Nikolai Triik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
== Elukäik ==
== Elukäik ==


Nikolai Triik õppis Tallinna [[Nikolai I gümnaasium]]is ja [[Aleksander II linnakool]]is, mille lõpetas 1901. aastal.
Nikolai Triik õppis Tallinna [[Nikolai I gümnaasium]]is ja [[Aleksander II linnakool]]is, mille lõpetas 1901. aastal.


Aastal [[1901]] astus [[Peterburi]] Stieglitzi kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati [[1905]] aastal õpilasstreigist osavõtu pärast.
Aastal [[1901]] astus [[Peterburi]] parun Alexander Stieglitzi asuatatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati [[1905]]. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast.


Jätkas kunstiõpinguid [[Tallinn]]as [[Ants Laikmaa]] juures ja [[1906]]. aasta algusest [[Peterburi]]s J. Braszi ateljees.
Jätkas kunstiõpinguid [[Tallinn]]as [[Ants Laikmaa]] ateljeekoolis ning [[1906]]. aasta algusest [[Peterburi]]s Josef Braszi ateljees.


1906 aasta kevadel sõitis [[Helsingi]]sse, veetis suve [[Ahvenamaa]]l ning sügisel astus [[Soome]] Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus [[Pariis]]i, kus õppis [[Filippo Colarossi]] vabaakadeemias, ''Academie Julian'is'' ning aastal 1907–1908 ''Ecole des Beax-Arts'is'' G. Ferrier'i juures.
1906. aasta kevadel sõitis [[Helsingi]]sse, veetis koos [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] ja [[Aleksander Tassa]]ga suve [[Ahvenamaa]]l ning sügisel astus [[Soome]] Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus [[Pariis]]i, kus õppis [[Filippo Colarossi]] vabaakadeemias (''Académie Colarossi''), ''Académie Julian'is'' ning aastal 1907–1908 ''École des Beaux-Arts'is'' Gabriel Ferrier'i juures.


[[1907]]. ja [[1908]]. aasta suvel viibis [[Norra]]s. Aastal [[1908]] läks uuesti [[Peterburi]] ja täiendas end vabakuulajana Kunsti Edendamise Seltsi koolis [[Nikolai Roerich]]i juhendusel.
[[1907]]. ja [[1908]]. aasta suvel viibis [[Norra]]s. 1908. aasta sügisel läks uuesti [[Peterburi]] ning täiendas end vabakuulajana [[Nikolai Roerich]]i juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.
Aastani [[1910]] elas vaheldumisi [[Peterburi]]s ja [[Tartu]]s, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus [[Eesti Rahva Muuseum]]ile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910 aastal korraldada eesti kunsti näitust).


Aastani [[1910]] elas vaheldumisi [[Peterburi]]s ja [[Tartu]]s, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus [[Eesti Rahva Muuseum]]ile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).
Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "[[Noor-Eesti]]" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis [[Kopenhaagen]]isse ja sealt [[Berliin]]i, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naases [[1913]] aastal.


Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "[[Noor-Eesti]]" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis [[Kopenhaagen]]isse ja sealt [[Berliin]]i, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis [[1913]]. aastal.
Nikolai Triik töötas [[Tallinn]]as Eesti Kunstiseltsi joonistuskursuste, [[1914]] aastast kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana.


Naasnuna töötas õpetajana [[Tallinn]]as [[Eesti Kunstiselts]]i kunstikursustel, [[1914]]. aastast [[Tallinna Kunsttööstuskool]]i ning mitme üldhariduskooli õpetajana.
Oli aastast [[1916]] [[Eesti Kunstiselts]]i nõukogu liige, [[1919]]–[[1920]] [[Haridusministeerium]]i kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal eesti kunsti ülevaatenäituse korraldamisel.


Oli aastast [[1916]] [[Eesti Kunstiselts]]i nõukogu liige, [[1919]]–[[1920]] [[Haridusministeerium]]i kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel.
Aastal [[1921]] siirdus Tartusse ja asus tööle kunstikoolis "[[Pallas]]", juhatas seal aastast [[1922]] maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja.
Aastatel [[1926]]–[[1928]] oli Tallinnas vabakunstnik.


Aastal [[1921]] siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "[[Pallas]]", juhatas seal aastatel [[1922]]–[[1926]] oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924–1925).
Aastal [[1933]] sai Nikolai Triik professoriks. Aastal [[1940]] läks halva tervise tõttu pensionile ja asus elama Tallinna.

Aastatel [[1926]]–[[1928]] oli Tallinnas vabakunstnik.

1928 naasis Tartusse "Pallasesse" – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.

Aastal [[1933]] sai Nikolai Triik professori tiitli.

[[1940]]. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde.


Aastast [[1920]] kunstiühingu "Pallas" liige.
Aastast [[1920]] kunstiühingu "Pallas" liige.


Nikolai Triik on maetud Leetse Lepiku kalmistule.
Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul.


== Looming ==
== Looming ==
34. rida: 39. rida:


Portreed:
Portreed:
*"[[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] portree" (1908. Õli)
*"[[Ants Laikmaa]] portree" (1913. Õli)
*"[[Oskar Luts]]u portree" (1928. Süsi)
*"[[Gustav Suits]]u portree" (1933. Süsi)
*"[[Juhan Liiv]]i portree" (1934. Õli)
*"[[Juhan Liiv]]i portree" (1934. Õli)

*"[[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] portree"
*"[[Oskar Luts]]u portree"
*"[[Gustav Suits]]u portree"
*"[[Ants Laikmaa]] portree"
Maalid:
Maalid:
*"Mererand" (1905. Õli)
*"Mererand" (1905. Õli)
*"[[Lennuk (Triik)|Lennuk]]" (1910. Tempera, kriit)
*"Männid" (1931)
*"Männid" (1931)
*"Talvine Tartu Emajõega" (1935)
*"Talvine Tartu Emajõega" (1935)
*"[[Lennuk (Triik)|Lennuk]]" (1910)


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
* [[Evi Pihlak]], “Nikolai Triik 1884-1940” (monograafia). [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[1969]]
* [[Alfred Waga]], “Nikolai Triik” (monograafia). Loodus, Tartu/Tallinn [[1939]]
* [[Evi Pihlak]], “Nikolai Triik 1884-1940” (monograafia). [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[1969]]
* Evi Pihlak, “Nikolai Triik inimese kujutajana” (album). Kunst, Tallinn [[1985]]
* Evi Pihlak, “Nikolai Triik inimese kujutajana” (album). Kunst, Tallinn [[1985]]






{{täienda}}
{{täienda}}

Redaktsioon: 24. veebruar 2007, kell 20:51

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.

Elukäik

Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal.

Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asuatatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast.

Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.

1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 1907–1908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures.

1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.

Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).

Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.

Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana.

Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel.

Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924–1925).

Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik.

1928 naasis Tartusse "Pallasesse" – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.

Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli.

1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde.

Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige.

Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul.

Looming

Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat.

Portreed:

Maalid:

  • "Mererand" (1905. Õli)
  • "Lennuk" (1910. Tempera, kriit)
  • "Männid" (1931)
  • "Talvine Tartu Emajõega" (1935)

Kirjandus

  • Alfred Waga, “Nikolai Triik” (monograafia). Loodus, Tartu/Tallinn 1939
  • Evi Pihlak, “Nikolai Triik 1884-1940” (monograafia). Kunst, Tallinn 1969
  • Evi Pihlak, “Nikolai Triik inimese kujutajana” (album). Kunst, Tallinn 1985