Rein Müllerson: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail Мюллерсон_Рейн_-_доктор_международного_права.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Túrelio kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation: http://www.enu.kz/oku/doktorantura/spisok-priglashennykh-professorov/.
P pisitoimetamine using AWB
1. rida: 1. rida:
'''Rein Müllerson''' (sündinud [[23. märts]]il [[1944]] [[Tuutari|Dudergofis]] [[Leningrad|Leningradi lähedal]]) on eesti [[õigusteadlane]] ja Eesti poliitik, [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia|Tallinna Ülikooli juhtivteadur (2014–2017) ja emeriitprofessor (alates 2017).]]
'''Rein Müllerson''' (sündinud [[23. märts]]il [[1944]] [[Tuutari|Dudergofis]] [[Leningrad|Leningradi lähedal]]) on eesti [[õigusteadlane]] ja Eesti poliitik, [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia|Tallinna Ülikooli juhtivteadur (2014–2017) ja emeriitprofessor (alates 2017).]]


Rein Müllersoni dokumentides märgitud sünnikoht Leningrad on seotud sõjaväebürokraatiaga, sest tegelikult sündis ta Tuutaris ehk Dudergofis (vene ''Дудергоф'', rootsi ''Duderhof'', soome ''Tuutari''), mis oli ajalooline mõis ja sellest välja kasvanud küla ja lõpuks linnaline asula (vene keeles ''посёлок'') [[Ingeri|Ingerimaal]]; tänapäeval asub see Venemaal Krasnoje Selo rajoonis [[Peterburi|Peterburis]]. Aastatel 1950–2016 kandis Dudergofi piirkond Možaiski nime (vene Можайский).
Rein Müllersoni dokumentides märgitud sünnikoht Leningrad on seotud sõjaväebürokraatiaga, sest tegelikult sündis ta Tuutaris ehk Dudergofis (vene ''Дудергоф'', rootsi ''Duderhof'', soome ''Tuutari''), mis oli ajalooline mõis ja sellest välja kasvanud küla ja lõpuks linnaline asula (vene keeles ''посёлок'') [[Ingeri]]maal; tänapäeval asub see Venemaal Krasnoje Selo rajoonis [[Peterburi]]s. Aastatel 1950–2016 kandis Dudergofi piirkond Možaiski nime (vene Можайский).


Töötanud [[ÜRO]] struktuuris: 1989−1992 oli ÜRO Inimõiguste Komitee liige ja 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 ÜRO peasekretäri erinõunik [[Kesk-Aasia]]s, mida on kajastanud raamatus "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game" (Columbia University Press, 2007).
Töötanud [[ÜRO]] struktuuris: 1989−1992 oli ÜRO Inimõiguste Komitee liige ja 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 ÜRO peasekretäri erinõunik [[Kesk-Aasia]]s, mida on kajastanud raamatus "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game" (Columbia University Press, 2007).
7. rida: 7. rida:
Rein Müllerson õppis aastatel 1971–[[1976]] [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikooli]]s. 1976–1985 tegeles teadustööga Moskva Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse kateedri juhataja prof. G. I. Tunkini juhendamisel, 1979. aastal kaitses Moskvas PhD kraadi teemal "Международный договор и национальный закон" ja aastal [[1985]] kaitses ta Moskvas ka õigusteaduse doktori kraadi teemal "Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование)". Aastatel [[1978]]–[[1987]] töötas Moskva Riiklikus Ülikoolis õppejõuna (vanemõpetaja ja dotsent) ja 1987–1990 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudi rahvusvahelise õiguse teooria sektori juhataja, olles samas 1. jaanuarist 1989 kuni 31. detsembrini 1990 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe [[Mihhail Gorbatšov]]i nõunik rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kus osales M. Gorbatšoviga seotutel laguneva NSV Liidu jaoks rahvusvahelise õiguse doktriini arendamist. Omaaegset peavoolu toetavate dokumentide ettevalmistamise kõrval tõmbas ta endale rahvusvahelist tähelepanu koostöös kirjutatud artikliga 1987. aastal (Верещетин В.С., Мюллерсон Р.А. Новое мышление и международное право // Советское государство и право, М., 1988, №3, С. 3 – 9), mis tekitas just Läänes huvi juba oma pealkirja poolest, sest kuulutas ju artikli pealkiri uut mõtlemist rahvusvahelises õiguses.
Rein Müllerson õppis aastatel 1971–[[1976]] [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikooli]]s. 1976–1985 tegeles teadustööga Moskva Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse kateedri juhataja prof. G. I. Tunkini juhendamisel, 1979. aastal kaitses Moskvas PhD kraadi teemal "Международный договор и национальный закон" ja aastal [[1985]] kaitses ta Moskvas ka õigusteaduse doktori kraadi teemal "Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование)". Aastatel [[1978]]–[[1987]] töötas Moskva Riiklikus Ülikoolis õppejõuna (vanemõpetaja ja dotsent) ja 1987–1990 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudi rahvusvahelise õiguse teooria sektori juhataja, olles samas 1. jaanuarist 1989 kuni 31. detsembrini 1990 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe [[Mihhail Gorbatšov]]i nõunik rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kus osales M. Gorbatšoviga seotutel laguneva NSV Liidu jaoks rahvusvahelise õiguse doktriini arendamist. Omaaegset peavoolu toetavate dokumentide ettevalmistamise kõrval tõmbas ta endale rahvusvahelist tähelepanu koostöös kirjutatud artikliga 1987. aastal (Верещетин В.С., Мюллерсон Р.А. Новое мышление и международное право // Советское государство и право, М., 1988, №3, С. 3 – 9), mis tekitas just Läänes huvi juba oma pealkirja poolest, sest kuulutas ju artikli pealkiri uut mõtlemist rahvusvahelises õiguses.


Aastatel [[1991]]–[[1992]] oli Rein Müllerson [[Edgar Savisaare valitsus|Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses]] asevälisminister, töötades selle aja jooksul koos nii välisminister [[Lennart Meri]] kui ka [[Jaan Manitski]]ga ja kuuludes Edgar Savisaare ja [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsuse]] ja lühikest aega ka [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] tippametnike sekka. (Rein Müllerson. Välispoliitika ja õigusteadus. – Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu. Tallinn: Välisministeerium, 2008, lk. 141–156).
Aastatel [[1991]]–[[1992]] oli Rein Müllerson [[Edgar Savisaare valitsus|Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses]] asevälisminister, töötades selle aja jooksul koos nii välisminister [[Lennart Meri]] kui ka [[Jaan Manitski]]ga ja kuuludes Edgar Savisaare ja [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsuse]] ja lühikest aega ka [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] tippametnike sekka. (Rein Müllerson. Välispoliitika ja õigusteadus. – Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu. Tallinn: Välisministeerium, 2008, lk. 141–156).


Alates 1992. aastast töötas õppejõuna [[Suurbritannia]]s. 1992–1994 London School of Economics and Political Science külalisprofessor. Londonis kirjutas monograafia ""International law, rights and politics : development in Eastern Europe and the CIS" ([[Routledge]], 1994), mis mõjutas positiivselt kindlasti tema valimist 1994. aastal London Ülikooli Kings College rahvusvahelise õiguse professoriks (1994–2009). [[Londoni Ülikool]]i [[King's College]]'i professorina oil 1999–2009 ajakirja European Journal of international Law toimetuskolleegiumi liige. Klassikalise rahvusvahelise õiguse teooria zanrisse kuulub tema selle perioodi loomingust monograafia "Ordering anarchy : international law in international society" (Springer, 2000). Londonis töötamise perioodil taastas kontakti Eesti kolleegidega, töötades osakoormusega aastatel 2003–2009 Akadeemia Nord rahvusvahelise õiguse õppejõuna (Akadeemia Nord audoktor, 2001). (Ühe kooli lugu 1991–2016. Tallinn, 2016, lk 178).
Alates 1992. aastast töötas õppejõuna [[Suurbritannia]]s. 1992–1994 London School of Economics and Political Science külalisprofessor. Londonis kirjutas monograafia ""International law, rights and politics : development in Eastern Europe and the CIS" ([[Routledge]], 1994), mis mõjutas positiivselt kindlasti tema valimist 1994. aastal London Ülikooli Kings College rahvusvahelise õiguse professoriks (1994–2009). [[Londoni Ülikool]]i [[King's College]]'i professorina oil 1999–2009 ajakirja European Journal of international Law toimetuskolleegiumi liige. Klassikalise rahvusvahelise õiguse teooria zanrisse kuulub tema selle perioodi loomingust monograafia "Ordering anarchy : international law in international society" (Springer, 2000). Londonis töötamise perioodil taastas kontakti Eesti kolleegidega, töötades osakoormusega aastatel 2003–2009 Akadeemia Nord rahvusvahelise õiguse õppejõuna (Akadeemia Nord audoktor, 2001). (Ühe kooli lugu 1991–2016. Tallinn, 2016, lk 178).
17. rida: 17. rida:
Ta esines 4. märtsil 2014 [[Eesti Televisioon]]i saates "[[Vabariigi kodanikud]]", kus väitis, et Venemaa tegevus Ukrainas on ÜRO definitsiooni järgi kindlasti [[agressioon]] ega ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuid pärast lääneriikide tegevust näiteks [[Kosovo]]s on [[Vladimir Putin|Putinil]] võimalik seda nimetada legitiimseks. [[Okupatsioon]]iga seni tegemist ei ole. Venemaa eesmärk olevat luua endale Ukraina näol heatahtlik naaber.<ref>[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8175d783-9b1d-4cf1-ad71-54ff0c942ee3 "Vabariigi kodanikud"]</ref>
Ta esines 4. märtsil 2014 [[Eesti Televisioon]]i saates "[[Vabariigi kodanikud]]", kus väitis, et Venemaa tegevus Ukrainas on ÜRO definitsiooni järgi kindlasti [[agressioon]] ega ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuid pärast lääneriikide tegevust näiteks [[Kosovo]]s on [[Vladimir Putin|Putinil]] võimalik seda nimetada legitiimseks. [[Okupatsioon]]iga seni tegemist ei ole. Venemaa eesmärk olevat luua endale Ukraina näol heatahtlik naaber.<ref>[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8175d783-9b1d-4cf1-ad71-54ff0c942ee3 "Vabariigi kodanikud"]</ref>


[[Kaitsepolitseiamet]]i 2017. aasta aastaraamatus kirjutatakse temast: "<i>Veel üks näide Venemaa mõjutustegevusest on 18. septembril 2017 Simferopolis ise ennast rahvusvaheliseks meediaklubiks tituleeriva Format A-33 üritus „USA, Euroopa, Venemaa: ideoloogiate põrkumise geopoliitika“. Sel osales Tallinna Ülikoolis töötav Eesti teadlane Rein Müllerson, kes õigustas Krimmi annekteerimist ning avaldas arvamust, et Krimmi juriidiline tunnustamine Lääne poolt ning sanktsioonide tühistamine leiab aset peagi ja ilma suurema kärata.</i>"<ref>[https://www.kapo.ee/sites/default/files/public/content_page/Aastaraamat-2017.pdf "Eesti Kaitsepolitsei Aastaraamat 2017"]</ref>
[[Kaitsepolitseiamet]]i 2017. aasta aastaraamatus kirjutatakse temast: ''"Veel üks näide Venemaa mõjutustegevusest on 18. septembril 2017 Simferopolis ise ennast rahvusvaheliseks meediaklubiks tituleeriva Format A-33 üritus "USA, Euroopa, Venemaa: ideoloogiate põrkumise geopoliitika". Sel osales Tallinna Ülikoolis töötav Eesti teadlane Rein Müllerson, kes õigustas Krimmi annekteerimist ning avaldas arvamust, et Krimmi juriidiline tunnustamine Lääne poolt ning sanktsioonide tühistamine leiab aset peagi ja ilma suurema kärata.''"<ref>[https://www.kapo.ee/sites/default/files/public/content_page/Aastaraamat-2017.pdf "Eesti Kaitsepolitsei Aastaraamat 2017"]</ref>


== Ühiskondlik tegevus ==
== Ühiskondlik tegevus ==
Aastatel [[1972]]–[[1990]] oli ta [[NLKP]] liige.
Aastatel [[1972]]–[[1990]] oli ta [[NLKP]] liige.


Aastast [[2003]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]], sai 197 häält ja valituks ei osutunud.
Aastast [[2003]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]], sai 197 häält ja valituks ei osutunud.
27. rida: 27. rida:
Rein Müllersoni isa [[Avo Laido]] (kuni 1937. aastani Artur Lossmann; 29. november 1903 Vanaõue talu, Vana-Vändra vald – 20. september 1990 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten), Nõukogude armees major. Avo Laido onu oli samuti sõjaväelane ja arst meditsiinikindralmajor [[Arthur Lossmann]] (1877–1972). Tema õde oli agronoom Alma Martin. Avo Laido lapsed on vanuse järjekorras Argo Laido, Eve Fisher (enne Eve Laido), Don Laido (enne Tõnu Laido), Rein Müllerson, Ülle Laido ja Heili Laido.
Rein Müllersoni isa [[Avo Laido]] (kuni 1937. aastani Artur Lossmann; 29. november 1903 Vanaõue talu, Vana-Vändra vald – 20. september 1990 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten), Nõukogude armees major. Avo Laido onu oli samuti sõjaväelane ja arst meditsiinikindralmajor [[Arthur Lossmann]] (1877–1972). Tema õde oli agronoom Alma Martin. Avo Laido lapsed on vanuse järjekorras Argo Laido, Eve Fisher (enne Eve Laido), Don Laido (enne Tõnu Laido), Rein Müllerson, Ülle Laido ja Heili Laido.


Avo Laido esimesest abielust 1931. aastal sündinud poeg on väliseesti insener Argo Laido. Kooselust Erna Müllersoniga 1944. aastal sündinud poeg on Eesti õigusteadlane ja õppejõud [[Rein Müllerson]].
Avo Laido esimesest abielust 1931. aastal sündinud poeg on väliseesti insener Argo Laido. Kooselust Erna Müllersoniga 1944. aastal sündinud poeg on Eesti õigusteadlane ja õppejõud Rein Müllerson.


==Teoseid==
==Teoseid==
41. rida: 41. rida:
=== Vene keeles ===
=== Vene keeles ===
* Мюллерсон Р. А. Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование). Автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора юридических наук. М., 1985.
* Мюллерсон Р. А. Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование). Автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора юридических наук. М., 1985.

* Мюллерсон, Р.А. Международный договор и национальный закон. Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата юридических наук. М., 1979.
* Мюллерсон, Р.А. Международный договор и национальный закон. Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата юридических наук. М., 1979.

* Шестаков Л.И., Мюллерсон Р.А. XXI ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // оветское государство и право, 1978, №7, С. 141 – 142.
* Шестаков Л.И., Мюллерсон Р.А. XXI ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // оветское государство и право, 1978, №7, С. 141 – 142.

* Национально-правовая имплементация международных договоров в СССР // Вестник МГУ, Серия XI, Право, 1978, №6, С. 64 – 70.
* Национально-правовая имплементация международных договоров в СССР // Вестник МГУ, Серия XI, Право, 1978, №6, С. 64 – 70.

* Тункин Г.И., Мюллерсон Р.А. Закон о международных договорах СССР // Советское государство и право, 1975, №2, С. 22 – 31.
* Тункин Г.И., Мюллерсон Р.А. Закон о международных договорах СССР // Советское государство и право, 1975, №2, С. 22 – 31.

* Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXII ежегодное собрание Советской ассоциации международного права. 30 января – 1 февраля (1979 г.) // Советское государство и право, 1979, №8, С. 141 – 142.
* Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXII ежегодное собрание Советской ассоциации международного права. 30 января – 1 февраля (1979 г.) // Советское государство и право, 1979, №8, С. 141 – 142.
* Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXIII ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // Советское государство и право, 1980, №6, С. 140 – 142.
* Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXIII ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // Советское государство и право, 1980, №6, С. 140 – 142.

Redaktsioon: 28. märts 2019, kell 09:32

Rein Müllerson (sündinud 23. märtsil 1944 Dudergofis Leningradi lähedal) on eesti õigusteadlane ja Eesti poliitik, Tallinna Ülikooli juhtivteadur (2014–2017) ja emeriitprofessor (alates 2017).

Rein Müllersoni dokumentides märgitud sünnikoht Leningrad on seotud sõjaväebürokraatiaga, sest tegelikult sündis ta Tuutaris ehk Dudergofis (vene Дудергоф, rootsi Duderhof, soome Tuutari), mis oli ajalooline mõis ja sellest välja kasvanud küla ja lõpuks linnaline asula (vene keeles посёлок) Ingerimaal; tänapäeval asub see Venemaal Krasnoje Selo rajoonis Peterburis. Aastatel 1950–2016 kandis Dudergofi piirkond Možaiski nime (vene Можайский).

Töötanud ÜRO struktuuris: 1989−1992 oli ÜRO Inimõiguste Komitee liige ja 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 ÜRO peasekretäri erinõunik Kesk-Aasias, mida on kajastanud raamatus "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game" (Columbia University Press, 2007).

Rein Müllerson õppis aastatel 1971–1976 Moskva Riiklikus Ülikoolis. 1976–1985 tegeles teadustööga Moskva Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse kateedri juhataja prof. G. I. Tunkini juhendamisel, 1979. aastal kaitses Moskvas PhD kraadi teemal "Международный договор и национальный закон" ja aastal 1985 kaitses ta Moskvas ka õigusteaduse doktori kraadi teemal "Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование)". Aastatel 19781987 töötas Moskva Riiklikus Ülikoolis õppejõuna (vanemõpetaja ja dotsent) ja 1987–1990 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudi rahvusvahelise õiguse teooria sektori juhataja, olles samas 1. jaanuarist 1989 kuni 31. detsembrini 1990 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Mihhail Gorbatšovi nõunik rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kus osales M. Gorbatšoviga seotutel laguneva NSV Liidu jaoks rahvusvahelise õiguse doktriini arendamist. Omaaegset peavoolu toetavate dokumentide ettevalmistamise kõrval tõmbas ta endale rahvusvahelist tähelepanu koostöös kirjutatud artikliga 1987. aastal (Верещетин В.С., Мюллерсон Р.А. Новое мышление и международное право // Советское государство и право, М., 1988, №3, С. 3 – 9), mis tekitas just Läänes huvi juba oma pealkirja poolest, sest kuulutas ju artikli pealkiri uut mõtlemist rahvusvahelises õiguses.

Aastatel 19911992 oli Rein Müllerson Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses asevälisminister, töötades selle aja jooksul koos nii välisminister Lennart Meri kui ka Jaan Manitskiga ja kuuludes Edgar Savisaare ja Tiit Vähi üleminekuvalitsuse ja lühikest aega ka Mart Laari esimese valitsuse tippametnike sekka. (Rein Müllerson. Välispoliitika ja õigusteadus. – Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu. Tallinn: Välisministeerium, 2008, lk. 141–156).

Alates 1992. aastast töötas õppejõuna Suurbritannias. 1992–1994 London School of Economics and Political Science külalisprofessor. Londonis kirjutas monograafia ""International law, rights and politics : development in Eastern Europe and the CIS" (Routledge, 1994), mis mõjutas positiivselt kindlasti tema valimist 1994. aastal London Ülikooli Kings College rahvusvahelise õiguse professoriks (1994–2009). Londoni Ülikooli King's College'i professorina oil 1999–2009 ajakirja European Journal of international Law toimetuskolleegiumi liige. Klassikalise rahvusvahelise õiguse teooria zanrisse kuulub tema selle perioodi loomingust monograafia "Ordering anarchy : international law in international society" (Springer, 2000). Londonis töötamise perioodil taastas kontakti Eesti kolleegidega, töötades osakoormusega aastatel 2003–2009 Akadeemia Nord rahvusvahelise õiguse õppejõuna (Akadeemia Nord audoktor, 2001). (Ühe kooli lugu 1991–2016. Tallinn, 2016, lk 178).

15. mail 2009 valis Akadeemia Nordi (praegu Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia) juhatus Rein Müllersoni ülikooli rektoriks. Tema ametiaeg algas sama aasta 1. septembril 2009. 2009–2010 oli Rein Müllerson Akadeemia Nord rektoriks (0,5 koormust). Akadeemia Nordi ühinemisel Tallinna Ülikooliga, oli Rein Müllerson 2010–2014 Tallinna Ülikooli professor (0,5) ja TLÜ Õigusakadeemia president (0,5 koormusega). 2014–2017 TLÜ juhtivteadur. Aastast 1995 kuulub Rahvusvahelise õiguse instituudi (Institut de Droit international) koosseisu, 2013–2015 olles instituudi presidendiks. Aastal 2015 korraldas Institut de Droit international kongressi Eestis Tallinna Ülikoolis. Aastast 2007 tihedas koostöö Hiina kolleegidega, Londonis väljaantava Chinese Journal of International Law, kolleegiumi liige;

Jiaotongi ülikooli (Chi'an, Hiina) mittekoosseisuline professor; ilmusid Rein Müllersoni tööde esimesed tõlked Hiinas; Hiina temaatikat käsitleb ingliskeelsetes publikatsioonides, mida tõlgitud ka eesti keelde.

Ta esines 4. märtsil 2014 Eesti Televisiooni saates "Vabariigi kodanikud", kus väitis, et Venemaa tegevus Ukrainas on ÜRO definitsiooni järgi kindlasti agressioon ega ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuid pärast lääneriikide tegevust näiteks Kosovos on Putinil võimalik seda nimetada legitiimseks. Okupatsiooniga seni tegemist ei ole. Venemaa eesmärk olevat luua endale Ukraina näol heatahtlik naaber.[1]

Kaitsepolitseiameti 2017. aasta aastaraamatus kirjutatakse temast: "Veel üks näide Venemaa mõjutustegevusest on 18. septembril 2017 Simferopolis ise ennast rahvusvaheliseks meediaklubiks tituleeriva Format A-33 üritus "USA, Euroopa, Venemaa: ideoloogiate põrkumise geopoliitika". Sel osales Tallinna Ülikoolis töötav Eesti teadlane Rein Müllerson, kes õigustas Krimmi annekteerimist ning avaldas arvamust, et Krimmi juriidiline tunnustamine Lääne poolt ning sanktsioonide tühistamine leiab aset peagi ja ilma suurema kärata."[2]

Ühiskondlik tegevus

Aastatel 19721990 oli ta NLKP liige.

Aastast 2003 Eesti Keskerakonna liige. Ta kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel, sai 197 häält ja valituks ei osutunud.

Isiklikku

Rein Müllersoni isa Avo Laido (kuni 1937. aastani Artur Lossmann; 29. november 1903 Vanaõue talu, Vana-Vändra vald – 20. september 1990 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten), Nõukogude armees major. Avo Laido onu oli samuti sõjaväelane ja arst meditsiinikindralmajor Arthur Lossmann (1877–1972). Tema õde oli agronoom Alma Martin. Avo Laido lapsed on vanuse järjekorras Argo Laido, Eve Fisher (enne Eve Laido), Don Laido (enne Tõnu Laido), Rein Müllerson, Ülle Laido ja Heili Laido.

Avo Laido esimesest abielust 1931. aastal sündinud poeg on väliseesti insener Argo Laido. Kooselust Erna Müllersoniga 1944. aastal sündinud poeg on Eesti õigusteadlane ja õppejõud Rein Müllerson.

Teoseid

  • "International law, rights and politics : development in Eastern Europe and the CIS", Routledge, 1994, ISBN 041511134X
  • "Human Rights Diplomacy", Routledge, 1997, ISBN 978-0415153904
  • "Constitutional Reform and International Law in Central and Eastern Europe", Martinus Nijhoff Publishers, 1998, ISBN 9041105263
  • "Ordering anarchy : international law in international society", Springer 2000, ISBN 9041114084
  • "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game", Columbia University Press, 2007, ISBN 0-7103-1316-0
  • "Democracy – a Destiny of Humankind? a Qualified, Contingent and Contextual Case for Democracy Promotion", Nova Science Publishers, 2009, ISBN 978-1607413691
  • Tõlge eesti keelde: Demokraatia – kas inimkonna tulevik? Tingimusliku ja kontekstuaalse lähenemise vajalikkusest demokraatia levitamisel, Tallinna Ülikooli Kirjastus: Tallinn 2013, tõlkinud Pille Kruus, ISBN 97899985587560
  • "Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja idoloogiate kokkupõrge". Tänapäev, Tallinn 2018.

Vene keeles

  • Мюллерсон Р. А. Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование). Автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора юридических наук. М., 1985.
  • Мюллерсон, Р.А. Международный договор и национальный закон. Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата юридических наук. М., 1979.
  • Шестаков Л.И., Мюллерсон Р.А. XXI ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // оветское государство и право, 1978, №7, С. 141 – 142.
  • Национально-правовая имплементация международных договоров в СССР // Вестник МГУ, Серия XI, Право, 1978, №6, С. 64 – 70.
  • Тункин Г.И., Мюллерсон Р.А. Закон о международных договорах СССР // Советское государство и право, 1975, №2, С. 22 – 31.
  • Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXII ежегодное собрание Советской ассоциации международного права. 30 января – 1 февраля (1979 г.) // Советское государство и право, 1979, №8, С. 141 – 142.
  • Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXIII ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // Советское государство и право, 1980, №6, С. 140 – 142.
  • Мюллерсон Р.А. Рец. на кн.: Талалаев А.Н. Право международных договоров. Общие вопросы // Советское государство и право, М., 1980, №7, С. 151 – 153.
  • Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. Правовые вопросы деятельности СЭВ // Общественные науки, 1980, №4, С. 198 – 2000.
  • Мюллерсон Р.А. Рец. на кн.: Тиунов О.И. Принцип соблюдения международных обязательств. М., //Международные отношения, 1979, 184 С. Вестник МГУ, Серия II, Право, 1980, №3, С. 82 – 84.
  • Мюллерсон Р.А. Конституция СССР и вопросы соотношения международного и национального права, М., Издательство МГУ, 1980.
  • Тункин Г.И., Мюллерсон Р.А. Рец. на кн.: Нгуен Кок Дин, Дайе П., Пелле А. Международное публичное право. – Париж. Издательство Р. Пишон и Р. Дюран. – Озна, 1980. На фр. языке // Советское государство и право, 1981, №7, С. 151 – 153.
  • Шестаков Л. Н., Мюллерсон Р.А. XXIV ежегодное собрание Советской ассоциации международного права // Советское государство и право, М., 1981, №9, С. 140-142.
  • Мюллерсон Р.А. С крадеными лозунгами // Новое время, 1981, №23, С. 18-19.
  • Мюллерсон Р.А. Международные конференции. Вестник МГУ, Серия II, Право, 1981, №4, С. 69 – 70. Рец. на кн.: Ашавский Б. М. Межправительственные конференции. Международно-правовые вопросы // Международные отношения, М., 1980.
  • Мюллерсон Р.А., Протопопова О.В. Некоторые вопросы авторского права. Вестник МГУ. Серия II. Право, 1982, №4, С. 76- 77. Рец. на кн.: Авторское право /под ред. Х. Пюшеля. Лейпциг, 1980.
  • Мюллерсон Р.А. К вопросу «о праве Европейских сообществ». // Вестник МГУ. Серия II. Право, 1982, №5, С. 48 – 57.
  • Мюллерсон Р.А. О соотношении международного публичного, международного частного и национального права // Советское государство и право, М., 1982, №2, С. 80 – 89.
  • Mюллерсон Р.А. Соотношение международного и национального права // Международные отношения, М., 1982, С. 128 – 135.
  • Мюллерсон Р.А. Соотношение международного и национального права / Международные отношения, М., 1982. Рецензия // Вестник МГУ, Серия II. Право, 1984, №4, С. 141 – 143. Фельдман Д.И.
  • Мюллерсон Р.А. Соотношение международного и национального права / Международные отношения, М., 1982. Рецензия // Вестник МГУ, Серия II. Право, 1984, №3. С. 88 – 91. Рыжий В.И.
  • Мюллерсон Р.А. Колизионные и отсылочные нормы в регулировании международных отношений // Вестник МГУ. Серия Серия II. Право, 1983, №5, С. 45 – 54.
  • Тункин Г.М. Мюллерсон Р.А. Позитивизм в буржуазной науке международного права (На примере французской доктрины) // Советское государство и право, М., 1984, №2, С. 102 – 110.
  • Галенская Л.Н., Мюллерсон Р.А. Рец. на кн.: Богуславский М.М. Международное частное право, 2-е изд., переработанное и дополненное / Международные отношения, М., 1982. 336 с. – Правоведение, Л., 1984, №6, С. 106 – 108.
  • Тункин Г.И., Мюллерсон Р.А. Рец. на кн.: Собакин В.К. Равная безопасность. Принцип равенства и одинаковой безопасности в современных международных отношениях / Международные отношения, М., 1984 // Советское государство и право, 1985, №10, С. 149 – 150.
  • Мюллерсон Р.А. Некоторые вопросы методологии науки международного права / В кн.: Методологические и теоретические проблемы юридической науки. М., 1986, С. 158 – 171.
  • Митрофанов М.В., Мюллерсон Р.А. О внутреннем праве международной организации // Правоведение, Л., 1986, №4, С. 76 – 77.
  • Мюллерсон Р.А. Обеспечение мира, мировое общественное мнение и международное право // Советское государство и право, М., 1986, №3, С. 64 – 71.
  • Мюллерсон Р.А. Становление и развитие социалистической доктрины международного права. К 80-летию Г. И. Тункина / В кн.: Советский ежегодник международного права, 1986. М., 1987, С. 107 – 118
  • Мюллерсон Р.А. Роль и возможности международного права в создании ВСМБ / В кн.: Всеобъемлющая система международной безопасности и международное право. М., 1987, С. 8 – 14.
  • Верещетин В.С., Мюллерсон Р.А., Новое мышление и международное право // Советское государство и право, М., 1988, №3, С. 3 – 9.
  • Мюллерсон Р.А. Рец. на кн.: Мировой океан и международное право. Основы современного правопорядка в Мировом океане / Под ред. А. Г. Мовчана, А. Янкова, М., Издательство «Наука», 1986 / Советское государство и право, М., 1988, №6, С. 147 – 149.
  • Мюллерсон Р.А., Бордунов В. Д. Рец. на кн.: Методология исследования теоретических проблем международного права / Отв. ред. Ю.Я. Баскин, Казань, 1986 / В кн.: Советский ежегодник международного права, 1987, М., 1988, С. 315 – 317.
  • Мюллерсон Р.А. Решение Международного суда по делу Никарагуа против США и международное право / В кн.: Советский ежегодник международного права, М., 1987, С. 36 – 54.
  • Выстрел из прошлого (Размышления ученых о событиях 1939 года и межнациональных отношениях в Прибалтике) // Вестник АН СССР, 1989, №11, С. 3 – 21. Выступление Р. А. Мюллерсона, с. 4-5, 6-7, 8-9, 10.
  • Курс международного права: в 7-ми томах / Ред. Коллектив: Кудрявцев В. Н. (гл. ред.) и др., АН СССР, Институт государства и права, М., Издательство «Наука», 1989.
  • Понятие, предмет и система международного права / Отв. ред. Мюллерсон Р.А., Тункин Г. И., 359 с.
  • Международная безопасность и право / Международная жизнь, 1989, №3, С. 108 – 122. Выступление Р. А. Мюллерсона на заседании «круглого стола», С. 119 – 120.
  • Верещетин В. С., Мюллерсон Р.А. Примат международного права в мировой политике / Советское государство и право, М., 1989, №7, С. 3 – 11.
  • Мюллерсон Р.А. Советско-германские договоренности 1939 г. в аспекте международного права / Советское государство и право, М., 1989, №9, С. 105 – 109.
  • Мюллерсон Р.А. Принцип неприменения силы и угрозы силой в современном мире / В кн.: Международное право: советский и английские подходы. М., 1989. С. 14 – 24.
  • Верещетин В.С., Даниленко Г. М., Мюллерсон Р. А. Конституционная реформа в СССР и международное право / Советское государство и право, 1990, №5, С. 13 – 22.
  • Мюллерсон Р.А. Права человека: идеи, нормы, реальность, М., Издательство «Юридическая литература», 1991, 159 с.
  • Международное уголовное право / Отв. ред. В. Н. Кудрявцев, Институт государства и права РАН, М., Издательство «Наука», 1995.
  • Курс международного права: в 7-ми томах / Ред. Коллектив: Кудрявцев В. Н. (гл. ред.) и др., АН СССР, Институт государства и права, М., Издательство «Наука», 1989.
  • Понятие, предмет и система международного права / Отв. ред. Мюллерсон Р.А., Тункин Г. И., 359 с.
  • Лукашук И.И. Функционирование международного права / Ред. Мюллерсон Р.А., Институт государства и права РАН, М., Издательство «Наука», 1992.
  • Ушаков Н. А. Юрисдикционные иммунитеты государств и их собственности / Ред. Мюллерсон Р.А., Институт государства и права РАН, М., Издательство «Наука», 1993.

Viited

Välislingid