Welfid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Eemaldasin artikli algusest malli {{pooleli}}
P pisitoimetamine using AWB
Märgis: tekstilink teise vikisse
3. rida: 3. rida:


[[Pilt:Coat of Arms of Brunswick-Lüneburg.svg|pisi|Braunschweig-Lüneburgi vapp]]
[[Pilt:Coat of Arms of Brunswick-Lüneburg.svg|pisi|Braunschweig-Lüneburgi vapp]]
[[File:Europe mediterranean 1190.jpg|pisi|300px|right|Euroopa poliitiline kaart [[12. sajand]]il. Pisipildil Welfide, [[Askania dünastia|Askania]] ja [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal]]
[[Pilt:Europe mediterranean 1190.jpg|pisi|300px|Euroopa poliitiline kaart [[12. sajand]]il. Pisipildil Welfide, [[Askania dünastia|Askania]] ja [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal]]
[[Pilt:Guelf c12.jpg|pisi|300px|right|Welfide valdused [[Heinrich Lõvi]] ajal]]
[[Pilt:Guelf c12.jpg|pisi|300px|Welfide valdused [[Heinrich Lõvi]] ajal]]
'''Welfid''' on Euroopa [[dünastia]], millest pärinevad paljud [[Saksamaa|Saksa]] ja [[Suurbritannia]] [[monarh]]id 11. kuni 20. sajandini.
'''Welfid''' on Euroopa [[dünastia]], millest pärinevad paljud [[Saksamaa|Saksa]] ja [[Suurbritannia]] [[monarh]]id 11. kuni 20. sajandini.


Welfid on [[Este dünastia]] vanem haru, dünastia, mille varaseimad tuntud liikmed elasid 9. sajandil [[Lombardia]]s. Sel põhjusel kutsutakse seda mõnikord ka '''Welf-Este'''. Selle haru esimene liige oli [[Welf IV]]; ta päris [[Vanem Welfide dünastia|Vanema Welfide dünastia]] vara, kui tema emapoolne onu [[Welf III]] aastal 1055 suri. Aastal 1070 sai Welf IV [[Baieri]] hertsogiks.
Welfid on [[Este dünastia]] vanem haru, dünastia, mille varaseimad tuntud liikmed elasid 9. sajandil [[Lombardia]]s. Sel põhjusel kutsutakse seda mõnikord ka '''Welf-Este'''. Selle haru esimene liige oli [[Welf IV]]; ta päris [[Vanem Welfide dünastia|Vanema Welfide dünastia]] vara, kui tema emapoolne onu [[Welf III]] aastal 1055 suri. Aastal 1070 sai Welf IV [[Baieri]] hertsogiks.


[[Welf V]] abiellus krahvinna [[Matilde di Canossa]]ga, kes suri lastetuna ja jättis talle oma valdused, sealhulgas [[Toscana]], [[Ferrara]], [[Modena]], [[Mantova]] ja [[Reggio Emilia |Reggio]], mis mängisid rolli [[Investituuritüli]]s. Kuna Welfide dünastia asus selles tülis paavsti poolele, said paavsti poolehoidjad Itaalias tuntuks kui "gvelfid"; vaata [[gvelfid ja gibelliinid]].
[[Welf V]] abiellus krahvinna [[Matilde di Canossa]]ga, kes suri lastetuna ja jättis talle oma valdused, sealhulgas [[Toscana]], [[Ferrara]], [[Modena]], [[Mantova]] ja [[Reggio Emilia|Reggio]], mis mängisid rolli [[Investituuritüli]]s. Kuna Welfide dünastia asus selles tülis paavsti poolele, said paavsti poolehoidjad Itaalias tuntuks kui "gvelfid"; vaata [[gvelfid ja gibelliinid]].


[[Heinrich IX (Baieri)|Heinrich Must]], Baieri hertsog aastatel 1120–1126, oli esimene kolmest Welfide dünastia hertsogist, kes kandsid sama nime. Tema poeg, Baieri ja ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] [[Saksimaa hertsog|hertsog]] [[Heinrich X (Baieri)|Heinrich Uhke]], oli keisri valimistel soositud kandidaat [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite dünastia]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] vastu. Heinrich kaotas valimised, kuna teised vürstid kartsid tema võimu ja temperamenti, ja aeti Konrad III poolt oma hertsogkondadest ära.
[[Heinrich IX (Baieri)|Heinrich Must]], Baieri hertsog aastatel 1120–1126, oli esimene kolmest Welfide dünastia hertsogist, kes kandsid sama nime. Tema poeg, Baieri ja ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] [[Saksimaa hertsog|hertsog]] [[Heinrich X (Baieri)|Heinrich Uhke]], oli keisri valimistel soositud kandidaat [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite dünastia]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] vastu. Heinrich kaotas valimised, kuna teised vürstid kartsid tema võimu ja temperamenti, ja aeti Konrad III poolt oma hertsogkondadest ära.
15. rida: 15. rida:
[[Heinrich Lõvi]] sai oma isa kaks hertsogkonda tagasi, Saksimaa aastal 1142 ja Baieri aastal 1156. Aastal 1158 abiellus ta [[Matilda Inglismaalt|Matildaga]] (1156–1189), [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütrega ning [[Richard I|Richard Lõvisüdame]] õega. Väljaaetuna oma hertsogkondadest pärast [[Legnano lahing]]ut aastal 1176 keiser [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich I]] ja teiste Saksa keisririigi vürstide poolt, kes olid innukad hõivama osi tema tohututest valdustest, asus ta aastal 1180 eksiili oma äia Henry II õukonda Normandias, kuid naasis kolme aasta pärast Saksamaale. Heinrich suri aastal 1195.
[[Heinrich Lõvi]] sai oma isa kaks hertsogkonda tagasi, Saksimaa aastal 1142 ja Baieri aastal 1156. Aastal 1158 abiellus ta [[Matilda Inglismaalt|Matildaga]] (1156–1189), [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütrega ning [[Richard I|Richard Lõvisüdame]] õega. Väljaaetuna oma hertsogkondadest pärast [[Legnano lahing]]ut aastal 1176 keiser [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich I]] ja teiste Saksa keisririigi vürstide poolt, kes olid innukad hõivama osi tema tohututest valdustest, asus ta aastal 1180 eksiili oma äia Henry II õukonda Normandias, kuid naasis kolme aasta pärast Saksamaale. Heinrich suri aastal 1195.
Tema poeg [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto von Braunschweig]] valiti kuningaks ja krooniti keisriks kui Otto IV. Tema pojapoeg [[Otto I (Braunschweig)|Otto Laps]] sai aastal 1235 Saksimaa ühe osa, uue [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] hertsogiks, ja suri siin aastal 1252. Welfide [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] dünastia jätkas valitsemist Hannoveris kuni [[Georg V (Hannover)|Georg V]], Austria liitlase [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]], kaotuseni ja Hannoveri annekteerimiseni [[Preisimaa]] poolt.
Tema poeg [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto von Braunschweig]] valiti kuningaks ja krooniti keisriks kui Otto IV. Tema pojapoeg [[Otto I (Braunschweig)|Otto Laps]] sai aastal 1235 Saksimaa ühe osa, uue [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] hertsogiks, ja suri siin aastal 1252. Welfide [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] dünastia jätkas valitsemist Hannoveris kuni [[Georg V (Hannover)|Georg V]], Austria liitlase [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]], kaotuseni ja Hannoveri annekteerimiseni [[Preisimaa]] poolt.


Aastal 1692 ülendati Calenberg liini hertsog keiserliku [[kuurvürst]]i seisusesse ja sai tuntuks kui [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürst]]. Tema poeg, [[George I|Georg Ludwig]], päris aastal 1714 Briti trooni (''[[:en:Act of Settlement 1701]]''). Welfide dünastia liikmed jätkasid Suurbritannia valitsemist kuni [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] surmani aastal 1901; Suurbritannias olid nad tuntud kui [[Hannoveri dünastia]].
Aastal 1692 ülendati Calenberg liini hertsog keiserliku [[kuurvürst]]i seisusesse ja sai tuntuks kui [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürst]]. Tema poeg, [[George I|Georg Ludwig]], päris aastal 1714 Briti trooni (''[[:en:Act of Settlement 1701]]''). Welfide dünastia liikmed jätkasid Suurbritannia valitsemist kuni [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] surmani aastal 1901; Suurbritannias olid nad tuntud kui [[Hannoveri dünastia]].


[[Hannoveri kuningriik|Hannover]] ise ülendati kuningriigiks aastal 1814, kuid annekteeriti [[Preisimaa]] poolt [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] käigus aastal 1866, milles Hannover oli Austria poolel. Dünastia vanem liin valitses palju väiksemat [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig-Wolfenbüttelit]]. See liin hääbus aastal 1884. Kuigi hertsogkonna oleks pidanud pärima viimase Hannoveri kuninga poeg, jättis tema truudusetus keisrile hertsogkonna trooni tühjaks aastani 1913, kui tema poeg [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst August]] abiellus keiser [[Wilhelm II]] tütrega ja päris hertsogkonna. Tema valitsemine oli siiski lühiajaline, kuna monarhia jõudis lõpule pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] aastal 1918.
[[Hannoveri kuningriik|Hannover]] ise ülendati kuningriigiks aastal 1814, kuid annekteeriti [[Preisimaa]] poolt [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] käigus aastal 1866, milles Hannover oli Austria poolel. Dünastia vanem liin valitses palju väiksemat [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig-Wolfenbüttelit]]. See liin hääbus aastal 1884. Kuigi hertsogkonna oleks pidanud pärima viimase Hannoveri kuninga poeg, jättis tema truudusetus keisrile hertsogkonna trooni tühjaks aastani 1913, kui tema poeg [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst August]] abiellus keiser [[Wilhelm II]] tütrega ja päris hertsogkonna. Tema valitsemine oli siiski lühiajaline, kuna monarhia jõudis lõpule pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] aastal 1918.


Welfide dünastia jätkab eksisteerimist. Selle praegune pea on Ernst August von Hannover.
Welfide dünastia jätkab eksisteerimist. Selle praegune pea on Ernst August von Hannover.
41. rida: 41. rida:
*[[Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriigi kuningas]]
*[[Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriigi kuningas]]
*[[India keisrinna]]
*[[India keisrinna]]



== Welfide sugupuu 12. sajandil ==
== Welfide sugupuu 12. sajandil ==
49. rida: 48. rida:
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==


*[[:en:Kings of Germany family tree]].
*[[:en:Kings of Germany family tree]].


== Välislingid ==
== Välislingid ==
60. rida: 59. rida:
[[Kategooria:Saksamaa keskaeg]]
[[Kategooria:Saksamaa keskaeg]]
[[Kategooria:Suurbritannia ajalugu]]
[[Kategooria:Suurbritannia ajalugu]]
[[Kategooria:Dünastiad]]

Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 12:44

Braunschweig-Lüneburgi vapp
Euroopa poliitiline kaart 12. sajandil. Pisipildil Welfide, Askania ja Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal
Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal

Welfid on Euroopa dünastia, millest pärinevad paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11. kuni 20. sajandini.

Welfid on Este dünastia vanem haru, dünastia, mille varaseimad tuntud liikmed elasid 9. sajandil Lombardias. Sel põhjusel kutsutakse seda mõnikord ka Welf-Este. Selle haru esimene liige oli Welf IV; ta päris Vanema Welfide dünastia vara, kui tema emapoolne onu Welf III aastal 1055 suri. Aastal 1070 sai Welf IV Baieri hertsogiks.

Welf V abiellus krahvinna Matilde di Canossaga, kes suri lastetuna ja jättis talle oma valdused, sealhulgas Toscana, Ferrara, Modena, Mantova ja Reggio, mis mängisid rolli Investituuritülis. Kuna Welfide dünastia asus selles tülis paavsti poolele, said paavsti poolehoidjad Itaalias tuntuks kui "gvelfid"; vaata gvelfid ja gibelliinid.

Heinrich Must, Baieri hertsog aastatel 1120–1126, oli esimene kolmest Welfide dünastia hertsogist, kes kandsid sama nime. Tema poeg, Baieri ja ka Saksimaa hertsog Heinrich Uhke, oli keisri valimistel soositud kandidaat Hohenstaufenite dünastia Konrad III vastu. Heinrich kaotas valimised, kuna teised vürstid kartsid tema võimu ja temperamenti, ja aeti Konrad III poolt oma hertsogkondadest ära.

Heinrich Lõvi sai oma isa kaks hertsogkonda tagasi, Saksimaa aastal 1142 ja Baieri aastal 1156. Aastal 1158 abiellus ta Matildaga (1156–1189), Henry II ja Akvitaania Eleanori tütrega ning Richard Lõvisüdame õega. Väljaaetuna oma hertsogkondadest pärast Legnano lahingut aastal 1176 keiser Friedrich I ja teiste Saksa keisririigi vürstide poolt, kes olid innukad hõivama osi tema tohututest valdustest, asus ta aastal 1180 eksiili oma äia Henry II õukonda Normandias, kuid naasis kolme aasta pärast Saksamaale. Heinrich suri aastal 1195.

Tema poeg Otto von Braunschweig valiti kuningaks ja krooniti keisriks kui Otto IV. Tema pojapoeg Otto Laps sai aastal 1235 Saksimaa ühe osa, uue Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna hertsogiks, ja suri siin aastal 1252. Welfide Braunschweig-Lüneburgi dünastia jätkas valitsemist Hannoveris kuni Georg V, Austria liitlase Austria-Preisi sõjas, kaotuseni ja Hannoveri annekteerimiseni Preisimaa poolt.

Aastal 1692 ülendati Calenberg liini hertsog keiserliku kuurvürsti seisusesse ja sai tuntuks kui Hannoveri kuurvürst. Tema poeg, Georg Ludwig, päris aastal 1714 Briti trooni (en:Act of Settlement 1701). Welfide dünastia liikmed jätkasid Suurbritannia valitsemist kuni kuninganna Victoria surmani aastal 1901; Suurbritannias olid nad tuntud kui Hannoveri dünastia.

Hannover ise ülendati kuningriigiks aastal 1814, kuid annekteeriti Preisimaa poolt Austria-Preisi sõja käigus aastal 1866, milles Hannover oli Austria poolel. Dünastia vanem liin valitses palju väiksemat Braunschweig-Wolfenbüttelit. See liin hääbus aastal 1884. Kuigi hertsogkonna oleks pidanud pärima viimase Hannoveri kuninga poeg, jättis tema truudusetus keisrile hertsogkonna trooni tühjaks aastani 1913, kui tema poeg Ernst August abiellus keiser Wilhelm II tütrega ja päris hertsogkonna. Tema valitsemine oli siiski lühiajaline, kuna monarhia jõudis lõpule pärast Esimest maailmasõda aastal 1918.

Welfide dünastia jätkab eksisteerimist. Selle praegune pea on Ernst August von Hannover.

Tiitlid, mida Welfide dünastia liikmed kandnud on

Welfide sugupuu 12. sajandil

Vaata ka

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Welfid&oldid=5257741"