Imbi Paju: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Teosed: Soome ettevõte Fantasiafilm
P pisitoimetamine using AWB
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Imbi Paju.jpg|thumb|Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009)]]
[[Pilt:Imbi Paju.jpg|pisi|Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009)]]
'''Imbi Paju''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1959]]) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör. Ta elab [[Soome]]s ja Eestis.
'''Imbi Paju''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1959]]) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör. Ta elab [[Soome]]s ja Eestis.


== Elukäik ==
== Elukäik ==
Imbi Paju on õppinud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikoolis]], [[Tartu Muusikakool]]is, [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]], [[Helsingi ülikool]]i riigiteaduskonnas (1990–1995), [[Svenska Österbottens Folkakademi]]s ja [[Helsingi teatrikõrgkool]]is häälemeisterlikkuse koolitusel.
Imbi Paju on õppinud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikoolis]], [[Tartu Muusikakool]]is, [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]], [[Helsingi ülikool]]i riigiteaduskonnas (1990–1995), [[Svenska Österbottens Folkakademi]]s ja [[Helsingi teatrikõrgkool]]is häälemeisterlikkuse koolitusel.


Ta on töötanud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] koorisolistina, [[Eesti Raadio ja Televisiooni segakoor]]is ning mitme telekanali ja ajalehe kaastöölisena Eestis ja Soomes. Teinud dokumentaal- ja kultuurisaateid [[ETV|Eesti Televisioonis]] ja [[TV1]]-s.
Ta on töötanud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] koorisolistina, [[Eesti Raadio ja Televisiooni segakoor]]is ning mitme telekanali ja ajalehe kaastöölisena Eestis ja Soomes. Teinud dokumentaal- ja kultuurisaateid [[ETV|Eesti Televisioonis]] ja [[TV1]]-s.


[[1999]]. aastal algatas Imbi Paju oma kodukülas [[Võtikvere]]s iga-aastase kirjandusürituse [[Võtikvere raamatuküla]]. [[2001]]. aastal sai ta president [[Lennart Meri]]lt Võtikvere raamatuküla loomise ja kohaliku elu edendamise eest [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärgi]].
[[1999]]. aastal algatas Imbi Paju oma kodukülas [[Võtikvere]]s iga-aastase kirjandusürituse [[Võtikvere raamatuküla]]. [[2001]]. aastal sai ta president [[Lennart Meri]]lt Võtikvere raamatuküla loomise ja kohaliku elu edendamise eest [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärgi]].
12. rida: 12. rida:
[[2007]]. aastal sai Imbi Paju president [[Toomas Hendrik Ilves]]elt [[Valgetähe V klassi teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]] oma filmide, ajakirjandusliku töö ja kohaliku elu edendamise eest [[Jõgevamaa]]l.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk. 375</ref>
[[2007]]. aastal sai Imbi Paju president [[Toomas Hendrik Ilves]]elt [[Valgetähe V klassi teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]] oma filmide, ajakirjandusliku töö ja kohaliku elu edendamise eest [[Jõgevamaa]]l.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk. 375</ref>


[[2006]]. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "[[Tõrjutud mälestused]]" ("Torjutut muistot"). Raamat sai Soomes bestselleriks ja sellest on ilmunud juba viis trükki. [[2007]]. aastal ilmus teos [[eesti keel]]es ja samal aastal ka [[rootsi keel|rootsi keeles.]]<ref> Imbi Paju. Förträngda minnen. Atlantis, Malmö 2007 </ref> Teos on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on lisaks [[holokaust]]ile ja [[rassism]]ile valgustada õpilasi ka [[kommunism]]i kuritegudest ja olemusest.<ref> [http://www.levandehistoria.se Elav ajalugu] (rootsi keeles) </ref> [[2009]]. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" [[inglise keel]]es ("Memories Denied")<ref> [http://imbipaju.wordpress.com "Memories Denied" blogi] (inglise keeles) </ref> ja märtsis [[2010]] [[vene keel]]es <ref> [http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=310&PHPSESSID=1cdc8f1ce58a35c5e7e66cd9f1df38ea "Отвергнутые воспоминания" Eesti Ensüklopeediakirjastuse kodulehel] (vene keeles) </ref> ja [[2014]]. aasta oktoobris [[saksa keel]]es.
[[2006]]. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "[[Tõrjutud mälestused]]" ("Torjutut muistot"). Raamat sai Soomes bestselleriks ja sellest on ilmunud juba viis trükki. [[2007]]. aastal ilmus teos [[eesti keel]]es ja samal aastal ka [[rootsi keel|rootsi keeles.]]<ref>Imbi Paju. Förträngda minnen. Atlantis, Malmö 2007</ref> Teos on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on lisaks [[holokaust]]ile ja [[rassism]]ile valgustada õpilasi ka [[kommunism]]i kuritegudest ja olemusest.<ref>[http://www.levandehistoria.se Elav ajalugu] (rootsi keeles)</ref> [[2009]]. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" [[inglise keel]]es ("Memories Denied")<ref>[http://imbipaju.wordpress.com "Memories Denied" blogi] (inglise keeles)</ref> ja märtsis [[2010]] [[vene keel]]es <ref>[http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=310&PHPSESSID=1cdc8f1ce58a35c5e7e66cd9f1df38ea "Отвергнутые воспоминания" Eesti Ensüklopeediakirjastuse kodulehel] (vene keeles)</ref> ja [[2014]]. aasta oktoobris [[saksa keel]]es.


Imbi Paju on oma 1. novembril [[2005]] esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja [[Totalitarism|totalitarismi]] käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud [[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival|Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil]] sai Imbi Paju film rahvusvaheliselt žüriilt parima Eesti dokumentaalfilmi tiitli. 2009. aastal sai see film Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimunud [[EstDocs]]i filmifestivalil publiku preemia.
Imbi Paju on oma 1. novembril [[2005]] esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja [[totalitarism]]i käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud [[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival|Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil]] sai Imbi Paju film rahvusvaheliselt žüriilt parima Eesti dokumentaalfilmi tiitli. 2009. aastal sai see film Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimunud [[EstDocs]]i filmifestivalil publiku preemia.


2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik [[Sofi Oksanen]]iga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi." Teos sai 2009. aastal [[Helsingin Sanomat]]e kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm".
2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik [[Sofi Oksanen]]iga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi." Teos sai 2009. aastal [[Helsingin Sanomat]]e kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm".
22. rida: 22. rida:
[[The Economist]]i ajakirjanik ja Venemaa ekspert [[Edward Lucas]] on kirjutanud Imbi Paju inglis- ja saksakeelse "Tõrjutud mälestuste" eessõnas: "Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ning julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: [[pehme jõud]]. Selles etendavad oma osa sellised raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju "Tõrjutud mälestused", tuues esile selle, mis on see, mille eest me võitleme." 
[[The Economist]]i ajakirjanik ja Venemaa ekspert [[Edward Lucas]] on kirjutanud Imbi Paju inglis- ja saksakeelse "Tõrjutud mälestuste" eessõnas: "Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ning julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: [[pehme jõud]]. Selles etendavad oma osa sellised raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju "Tõrjutud mälestused", tuues esile selle, mis on see, mille eest me võitleme." 


Aastal [[2017]] toimetas ta kunstnik [[Külli Suitso]] loomingust ja tema maalidesarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku [[ÜRO erisaadik]], endine Soome kaitseminister [[Elisabeth Rehn]], president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane [[Harry Liivrand]], pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik [[Enel Melberg]], USA kunstnik ja inimõigusaktivist [[Mary Jordan]], Taani kirikuõpetaja ja psühholoog [[Christian Højlund]], Taani kunstiajaloolane [[Inge Schjødt]]. [[Tartu kunstimaja]]s 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel ''[[performance]]'' "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku [[Kivi Larmola]]ga, milles osalesid Külli Suitso, Klea Suitso ja Imbi Paju ja Sanna Larmola.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=mR8BqRSXDe0 ”Kiiver – rahu ja sõja vahel"] YouTube'is</ref>
Aastal [[2017]] toimetas ta kunstnik [[Külli Suitso]] loomingust ja tema maalidesarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku [[ÜRO erisaadik]], endine Soome kaitseminister [[Elisabeth Rehn]], president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane [[Harry Liivrand]], pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik [[Enel Melberg]], USA kunstnik ja inimõigusaktivist [[Mary Jordan]], Taani kirikuõpetaja ja psühholoog [[Christian Højlund]], Taani kunstiajaloolane [[Inge Schjødt]]. [[Tartu kunstimaja]]s 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel ''[[performance]]'' "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku [[Kivi Larmola]]ga, milles osalesid Külli Suitso, Klea Suitso ja Imbi Paju ja Sanna Larmola.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=mR8BqRSXDe0 "Kiiver – rahu ja sõja vahel"] YouTube'is</ref>


[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas ja sai 297 häält.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ei kuulu ühtegi parteisse.
[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas ja sai 297 häält.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ei kuulu ühtegi parteisse.
46. rida: 46. rida:


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
<references/>


==Välislingid==
==Välislingid==
55. rida: 55. rida:
* [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/494551 Imbi Paju ühendab ajaloos eestlased, venelased, soomlased ja juudid] EPL, 3. aprill 2010
* [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/494551 Imbi Paju ühendab ajaloos eestlased, venelased, soomlased ja juudid] EPL, 3. aprill 2010
* http://epl.delfi.ee/news/arvamus/edward-lucas-baltimaade-must-stsenaarium.d?id=51150698
* http://epl.delfi.ee/news/arvamus/edward-lucas-baltimaade-must-stsenaarium.d?id=51150698



{{JÄRJESTA:Paju, Imbi}}
{{JÄRJESTA:Paju, Imbi}}

Redaktsioon: 2. aprill 2019, kell 07:54

Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009)

Imbi Paju (sündinud 3. juunil 1959) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör. Ta elab Soomes ja Eestis.

Elukäik

Imbi Paju on õppinud Viljandi Kultuurikoolis, Tartu Muusikakoolis, Eesti Humanitaarinstituudis, Helsingi ülikooli riigiteaduskonnas (1990–1995), Svenska Österbottens Folkakademis ja Helsingi teatrikõrgkoolis häälemeisterlikkuse koolitusel.

Ta on töötanud Vanemuise teatris koorisolistina, Eesti Raadio ja Televisiooni segakooris ning mitme telekanali ja ajalehe kaastöölisena Eestis ja Soomes. Teinud dokumentaal- ja kultuurisaateid Eesti Televisioonis ja TV1-s.

1999. aastal algatas Imbi Paju oma kodukülas Võtikveres iga-aastase kirjandusürituse Võtikvere raamatuküla. 2001. aastal sai ta president Lennart Merilt Võtikvere raamatuküla loomise ja kohaliku elu edendamise eest Valgetähe medaliklassi teenetemärgi.

2007. aastal sai Imbi Paju president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe V klassi teenetemärgi oma filmide, ajakirjandusliku töö ja kohaliku elu edendamise eest Jõgevamaal.[1]

2006. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "Tõrjutud mälestused" ("Torjutut muistot"). Raamat sai Soomes bestselleriks ja sellest on ilmunud juba viis trükki. 2007. aastal ilmus teos eesti keeles ja samal aastal ka rootsi keeles.[2] Teos on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on lisaks holokaustile ja rassismile valgustada õpilasi ka kommunismi kuritegudest ja olemusest.[3] 2009. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" inglise keeles ("Memories Denied")[4] ja märtsis 2010 vene keeles [5] ja 2014. aasta oktoobris saksa keeles.

Imbi Paju on oma 1. novembril 2005 esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja totalitarismi käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil sai Imbi Paju film rahvusvaheliselt žüriilt parima Eesti dokumentaalfilmi tiitli. 2009. aastal sai see film Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimunud EstDocsi filmifestivalil publiku preemia.

2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik Sofi Oksaneniga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi." Teos sai 2009. aastal Helsingin Sanomate kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm".

Novembris 2009 esilinastus Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis Imbi Paju uus psühholoogilis-ajalooline dokumentaalfilm "Soome lahe õed". 2011. aastal ilmus Pajult dokumentaalromaan "Soome lahe õed. Vaadates teiste valu", mis on ilsaks eesti keelele ilmunud ka soome ja rootsi keeles.

The Economisti ajakirjanik ja Venemaa ekspert Edward Lucas on kirjutanud Imbi Paju inglis- ja saksakeelse "Tõrjutud mälestuste" eessõnas: "Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ning julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: pehme jõud. Selles etendavad oma osa sellised raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju "Tõrjutud mälestused", tuues esile selle, mis on see, mille eest me võitleme." 

Aastal 2017 toimetas ta kunstnik Külli Suitso loomingust ja tema maalidesarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku ÜRO erisaadik, endine Soome kaitseminister Elisabeth Rehn, president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane Harry Liivrand, pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik Enel Melberg, USA kunstnik ja inimõigusaktivist Mary Jordan, Taani kirikuõpetaja ja psühholoog Christian Højlund, Taani kunstiajaloolane Inge Schjødt. Tartu kunstimajas 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel performance "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku Kivi Larmolaga, milles osalesid Külli Suitso, Klea Suitso ja Imbi Paju ja Sanna Larmola.[6]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas ja sai 297 häält.[7] Ei kuulu ühtegi parteisse.

Teosed

  • 2005 Dokumentaalfilm "Tõrjutud mälestused" (YLE, Fantasiafilmi, Allfilm, ETV)
  • "Tõrjutud mälestused", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, ISBN 9789985702789 (ilmunud eesti, soome, rootsi, vene, saksa ja inglise keeles)
  • "Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin." (koostanud koos Sofi Oksaneniga), WSOY, Helsingi 2009, ISBN 978-951-0-35111-6
  • Kõige taga oli hirm (Sofi Oksanen, Imbi Paju) 2009, Soomes kirjastus WSOY ja EPL kirjastus 2010
  • Artiklikogumik "Uued mütoloogiad. Tänase Eesti enesekuvand ja koht Euroopas" (toim Martin Kala), Imbi Pajult artikkel "Meie hääl ja identiteet Põhjatähe all" 2008
  • Imbi Paju eessõna teosele "Eestlased ja juudid". Elhonen Saks 2008
  • 2009 dokumentaalfilm "Soome lahe õed" (YLE, FST, Allfilm, Filmmagica ja ETV)
  • 2012 psühhoajalooline esseeraamat "Soome lahe õed. Vaadates teiste valu." (Suomi/Like 2011 ja HeaLugu 2012, Atlantis (Rootsi)/2014, 2014 HOMO LIBER (Leedu)
  • 2017 kunsti- ja esseraamat kunstnik Külli Suitso sarjale "Kiivrid": "Kiivrid – Rahu ja sõja vahel" (eesti, inglise ja taani keeles)

Tunnustused

Viited

Välislingid