Elektrivool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
2. rida: 2. rida:
'''Elektrivool''' on [[elektrilaeng]]ute suunatud liikumine [[elektriahel]]as. Laenguid kannavad metallist ahelaosades [[elektron]]id, [[pooljuht]]ides elektronid ja [[aukjuhtivus|augud]], vedelates ja tahketes [[elektrolüüt]]ides [[ioon]]id, gaasides elektronid ja ioonid, [[vaakum]]is teatud tingimustel elektronid.
'''Elektrivool''' on [[elektrilaeng]]ute suunatud liikumine [[elektriahel]]as. Laenguid kannavad metallist ahelaosades [[elektron]]id, [[pooljuht]]ides elektronid ja [[aukjuhtivus|augud]], vedelates ja tahketes [[elektrolüüt]]ides [[ioon]]id, gaasides elektronid ja ioonid, [[vaakum]]is teatud tingimustel elektronid.


Esimene elektrivoolu allikas oli [[galvaanielement]].
Esimene elektrivoolu allikas oli [[galvaanielement]].


[[Pilt:Current notation.svg|pisi|200px|Elektronide (roheline joon) ja positiivsete laengute (punane joon) liikumise suunad [[vooluring]]is]]
[[Pilt:Current notation.svg|pisi|Elektronide (roheline joon) ja positiivsete laengute (punane joon) liikumise suunad [[vooluring]]is]]
==Elektrivoolu suund==
==Elektrivoolu suund==
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete [[laeng]]ute liikumise suund (vooluallika välisahelas pluss[[elektrood]]ilt miinuselektroodile). [[Elektron]]id liiguvad tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile).
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete [[laeng]]ute liikumise suund (vooluallika välisahelas pluss[[elektrood]]ilt miinuselektroodile). [[Elektron]]id liiguvad tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile).
[[File:Types of current.svg|thumb|200px|Elektrivoolu liigid ajalise muutumise järgi:<br/>alalisvool (punane), pulseervool (sinine), vahelduvvool (roheline), muutlik vool (hall)]]
[[Pilt:Types of current.svg|pisi|Elektrivoolu liigid ajalise muutumise järgi:<br/>alalisvool (punane), pulseervool (sinine), vahelduvvool (roheline), muutlik vool (hall)]]


==Elektrivoolu liigid==
==Elektrivoolu liigid==
17. rida: 17. rida:


==Elektrivool füüsikalise suurusena==
==Elektrivool füüsikalise suurusena==
Termin „elektrivool“ on ülalkirjeldatud füüsikalise nähtuse kõrval kasutusel ka amprites mõõdetava elektrilise suuruse tähenduses, näiteks Euroopa standardis IEC 60027-7 (2010-05) ''electric current'', samuti vastavas Eesti standardis.<ref>EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähised. Osa 1: Üldtähised</ref>
Termin "elektrivool" on ülalkirjeldatud füüsikalise nähtuse kõrval kasutusel ka amprites mõõdetava elektrilise suuruse tähenduses, näiteks Euroopa standardis IEC 60027-7 (2010-05) ''electric current'', samuti vastavas Eesti standardis.<ref>EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähised. Osa 1: Üldtähised</ref>


Elektrivoolu ja ühtlasi voolutugevuse tähise I (prantsuskeelse nimetuse ''intensité de courant'' esitäht) võttis kasutusele prantsuse füüsik [[André-Marie Ampère]] (1775 ‒1836), kelle järgi hiljem nimetati [[elektrivoolu tugevus]]e ühik ‒ [[amper]].
Elektrivoolu ja ühtlasi voolutugevuse tähise I (prantsuskeelse nimetuse ''intensité de courant'' esitäht) võttis kasutusele prantsuse füüsik [[André-Marie Ampère]] (1775 ‒1836), kelle järgi hiljem nimetati [[elektrivoolu tugevus]]e ühik ‒ [[amper]].

Redaktsioon: 31. märts 2019, kell 10:42

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtides elektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid.

Esimene elektrivoolu allikas oli galvaanielement.

Elektronide (roheline joon) ja positiivsete laengute (punane joon) liikumise suunad vooluringis

Elektrivoolu suund

Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund (vooluallika välisahelas plusselektroodilt miinuselektroodile). Elektronid liiguvad tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile).

Elektrivoolu liigid ajalise muutumise järgi:
alalisvool (punane), pulseervool (sinine), vahelduvvool (roheline), muutlik vool (hall)

Elektrivoolu liigid

Voolu ajalise muutumise laadi järgi eristatakse kestvalt ühesuunalist alalisvoolu ja perioodiliselt muutuva suunaga vahelduvvoolu. Alalisvoolu, mille hetkväärtus perioodiliselt muutub, nimetatakse pulseervooluks; niisugune on näiteks alaldi väljundvool. Vahelduvvoolu tähtsaim liik on siinusvool, mille hetkväärtus muutub siinusfunktsiooni järgi.

Laengukandjate korrapärast liikumist elektrijuhis nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga makroosakeste liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks.

Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikalisteks suurusteks on voolutugevus ja voolutihedus.

Elektrivool füüsikalise suurusena

Termin "elektrivool" on ülalkirjeldatud füüsikalise nähtuse kõrval kasutusel ka amprites mõõdetava elektrilise suuruse tähenduses, näiteks Euroopa standardis IEC 60027-7 (2010-05) electric current, samuti vastavas Eesti standardis.[1]

Elektrivoolu ja ühtlasi voolutugevuse tähise I (prantsuskeelse nimetuse intensité de courant esitäht) võttis kasutusele prantsuse füüsik André-Marie Ampère (1775 ‒1836), kelle järgi hiljem nimetati elektrivoolu tugevuse ühik ‒ amper.

Vaata ka

Viited

  1. EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähised. Osa 1: Üldtähised