Eesti posti ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Postisaan Mustjõe kõrtsitalus Järvamaal, 5. august 2011.jpg|pisi|Vanaaegne postisaan [[Mustjõe]] kõrtsitalus.]]
[[Pilt:Postisaan Mustjõe kõrtsitalus Järvamaal, 5. august 2011.jpg|pisi|Vanaaegne postisaan [[Mustjõe]] kõrtsitalus]]
{{toimeta}}
{{toimeta}}
Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud [[1636]]. aastal asutatud [[Rootsi]] riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja [[Liivimaa]]l viidi kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse postimäärus ellu [[1638]]. aastal.
Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud [[1636]]. aastal asutatud [[Rootsi]] riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja [[Liivimaa]]l viidi kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse postimäärus ellu [[1638]]. aastal.
[[Pilt:Saue postijaam, 19.saj (1).jpg|pisi|[[Saue postijaam]], 19. sajand.]]
[[Pilt:Saue postijaam, 19.saj (1).jpg|pisi|[[Saue postijaam]], 19. sajand]]
[[Pilt:Ruunavere postijaama peahoone1.jpg|pisi|[[Ruunavere postijaam]]a peahoone]]
[[Pilt:Ruunavere postijaama peahoone1.jpg|pisi|[[Ruunavere postijaam]]a peahoone]]
[[Pilt:Valga postijaam.jpg|pisi|[[Valga postijaam]]]]
[[Pilt:Valga postijaam.jpg|pisi|[[Valga postijaam]]]]

Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 10:24

Vanaaegne postisaan Mustjõe kõrtsitalus

Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.

Saue postijaam, 19. sajand
Ruunavere postijaama peahoone
Valga postijaam
Pikaristi postijaam
Väike-Pungerja postijaam

Postitraktid

Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.[1]

Postiliiklust Liivimaa kubermangu, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.[2],[3]

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.

Eesti postmargid

Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).

Eesti kohalikud postmargid

 Pikemalt artiklis Eesti kohalikud postmargid

Vaata ka

Viited

  1. Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.26–27
  2. Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.176–178
  3. Elmar Ojaste, HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL, http://www.filateelia.ee

Välislingid