Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. märts 2019, kell 14:35

See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka riiki Madalmaade Kuningriiki või Hollandit

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad Zeeland, Holland ja Friisimaa ning piirnes läänes Flandria ja idas Saksimaaga.

Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärk oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal Utrechti uniooni, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.

Ajalugu

Pikemalt artiklis Hollandi krahvkond', Zeelandi krahvkond, Friisimaa, Flandria krahvkond, Brabanti hertsogkond, Alam-Lotringi hertsogkond

Reini jõest lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.

Keskajal olid Põhjamere ääres asetsevad Madalmaad, Calais'st ülespoole Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

Pikemalt artiklis Amsterdam Leiden, Haarlem, Utrecht, Rotterdam, Haag

Madalmaade alasid laastasid üleujutused 1282., 1375., 1404. ja 1421. aastal.

Burgundia Madalmaad

Pikemalt artiklis Burgundia Madalmaad

14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid 1384. aastal, pärast Flandria krahvi Louis II surma, Burgundia hertsogid Prantsuse kuningliku Valois dünastia noorem haru Valois-Burgundia dünastia. Louisi pärijanna, Flandria krahvinna Marguerite III, abiellus 1369. aastal Dijonis Philippe Julgega, kuningas Jean II noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga, kes päris Flandria krahvkonna. Flaami krahvlik Dampierre dünastia, oli Prantsuse vasall, kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade Brugge ja Genti, kuid ka külgnevaid maid endises Alam-Lotringis Schelde jõest idas ("Keiserlik Flandria"). Sealhulgas omas ta ka Mecheleni eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja naabruses asuvat Prantsuse Artois krahvkonda. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.

Saksa kuninga Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid 1540. aastal Habsburgide dünastia esindajad.

Habsburgide Madalmaad

Pikemalt artiklis Habsburgide Madalmaad, Seitseteist provintsi

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused. Põhja-rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis, oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas, Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna kodanlususe klass.

Madalmaade ülestõus

Pikemalt artiklis Madalmaade ülestõus Oranje Willem, Ühendatud Provintside Vabariik

1556. aastal läksid Madalmaad Hispaania kuninga ja Burgundia hertsogiks saanud katoliku usku Felipe II võimu alla. 1555. aastast oli aga Madalamaades reformatsiooni tulemusel levinud kalvinism. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn, etendasid reformatsioonis juhtivat osa.

1565. aastal sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastase seaduse pehmendamist ja generaalstaatide kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas Felipe II poolõde Parma Margarete lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades pildirüüsted. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba ning kehtestas terrorirežiimi, saades Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede ülemjuhatajaks.

Põhja-Madalmaad

Pikemalt artiklis Utrechti unioon', Hollandi Vabariik

Pärast Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud Seitseteist provintsi Utrechti uniooni, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 1581. aasta 22. juulil leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalselt allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antwerpenis ning kuulutasid 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja Hollandi Vabariigi. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz. 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahuga.

Pärast Kaheksakümneaastast sõda (1568–1648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas Hollandi kuldaeg, millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini.

Lõuna-Madalmaad

Pikemalt artiklis Lõuna-Madalmaad, Flandria

1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Arrasi uniooni allakirjutanud piirkonnad olid: Hainaut' krahvkond, Artois' krahvkond, Lille, Douai ja Orchies (Lille'i Flandria) ning Cambrai piiskopkond. Namuri krahvkond, Luksemburgi krahvkond ja Limburgi hertsogkond soosisid Arrasi uniooni, kuid ei allkirjastanud seda.

Parma hertsog Alessandro Farnese kasutas neid maakondi baasina separatistlike osade (Utrechti uniooni liikmete) vallutamise alustamiseks.

Hispaania pärilussõja käigus langes Madalmaade lääneosa (Lõuna-Madalmaad) Austria Habsburgide võimu alla.

Pikemalt artiklis Austria Madalmaad

Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik.

Vaata ka

Madalmaade Kuningriik

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka riiki [[Madalmaade Kuningriik]]i või [[Holland]]it}}
 '''Madalmaad''' on ajalooline piirkond, mis hõlmab [[Holland]]i, [[Belgia]], [[Luksemburg]]i ja Kirde-[[Prantsusmaa]].
-Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad [[Zeeland]], [[Holland]] ja [[Friisimaa]] ning piirnes läänes [[Flandria]] ja idas [[Saksimaa|Saksimaaga]].
+Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad [[Zeeland]], [[Holland]] ja [[Friisimaa]] ning piirnes läänes [[Flandria]] ja idas [[Saksimaa]]ga.
-[[File:NasaBenelux.jpg|200px|thumb|Madalmaad, vaade kosmosest]]
+[[Pilt:NasaBenelux.jpg|200px|pisi|Madalmaad, vaade kosmosest]]
 Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis [[kalvinism]], lõunas jäi alles [[katoliku usk|katoliiklus]]. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel [[Arrasi unioon]], mille eesmärk oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal [[Utrechti unioon]]i, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.
-[[File:Netherlands 1559-1608.jpg|pisi|Madalmaad aastatel 1559–1608]]
+[[Pilt:Netherlands 1559-1608.jpg|pisi|Madalmaad aastatel 1559–1608]]
 [[Pilt:The Low Countries.png|pisi|Madalmaad aastatel 1556–1648]]
 ==Ajalugu==
 {{Vaata|Hollandi krahvkond}}'', [[Zeelandi krahvkond]], [[Friisimaa]], [[Flandria krahvkond]], [[Brabanti hertsogkond]], [[Alam-Lotring]]i hertsogkond''
 [[Reini jõgi|Reini jõest]] lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid [[Rooma Impeerium]]i ajal ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]], lõuna pool aga [[gaulid]], kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.
 Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres asetsevad Madalmaad, [[Calais]]'st ülespoole [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka.
@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 {{Vaata|Burgundia Madalmaad}}
-. ja 15. sajandil omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid 1384. aastal, pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louisi pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]], abiellus 1369. aastal [[Dijon|Dijonis]] [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese [[Valois-Burgundia dünastia|Valois Burgundia]] hertsogiga, kes päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]], oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"). Sealhulgas omas ta ka [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
+. ja 15. sajandil omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid 1384. aastal, pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louisi pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]], abiellus 1369. aastal [[Dijon]]is [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese [[Valois-Burgundia dünastia|Valois Burgundia]] hertsogiga, kes päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]], oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"). Sealhulgas omas ta ka [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
 [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Gelderni hertsogkond|Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid 1540. aastal [[Habsburgid]]e dünastia esindajad.
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 . sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused. Põhja-rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is, oli arenenud kaubandus ja meresõit. [[Lõuna-Madalmaad|Lõunamaades]], mandriosas, [[Flandria krahvkond|Flandria]]s ja [[Brabanti hertsogkond|Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
-[[Pilt:WilliamOfOrange1580.jpg|thumb|left|[[Oranje Willem]]]]
+[[Pilt:WilliamOfOrange1580.jpg|pisi|vasakul|[[Oranje Willem]]]]
 ==Madalmaade ülestõus==
 {{Vaata|Madalmaade ülestõus}} ''[[Oranje Willem]]'', ''[[Ühendatud Provintside Vabariik]]''
 . aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastast oli aga Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel levinud [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn, etendasid reformatsioonis juhtivat osa.
 . aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism|protestantide]] vastase seaduse pehmendamist ja [[generaalstaadid|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Felipe II]] poolõde [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades [[pildirüüste]]d. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks.
@@ 41. rida: / 41. rida: @@
 {{Vaata|Utrechti unioon}}'', [[Hollandi Vabariik]]''
-Pärast [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] [[Seitseteist provintsi]] [[Utrechti unioon]]i, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 1581. aasta 22. juulil leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalselt allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] 16. juulil 1581 [[Antwerpen|Antwerpenis]] ning kuulutasid 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]]. 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
+Pärast [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] [[Seitseteist provintsi]] [[Utrechti unioon]]i, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 1581. aasta 22. juulil leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalselt allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] 16. juulil 1581 [[Antwerpen]]is ning kuulutasid 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]]. 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
 Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] (1568–1648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini.
-[[Pilt:Map-1579 Union of Utrecht.png|right|thumb|Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).]]
+[[Pilt:Map-1579 Union of Utrecht.png|pisi|Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).]]
 ==Lõuna-Madalmaad==
 {{Vaata|Lõuna-Madalmaad}}, ''[[Flandria]]''
@@ 52. rida: / 52. rida: @@
 [[Pilt:OoNL1786.png|pisi|[[Austria Madalmaad]], 1786. aastal]]
 [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] käigus langes Madalmaade lääneosa ([[Lõuna-Madalmaad]]) Austria [[Habsburgide monarhia|Habsburgid]]e võimu alla.
 {{Vaata|Austria Madalmaad}}
 Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast [[Napoleon]]i kaotust [[Waterloo lahing]]us 1815. aastal. 1815. aasta [[Viini kongress]]i tulemusena moodustati [[Madalmaade Kuningriik]].{{commonskat|Low Countries}}