Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Eemaldatud 17 baiti ,  7 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
 
;Emigratsioon Venemaalt
[[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teler]]i leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]<nowiki/>aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal.
 
;Rahvad
[[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|vasakul|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]]
[[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. [[1478]]. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], [[1485]] [[Tveri Vürstiriik]], [[1510]] [[Pihkva Vürstiriik]], [[1514]] [[Smolenski Vürstiriik]] ja arvatavasti [[1521]] [[Rjazani Vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547).
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|vasakul|pisi|[[Peeter I]].]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal [[Moskva-Leedu sõjad|sagedasi sõdu]] teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[vene õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.
{{Vaata|Moskva tsaaririik}} (1547–1721)
{{vaata|Venemaa meedia}}
 
Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]]<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref>. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "[[Piirideta reporterid]]" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]).
 
Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]].
== Viited ==
 
{{viited}}
<references/>
 
== Välislingid ==
75 605

muudatust

Navigeerimismenüü