Suunduv kääne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Aditiiv''' ehk '''suunduv kääne''' on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Tiit-Rein Viitso|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193479/142769/page/24|Pealkiri=Eesti muutkondade süsteemist|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=märts 1976|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ülle Viks|pealkiri=Väike vormisõnastik I|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Valmen Hallap|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194518/142841/page/29|Pealkiri=Morfeemilise positsiooni mõiste|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=mai 1964|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Henno Rajandi|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193342/142669/page/27|Pealkiri=Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=juuli 1963|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref>. |
|||
'''Aditiiv''' ehk '''suunduv kääne''' on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks. |
|||
Lühikese sisseütleva käände tunnused:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eki.ee/dict/psv/grammatikatabelid.pdf|Pealkiri=Eesti keele grammatika tabelid|Väljaanne=|Väljaandja=[[Eesti Keele Instituut]]|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |
Lühikese sisseütleva käände tunnused:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eki.ee/dict/psv/grammatikatabelid.pdf|Pealkiri=Eesti keele grammatika tabelid|Väljaanne=|Väljaandja=[[Eesti Keele Instituut]]|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
* -''tte'' (''vesi : vette'') |
* -''tte'' (''vesi : vette'') |
||
On oletatud, et pika või lühikese sisseütleva valik võiks oleneda verbi rektsioonist. Selle oletuse järgi kasutatakse pikka sisseütlevat näiteks |
On oletatud, et pika või lühikese sisseütleva valik võiks oleneda verbi rektsioonist. Selle oletuse järgi kasutatakse pikka sisseütlevat näiteks verbidega ''segunema'' ja ''suhtuma' (''suhtub meresse'', ''jõesse'', ''peasse'', ''veesse'') ning lühikest sisseütlevat verbidega ''kaduma'', ''kukkuma'', ''minema'' ja ''tulema'' (''läheb lehte'', ''merre'', ''jõkke'', ''pähe'', ''vette'').''<ref name=":0" /> ''Hilisemad uurimused pole seda oletust kinnitanud''<ref>{{Netiviide|Autor=Cornelius Hasselblatt|URL=www.digar.ee/arhiiv/en/download/143161|Pealkiri=Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=november 2000|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Virve Raag|pealkiri=The effects of planned change on Estonian morphology|aasta=1998|koht=Uppsala|kirjastus=Studia Uralica Upsaliensia 29. Acta Universitatis Upsaliensis|lehekülg=79}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Kati Kio|URL=http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1487&sari=D|Pealkiri=Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles|Väljaanne=Magistritöö: Tartu Ülikool|Aeg=2006|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Heiki-Jaan Kaalep|URL=https://keeljakirjandus.eki.ee/411-425.pdf|Pealkiri=Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas?|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=juuni 2009|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref>. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 30. märts 2019, kell 13:21
Aditiiv ehk suunduv kääne on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks[1][2][3][4].
Lühikese sisseütleva käände tunnused:[5]
- Ø (küla : külla)
- -de (keel : keelde)
- -tte (vesi : vette)
On oletatud, et pika või lühikese sisseütleva valik võiks oleneda verbi rektsioonist. Selle oletuse järgi kasutatakse pikka sisseütlevat näiteks verbidega segunema ja suhtuma' (suhtub meresse, jõesse, peasse, veesse) ning lühikest sisseütlevat verbidega kaduma, kukkuma, minema ja tulema (läheb lehte, merre, jõkke, pähe, vette).[1] Hilisemad uurimused pole seda oletust kinnitanud[6][7][8][9].
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Tiit-Rein Viitso (märts 1976). "Eesti muutkondade süsteemist". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Ülle Viks (1992). Väike vormisõnastik I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut.
- ↑ Valmen Hallap (mai 1964). "Morfeemilise positsiooni mõiste". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Henno Rajandi (juuli 1963). "Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ "Eesti keele grammatika tabelid" (PDF). Eesti Keele Instituut.
- ↑ Cornelius Hasselblatt (november 2000). [www.digar.ee/arhiiv/en/download/143161 "Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike"]. Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|URL=väärtust (juhend) - ↑ Virve Raag (1998). The effects of planned change on Estonian morphology. Uppsala: Studia Uralica Upsaliensia 29. Acta Universitatis Upsaliensis. Lk 79.
- ↑ Kati Kio (2006). "Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles". Magistritöö: Tartu Ülikool. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Heiki-Jaan Kaalep (juuni 2009). "Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas?" (PDF). Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.