandus tema kohta == |
||
* "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Koostanud [[Ilmar Sikemäe]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1967]] |
* "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Koostanud [[Ilmar Sikemäe]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1967]] |
||
* [[Erna Siirak]], "Johannes Semper". Sari [[Eesti kirjamehi|"Eesti kirjamehi"]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn |
* [[Erna Siirak]], "Johannes Semper". Sari [[Eesti kirjamehi|"Eesti kirjamehi"]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1969]] |
||
* [[Sirje Olesk]], "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumik "Tõdede vankuval müüril", [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu |
* [[Sirje Olesk]], "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumik "Tõdede vankuval müüril", [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]], [[2002]], lk 89–101 |
||
* [[Tanel Lepsoo]], "Intellektuaal muutuvas ajas: [[Jean-Paul Sartre|Sartre]]'i ja Semperi peale mõeldes" – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat [[2002]], [[Tartu |
* [[Tanel Lepsoo]], "Intellektuaal muutuvas ajas: [[Jean-Paul Sartre|Sartre]]'i ja Semperi peale mõeldes" – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat [[2002]], [[Tartu]], [[2004]], lk 9–21 |
||
* Václav Jonáš, "Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem" – Jiskra, 1957, 93, lk 5. |
* Václav Jonáš, "Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem" – Jiskra, 1957, 93, lk 5. |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
Redaktsioon: 2. aprill 2019, kell 09:14
See artikkel räägib kirjanikust; agronoomi kohta vaata artiklit Johannes Albert Semper |
Johannes Semper (22. märts 1892 Pahuvere küla, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Elukäik
Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres.
- 1901–1905 Heine eraprogümnaasium Viljandis
- 1905–1910 Pärnu gümnaasium
- 1910–1914 Peterburi ülikool, romaani-germaani filoloogia eriala
- 1915–1916 Riia polütehniline instituut arhitektuuri eriala
- 1916–1917 Moskva sõjakool
- 1921–1925 Berliini ülikool
- 1926–1927 elas Pariisis
- 1928 lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekiri oli "André Gide’i stiili struktuur"
1914. aastal peale Esimese maailmasõja algust Semper mobiliseeriti ning ta lõpetas Moskvas lipnikukooli. 1917. aastal liitus 1. eesti polk ja oli Eesti sõjaväelaste ülemkomitee liige. Ta oli Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei keskkomitee liige ning 1919–1920 asutava kogu liige.
Vabadussõjas teenis suurtükiväe tagavara divisjonis, ülendati 12. veebruaril 1920. aastal Sõjavägede Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor Laidoneri käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist 1919. aastal.
1930. aastatel töötas Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli Loomingu toimetaja(1930–1940) ja Eesti PEN-klubi esimees(1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas Kahwi (1910), esimesed värsid avaldati Noor-Eesti väljaandeis (1911). Osales ka aktiivselt Tarapita tegevuses.
1940. aastal liitus ta Eestimaa Kommunistliku Parteiga ja kuulus haridusministrina ka Johannes Varese valitsusse. Kaasas aktiivselt kirjanikke nõukogude võimuga koostöö tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni.
Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks.
1940–1948 oli Eesti NSV hariduse rahvakomissar ja minister, aastail 1941–1948 Eesti NSV kunstide valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, 1946–1950 Eesti NSV kirjanike liidu juhatuse esimees.
Kirjutas Eesti NSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal EKP keskkomitee 8. pleenumi otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 22. aprilli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus. Teenelise kirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.[1]
Hiljem tema maine suures osas taastati ning alates 1962. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köite) väljaandmist.
1965 kirjutatud mälestustes möönab, et 1940. aasta riigipööre oli juriidiliselt ebaseaduslik, kuid õigustab seda väidetava rahva tahtega.
Looming
- "Pierrot" (esikluulekogu, 1917, 1919)
- "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921)
- "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922)
- "Hiina kett" (novellikogu, 1918)
- "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927)
- "Armukadedus" (romaan, 1933)
Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm, nt. kogumikud "Näokatted" (1919) ja "Meie kirjanduse teed" (1927). Johannes Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante Alighieri teose "Uus elu" (1924) ja Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" teose (1924) eestindusi.
Kogutud teosed 12 köites
Aastatel 1962–1978 avaldas Eesti Riiklik Kirjastus (hiljem Eesti Raamat) Johannes Semperi teosed 12 köites:
- I köide. Luuletused (1962)
- II köide. Romaan "Kivi kivi peale" (1963)
- III köide. Romaan "Armukadedus", novellid "Õed" ja "Umbrohi"(1964)
- IV köide. Romaan "Punased nelgid" (1965)
- V köide. Reisikirjad (1966)
- VI köide. Novellid ja näidendid (1967)
- VII köide. Mõtterännakuid (artikleid ja esseid) I (1969)
- VIII köide. Mõtterännakuid II (1971)
- IX köide. "Mõtterännakuid III" (1977); koostanud ja järelsõna "Johannes Semperi osast eesti kirjandusliku mõtte arengus" kirjutanud Erna Siirak
- X köide. "Luulerännakuid (luuletõlkeid) I" (1975); koostanud Nigol Andresen
- XI köide. "Luulerännakuid II" (1976); koostanud Nigol Andresen
- XII köide. "Mälestused" (1978); koostanud ja järelsõna "Johannes Semper kui memuarist" kirjutanud Erna Siirak
Isiklikku
Johannes Semper abiellus 1920. aastal Aurora Adamsoniga. Lilian Semper oli nende tütar.
Tunnustused
- Riigivanema kirjandusauhind romaani "Armukadedus" eest (1935)
- Riigivanema kirjandusauhind luulekogu "Tuuleratas" eest (1937)
- Valgetähe V klassi teenetemärk (1940)
- Eesti NSV teeneline kirjanik (1945)
- Nõukogude Eesti preemia (1947)
- Lenini orden (1962)
- Eesti NSV rahvakirjanik (1964)
- Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia (1973)
Mälestuse jäädvustamine
Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool.
Artiklid
- "Sümbolism ja Saksa romantism", Noor-Eesti ajakiri nr 1910-1911
- "Noor-Eesti ja kunst", "Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″, 1918
- "Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust", Kirjandus-kunst-teadus, 1921, nr 24, 25, 26
- "Kasimir Edschmid", Looming, 1923, nr 7
- "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt", Looming, 1924, nr 9
- "Paul Morand", Looming, 1924, nr 10
- "Maurice Barrés", Looming, 1925, nr 2
- "Itaalia uuemast kirjandusest", Looming, 1925, nr 5
- "Romain Rolland’i puhul", Looming, 1926, nr 3
- "Meie kirjanduse teed", Looming, 1926, nr 7
- "Mõttesuundi tänapäeva prantsuse kirjanduses", Looming, 1927, nr 4
- "Elulähedusest ja vaimulähedusest", Looming, 1931, nr 4
- "Montaigne", Looming, 1933, nr 3
- "Anna de Noailles", Looming, 1933, nr 5
- "Prantsuse vaimulaad", Looming, 1933, nr 8
- "Kilde Gustav Suitsu puhul", Looming, 1933, nr 9
- "Andrei Belõi", Looming, 1934, nr 3
- "André Malraux", Looming, 1934, nr 5
- "Reaalsus ja illusioon", Looming, 1934, nr 9
- "Mõttekilde K. A. Hindrey puhul", Looming, 1935, nr 6
- "Pilk argentiina kirjandusse", Looming, 1937, nr 8
- "Kultuuri päevaküsimusi", Eesti Üliõpilaste Seltsi album nr 11, 1940
Kirjandus tema kohta
- "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Koostanud Ilmar Sikemäe. Eesti Raamat, Tallinn, 1967
- Erna Siirak, "Johannes Semper". Sari "Eesti kirjamehi". Eesti Raamat, Tallinn, 1969
- Sirje Olesk, "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumik "Tõdede vankuval müüril", Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2002, lk 89–101
- Tanel Lepsoo, "Intellektuaal muutuvas ajas: Sartre'i ja Semperi peale mõeldes" – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002, Tartu, 2004, lk 9–21
- Václav Jonáš, "Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem" – Jiskra, 1957, 93, lk 5.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johannes Semper |
- Johannes Semper Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Ohvitseride andmekogu
- ↑ Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 177
- Asutava Kogu liikmed
- Eesti esseistid
- Eesti kirjanikud
- Eesti luuletajad
- Eesti kommunistid
- Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed
- Eesti haridusministrid
- Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed
- Eesti NSV teenelised kirjanikud
- Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti NSV rahvakirjanikud
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1892
- Surnud 1970
- Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed