Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link
P pisitoimetamine using AWB
3. rida: 3. rida:
{{toimeta}}{{allikad}}
{{toimeta}}{{allikad}}


'''Elu''' (ladina ''vita'', vanakreeka ''βίος'') on [[ainevahetus]]like [[rakk|rakulise]] ehitusega süsteemide aktiivsus.
'''Elu''' (ladina ''vita'', vanakreeka ''βίος'') on [[ainevahetus]]like [[rakk|rakulise]] ehitusega süsteemide aktiivsus.


Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit ([[rakk]]udest [[elustik]]u ja [[biosfäär]]ini).
Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit ([[rakk]]udest [[elustik]]u ja [[biosfäär]]ini).


Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]].
Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]].


Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste [[emergentsus|emergentsete]] [[protsess]]ide kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva [[keskkond|keskkonnaga]] [[Aine (füüsika)|aineid]] ja [[energia]]t, töödelda [[informatsioon]]i, liikuda, kasvada ja paljuneda.
Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste [[emergentsus|emergentsete]] [[protsess]]ide kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva [[keskkond|keskkonnaga]] [[Aine (füüsika)|aineid]] ja [[energia]]t, töödelda [[informatsioon]]i, liikuda, kasvada ja paljuneda.


==Elu tunnused==
==Elu tunnused==
24. rida: 24. rida:
#[[paljunemine]] – omataoliste järglaste tootmine [[pärilikkus|päriliku]] [[informatsioon]]i abil;
#[[paljunemine]] – omataoliste järglaste tootmine [[pärilikkus|päriliku]] [[informatsioon]]i abil;
#kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
#kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
#reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;
#reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;


Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks [[viirus]]i peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks, kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.
Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks [[viirus]]i peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks, kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.


==Elu kui nähtus==
==Elu kui nähtus==
''Elu'' on nähtus, mis eristab [[organism]]e, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest [[Füüsikaline keha|kehadest]]<ref name=Koshland>{{Cite journal |title=The Seven Pillars of Life |journal=Science |date=22. märts 2002 |first=Daniel E. |last=Koshland Jr |volume=295 |issue=5563 |pages=2215–2216 |doi= 10.1126/science.1068489 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/295/5563/2215 |accessdate=25.05.2009 |pmid=11910092}}</ref>, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu ([[surm]]) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.<ref>[http://wordnetweb.princeton.edu/perl/webwn?s=inanimate Definition of ''inanimate''.] WordNet Search by Princeton University.</ref><ref>{{cite web |url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/life |title=Merriam-Webster Dictionary |accessdate=21.06.2009 |publisher=Merriam-Webster Dictionary}}</ref>
''Elu'' on nähtus, mis eristab [[organism]]e, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest [[Füüsikaline keha|kehadest]]<ref name=Koshland>{{Cite journal |title=The Seven Pillars of Life |journal=Science |date=22. märts 2002 |first=Daniel E. |last=Koshland Jr |volume=295 |issue=5563 |pages=2215–2216 |doi= 10.1126/science.1068489 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/295/5563/2215 |accessdate=25.05.2009 |pmid=11910092}}</ref>, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu ([[surm]]) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.<ref>[http://wordnetweb.princeton.edu/perl/webwn?s=inanimate Definition of ''inanimate''.] WordNet Search by Princeton University.</ref><ref>{{cite web |url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/life |title=Merriam-Webster Dictionary |accessdate=21.06.2009 |publisher=Merriam-Webster Dictionary}}</ref>


Eluks nimetatakse ka:
Eluks nimetatakse ka:
40. rida: 40. rida:
Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad [[süsinik]]u molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad [[lipiidid]]est ja [[valgud|valkudest]] kestad. Niisiis terve elusloodus on üles ehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] haru [[biokeemia]].
Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad [[süsinik]]u molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad [[lipiidid]]est ja [[valgud|valkudest]] kestad. Niisiis terve elusloodus on üles ehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] haru [[biokeemia]].


Kuigi [[vesi|vett]] ei loeta orgaaniliseks molekuliks, on raske elu ette kujutada ilma selle olemasoluta. Kõik elusad rakud sisaldavad vett. Rakkudes toimuvad [[ainevahetus]]<nowiki/>protsessid vajavad vee keskkonda. Vedelas olekus vee pidev olemasolu [[planeedid|planeedil]] [[Maa (planeet)|Maa]] arvatakse olevat üks hädavajalikest eeltingimustest, selleks et elu sai [[abiogenees|tekkida]] (keemiline [[evolutsioon]]), kesta ja areneda.
Kuigi [[vesi|vett]] ei loeta orgaaniliseks molekuliks, on raske elu ette kujutada ilma selle olemasoluta. Kõik elusad rakud sisaldavad vett. Rakkudes toimuvad [[ainevahetus]]protsessid vajavad vee keskkonda. Vedelas olekus vee pidev olemasolu [[planeedid|planeedil]] [[Maa (planeet)|Maa]] arvatakse olevat üks hädavajalikest eeltingimustest, selleks et elu sai [[abiogenees|tekkida]] (keemiline [[evolutsioon]]), kesta ja areneda.


===Eluvormid===
===Eluvormid===
53. rida: 53. rida:
==Elusolendite tähtsamad rühmad==
==Elusolendite tähtsamad rühmad==
{{Vaata|''LUCA''}}
{{Vaata|''LUCA''}}
Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: [[arhed]], [[bakterid]] ja [[eukarüoodid]]. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised ([[hulkraksed]]) koosnevad aga rakkude geneetiliselt reguleeritud ja enamikus toimivatest süsteemidest.
Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: [[arhed]], [[bakterid]] ja [[eukarüoodid]]. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised ([[hulkraksed]]) koosnevad aga rakkude geneetiliselt reguleeritud ja enamikus toimivatest süsteemidest.


===Viirused===
===Viirused===
108. rida: 108. rida:
*[[Claus Emmeche]]. ''Defining Life, Explaining Emergence'', 1997, [http://www.nbi.dk/~emmeche/cePubl/97e.defLife.v3f.html(vaadatud 30.05.2013)]
*[[Claus Emmeche]]. ''Defining Life, Explaining Emergence'', 1997, [http://www.nbi.dk/~emmeche/cePubl/97e.defLife.v3f.html(vaadatud 30.05.2013)]
*[[Noam Lahav]], [[Shlomo Nir]], [[Avshalom C. Elitzur]]. ''The emergence of life on Earth'', Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0079610701000037 Osaline(vaadatud 30.05.2013)]
*[[Noam Lahav]], [[Shlomo Nir]], [[Avshalom C. Elitzur]]. ''The emergence of life on Earth'', Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0079610701000037 Osaline(vaadatud 30.05.2013)]
*[[IUPAC]]. ''Chemical evolution toward the origin of life'', Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp. 2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.[http://195.37.231.82/publications/pac/pdf/2007/pdf/7912x2101.pdf(vaadatud 30.05.2013)] (pdf)
*[[IUPAC]]. ''Chemical evolution toward the origin of life'', Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp.&nbsp;2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.[http://195.37.231.82/publications/pac/pdf/2007/pdf/7912x2101.pdf(vaadatud 30.05.2013)] (pdf)
*[[Mark Bedau]]. The Nature of Life. – [[Steven Luper]] (toim). ''The Cambridge Companion to Life and Death'', Cambridge: Cambridge University Press, [[2014]].
*[[Mark Bedau]]. The Nature of Life. – [[Steven Luper]] (toim). ''The Cambridge Companion to Life and Death'', Cambridge: Cambridge University Press, [[2014]].


===Eestikeelne kirjandus===
===Eestikeelne kirjandus===
*[[Stephen Hawking|Hawking, Stephen]] 2002. ''Universum pähklikoores'' (Tõlkinud [[Henn Käämbre]].) Eesti Entsüklopeediakirjastus. ISBN: 9985701208,
*[[Stephen Hawking|Hawking, Stephen]] 2002. ''Universum pähklikoores'' (Tõlkinud [[Henn Käämbre]].) Eesti Entsüklopeediakirjastus. ISBN 9985701208,
*[[Stephen Hawking|Hawking, Stephen]], [[Leonard Mlodinow|Mlodinow, Leonard]] 2013. ''Universumi suurejooneline ehitus'' (Tõlkinud [[Eve-Reet Tammet]].) TEA Kirjastus. ISBN: 9789949241101
*[[Stephen Hawking|Hawking, Stephen]], [[Leonard Mlodinow|Mlodinow, Leonard]] 2013. ''Universumi suurejooneline ehitus'' (Tõlkinud [[Eve-Reet Tammet]].) TEA Kirjastus. ISBN 9789949241101
*[[Denis Noble|Noble, Denis]] 2016. ''Elu muusika: Bioloogia teispool geene''. (Tõlkinud [[Lauri Laanisto]], järelsõna [[Kalevi Kull]].) ([[Roheline Raamat]].) Tallinn: Varrak.
*[[Denis Noble|Noble, Denis]] 2016. ''Elu muusika: Bioloogia teispool geene''. (Tõlkinud [[Lauri Laanisto]], järelsõna [[Kalevi Kull]].) ([[Roheline Raamat]].) Tallinn: Varrak.
*[[Tago Sarapuu|Sarapuu, Tago]] 2003. ''Bioloogia gümnaasiumile'' (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (Õpikus on väga hea, selge elu definitsioon)
*[[Tago Sarapuu|Sarapuu, Tago]] 2003. ''Bioloogia gümnaasiumile'' (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN 9985-830-51-2 (Õpikus on väga hea, selge elu definitsioon)
*[[Erwin Schrödinger|Schrödinger, Erwin]] 2015. ''Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid.'' Kirjastus: Ilmamaa. ISBN: 9789985775363
*[[Erwin Schrödinger|Schrödinger, Erwin]] 2015. ''Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid.'' Kirjastus: Ilmamaa. ISBN 9789985775363
*[[Andreas Weber|Weber, Andreas]] 2011. ''Kõik me tunneme: Inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon.'' (Tõlkinud [[Krista Räni]], järelsõna autorid [[Timo Maran]] ja [[Riin Magnus]].) ([[Roheline Raamat]].) Tallinn: Varrak. ISBN 9789985323168
*[[Andreas Weber|Weber, Andreas]] 2011. ''Kõik me tunneme: Inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon.'' (Tõlkinud [[Krista Räni]], järelsõna autorid [[Timo Maran]] ja [[Riin Magnus]].) ([[Roheline Raamat]].) Tallinn: Varrak. ISBN 9789985323168



Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 18:53

 See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; teiste tähenduste kohta vaata Elu (täpsustus)

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini).

Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste emergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elu tunnused

LiigidPerekonnadSugukondSeltsKlassHõimkondRiikDomeenElu
Taksonoomia

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

  1. Homöostaas: adaptatsioon – sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
  2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.
 Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

  1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
  2. ainevahetus ka metabolismbiomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
  3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
  4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
  5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks, kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Elu kui nähtus

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest kehadest[1], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[2][3]

Eluks nimetatakse ka:

  • perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu);
  • kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal);
  • teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu).

Elu biokeemiline alus

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on üles ehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia.

Kuigi vett ei loeta orgaaniliseks molekuliks, on raske elu ette kujutada ilma selle olemasoluta. Kõik elusad rakud sisaldavad vett. Rakkudes toimuvad ainevahetusprotsessid vajavad vee keskkonda. Vedelas olekus vee pidev olemasolu planeedil Maa arvatakse olevat üks hädavajalikest eeltingimustest, selleks et elu sai tekkida (keemiline evolutsioon), kesta ja areneda.

Eluvormid

 Pikemalt artiklis Bioloogia

Elustik

 Pikemalt artiklis Elustik

Elustik ehk bioota jaotub:

Elusolendite tähtsamad rühmad

 Pikemalt artiklis ''LUCA''

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad aga rakkude geneetiliselt reguleeritud ja enamikus toimivatest süsteemidest.

Viirused

 Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid

 Pikemalt artiklis Bakterid

Arhed ehk arhebakterid

 Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid

 Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Protistid

 Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Taimed

 Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Seened

 Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad

 Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Inimese evolutsioon

 Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Kirjandus

Eestikeelne kirjandus

Vaata ka

Viited

  1. Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25.05.2009.
  2. Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
  3. "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21.06.2009.

Välislingid