Hape: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Hape''' on [[keemiline aine]], mis [[Vesilahus|vesilahustes]] [[Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerudes]] annab [[lahus]]esse [[vesinikioon]]e. See happe[[teooria]] on loodud [[Rootsi]] [[keemik]] [[Svante Arrhenius]]e poolt ja seda nimetatakse [[elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]]ks. |
'''Hape''' on [[keemiline aine]], mis [[Vesilahus|vesilahustes]] [[Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerudes]] annab [[lahus]]esse [[vesinikioon]]e. See happe[[teooria]] on loodud [[Rootsi]] [[keemik]] [[Svante Arrhenius]]e poolt ja seda nimetatakse [[elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]]ks. |
||
[[Protolüütiline teooria|Protolüütilise teooria]] ehk [[Protolüütiline teooria| |
[[Protolüütiline teooria|Protolüütilise teooria]] ehk [[Protolüütiline teooria|Brønstedi-Lowry teooria]] kohaselt on hape [[keemiline aine]], mis [[Keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] käigus loovutab [[prooton]]i, ehk hape on prootoni doonor. |
||
[[Lewise teooria]] ehk [[elektronteooria]] kohaselt on hape [[osake]], mis käitub [[elektronpaar]]i aktseptorina. Seega happel peab olema vaba [[orbitaal]]. |
[[Lewise teooria]] ehk [[elektronteooria]] kohaselt on hape [[osake]], mis käitub [[elektronpaar]]i aktseptorina. Seega happel peab olema vaba [[orbitaal]]. |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
==Happed== |
==Happed== |
||
*[[Tugevad happed]], tugevamast |
*[[Tugevad happed]], tugevamast nõrgemani: |
||
**[[Perkloorhape]] |
**[[Perkloorhape]] |
||
** [[Lämmastikhape]] |
** [[Lämmastikhape]] |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
====Nukleiinhapped==== |
====Nukleiinhapped==== |
||
* [[Desoksüribonukleiinhape ]] |
* [[Desoksüribonukleiinhape ]](DNA) |
||
* [[Ribonukleiinhape]] (RNA) |
* [[Ribonukleiinhape]] (RNA) |
||
Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 14:10
|
See artikkel räägib keemia mõistest; slängis võib "hape" tähendada LSD-d (hallutsinogeen ja psühhedeelikum) |
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. See happeteooria on loodud Rootsi keemik Svante Arrheniuse poolt ja seda nimetatakse elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriaks.
Protolüütilise teooria ehk Brønstedi-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor.
Lewise teooria ehk elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal.
Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.
Happed
- Tugevad happed, tugevamast nõrgemani:
Karboksüülhapped
- Äädikhape (CH3COOH)
- Sidrunhape (C6H8O7)
- Sipelghape (HCOOH)
- Piimhape (CH3-CHOH-COOH)
Nukleiinhapped
- Desoksüribonukleiinhape (DNA)
- Ribonukleiinhape (RNA)