Lauri Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Lauri-Vahtre-2010.jpg|thumb|Lauri Vahtre oma “Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile” esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010]]
[[Pilt:Lauri-Vahtre-2010.jpg|pisi|Lauri Vahtre oma “Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile” esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010]]


'''Lauri Vahtre''' (sündinud [[22. märts]]il [[1960]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[ajalugu|ajaloolane]], [[kirjanik]], [[stsenarist]] ja [[tõlkija]].
'''Lauri Vahtre''' (sündinud [[22. märts]]il [[1960]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[ajalugu|ajaloolane]], [[kirjanik]], [[stsenarist]] ja [[tõlkija]].
6. rida: 6. rida:
Lauri Vahtre lõpetas [[1978]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ([[1988]] ajalookandidaat). Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–[[1992]] oli vanemteadur [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis. Aastatel [[1989]]–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.
Lauri Vahtre lõpetas [[1978]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ([[1988]] ajalookandidaat). Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–[[1992]] oli vanemteadur [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis. Aastatel [[1989]]–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.


Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal [[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogus]] ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "[[Kodu lugu]]" autoreist [[Mart Laar]]i ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.
Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "[[Kodu lugu]]" autoreist [[Mart Laar]]i ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.


==="Eestlase aeg"===
==="Eestlase aeg"===
15. rida: 15. rida:
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39" />
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39" />


Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu [[hingedeaeg]] langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.<ref name="mairi39" />
Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu [[hingedeaeg]] langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.<ref name="mairi39" />


Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt ([[müütiline aeg]]).<ref name="mairi39" /> Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja – väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".<ref name="iN30F" />
Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt ([[müütiline aeg]]).<ref name="mairi39" /> Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja – väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".<ref name="iN30F" />
24. rida: 24. rida:


==Poliitiline tegevus==
==Poliitiline tegevus==
Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].
Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].


Oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.<ref name="pZhtY" />
Oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.<ref name="pZhtY" />
43. rida: 43. rida:


==Tegevus ühingutes==
==Tegevus ühingutes==
Lauri Vahtre on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.
Lauri Vahtre on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.


==Teoseid==
==Teoseid==
52. rida: 52. rida:
*"Ilus valge ratsu" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985795019
*"Ilus valge ratsu" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985795019


Ta on kirjutanud mitmeid näidendeid („Olle Terve hansatuultes“, „Muna EÜE“, „Vihterpalu valss“, „Teekond valguse riiki“, „Varjutants“, „Minust jäävad vaid laulud“ (koos Mart Laariga) jt). Ta on [[Eesti Televisioon]]i seriaali "[[Tuulepealne maa]]" kaasstsenarist ning filmi "[[Detsembrikuumus]]" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.
Ta on kirjutanud mitmeid näidendeid („Olle Terve hansatuultes“, „Muna EÜE“, „Vihterpalu valss“, „Teekond valguse riiki“, „Varjutants“, „Minust jäävad vaid laulud“ (koos Mart Laariga) jt). Ta on [[Eesti Televisioon]]i seriaali "[[Tuulepealne maa]]" kaasstsenarist ning filmi "[[Detsembrikuumus]]" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.


===Õpikud===
===Õpikud===
Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:
Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:
*2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas [[Teet Veispak]] rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“<ref name="uJxqn" />
*2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas [[Teet Veispak]] rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“<ref name="uJxqn" />
*2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. [[TEA Kirjastus|TEA Kirjastus]]. ISBN 9789949170791
*2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. [[TEA Kirjastus]]. ISBN 9789949170791
*2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor [[Mart Laar]]. Avita. 2. trükk 2014
*2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor [[Mart Laar]]. Avita. 2. trükk 2014
*2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja [[Marek Nisuma]] Õpetajate Lehes: „Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab.“<ref name="PLLij" />
*2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja [[Marek Nisuma]] Õpetajate Lehes: „Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab.“<ref name="PLLij" />
106. rida: 106. rida:
==Viited==
==Viited==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
⚫
<ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref>
⚫
<ref name="loto">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
⚫
<ref name="arvata">[http://www.ohtuleht.ee/433859 "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre"] Õhtuleht, 6. juuli 2011</ref>
⚫
<ref name="raudne">[http://www.epl.ee/news/eesti/raudne-kui-doktorikraadi-noue-piiras-konkurssi-sai-vahtre-tookoha-ebaoiglaselt.d?id=51299531 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
⚫
<ref name="mäggi">Gerli Luste [http://uudised.err.ee/index.php?06231258 "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne"] ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="z5Jut">[http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2010/10/2-16-1996.pdf Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad]. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.</ref>
<ref name="z5Jut">[http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2010/10/2-16-1996.pdf Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad]. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.</ref>
⚫
<ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref>
<ref name="iN30F">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 61.</ref>
<ref name="iN30F">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 61.</ref>
<ref name="nnN3H">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 43–44</ref>
<ref name="nnN3H">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 43–44</ref>
117. rida: 113. rida:
<ref name="gqNWt">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 42</ref>
<ref name="gqNWt">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 42</ref>
<ref name="pZhtY">http://www.riigikogu.ee/?id=178134</ref>
<ref name="pZhtY">http://www.riigikogu.ee/?id=178134</ref>
⚫
<ref name="loto">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="GmPbP">[http://uudised.err.ee/index.php?06231235 "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre"] ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="GmPbP">[http://uudised.err.ee/index.php?06231235 "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre"] ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
⚫
<ref name="raudne">[http://www.epl.ee/news/eesti/raudne-kui-doktorikraadi-noue-piiras-konkurssi-sai-vahtre-tookoha-ebaoiglaselt.d?id=51299531 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
⚫
<ref name="mäggi">Gerli Luste [http://uudised.err.ee/index.php?06231258 "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne"] ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
⚫
<ref name="arvata">[http://www.ohtuleht.ee/433859 "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre"] Õhtuleht, 6. juuli 2011</ref>
<ref name="GaC0B">Aleksander Krjukov [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laar-lauri-vahtre-palkamist-ei-saa-vorrelda-evelyn-sepa-juhtumiga.d?id=49002891 "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="GaC0B">Aleksander Krjukov [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laar-lauri-vahtre-palkamist-ei-saa-vorrelda-evelyn-sepa-juhtumiga.d?id=49002891 "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="uJxqn">http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref>
<ref name="uJxqn">http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref>
130. rida: 130. rida:
*[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi, 12. august 2011
*[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi, 12. august 2011


⚫
{{JÄRJESTA:Vahtre, Lauri}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}

⚫
{{JÄRJESTA:Vahtre, Lauri}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
137. rida: 138. rida:
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]

Redaktsioon: 25. märts 2019, kell 22:21

Lauri Vahtre oma “Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile” esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010

Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Haridus- ja teadustegevus

Lauri Vahtre lõpetas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal (1988 ajalookandidaat). Aastatel 1983–1985 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–1992 oli vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.

Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "Kodu lugu" autoreist Mart Laari ja Heiki Valgu kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.

"Eestlase aeg"

Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".[1]

Lauri Vahtre kandidaaditöö käsitles eesti rahvakalendrit ja eesti rahvapärast ajaarvamist, töö on ilmunud raamatuna "Eestlase aeg" aastal 1991 ja täiendatud kordustrükina aastal 2000.

Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, püha või mittepüha.[2]

Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu hingedeaeg langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.[2]

Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt (müütiline aeg).[2] Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja – väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".[3]

Nädalapäevadest eristuvad ülejäänud päevadest neljapäev, laupäev ja pühapäev, mis on teistest märgilisemad. Lauri Vahtre hinnangul võib selle taustaks olla varasem viiepäevane ajaarvamissüsteem lisaks hilisemale seitsmepäevasele. Vastavalt oleksid neljapäev ja laupäev võrreldavates positsioonides, neljapäeva ja laupäevaga seotud kombestikul on eesti rahvakalendris kokkulangevusi.[4] Vahtre hinnangul võib nädalapäevade maagiline arvestamine olla eesti rahvapärimuses enamalt jaolt hilisem ja laenuline nähtus, kuid see ei välista võimalust, et säärasel kommetel võib olla ka eesti traditsioonis väga arhailine kiht.[5]

Vahtre märgib, et hiljemalt 17. sajandil tundsid eestlased nii päikesekella kui ka tunnijaotust, kuid igapäevaelus neil põhinevat ajaarvamist ei kasutatud. Tavapäraselt lähtuti päikese ööpäevaseid liikumisi järgivatest ajamääratlustest, näiteks "koidu aeg", "päikesetõus", "keskhommik", "enne lõunat", "kukelaulu aeg".[6]

Poliitiline tegevus

Lauri Vahtre astus poliitikasse laulva revolutsiooni ajal koos oma ülikoolikaaslase Mart Laariga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast Tartu Riiklikust Ülikoolist välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest 1992. aastal kasvas välja Rahvuslik Koonderakond Isamaa.

Oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1991–1992 oli ta Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas VII Riigikokku. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2003. aastal ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates 5. aprillist 2007 oli ta Juhan Partsi asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.[7]

Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm. 

Kaitseministri nõuniku konkurss

2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister Mart Laari erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja konkursi, milles üks nõuniku kohusetäitjale esitatud nõue oli doktorikraad.[8][9] Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul osales konkursis kaheksa kandidaati.[10]

Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.[11] [12]

Sotsiaaldemokraatide juhi ja endise kaitseministri Sven Mikseri arvates peegeldas konkurss IRL-is toimuvat võimuvõitlust. "Kui konkursi korraldaja leiab, et tema erakonnakaaslane ja pikaaegne poliitiline lähedane kaastööline on kõige sobivam kandidaat spetsialisti kohale, siis kindlasti paralleelid on olemas," võrdles ta IRL-i poliitikat ministeeriumide mehitamisel sellega, kuidas Keskerakond palkab oma liikmeid Tallinna linnavalitsuse aparaati. "Viis kuidas ta sinna sattus, kindlasti ei ole heade tavadega kooskõlas," kinnitas Mikser.[10] Konkurssi kritiseeris ka IRL-i kuuluv parlamendiliige Indrek Raudne: "Mina ei oleks seda doktorikraadi nõuet küll pannud."[10] Reformierakondlane Meelis Atonen nimetas konkurssi näiliseks.[10]

Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.[13]

"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik Janek Mäggi. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."[11]

Tegevus ühingutes

Lauri Vahtre on Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Teoseid

Ilukirjandus

Ta on kirjutanud mitmeid näidendeid („Olle Terve hansatuultes“, „Muna EÜE“, „Vihterpalu valss“, „Teekond valguse riiki“, „Varjutants“, „Minust jäävad vaid laulud“ (koos Mart Laariga) jt). Ta on Eesti Televisiooni seriaali "Tuulepealne maa" kaasstsenarist ning filmi "Detsembrikuumus" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.

Õpikud

Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:

  • 2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“[14]
  • 2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. TEA Kirjastus. ISBN 9789949170791
  • 2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor Mart Laar. Avita. 2. trükk 2014
  • 2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja Marek Nisuma Õpetajate Lehes: „Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab.“[15]
  • 2013 Eesti ajalugu I-II
  • 2014 Üldajalugu Kaasautor Mart Laar. Maurus
  • 2014 Lähiajalugu III. Kaasautor Mart Nutt
  • 2014 Üldajaloo lugemik. Kaasautorid Mart Laar ja Ardi Siilaberg. Maurus

Aimekirjandus

Artikleid

Tunnustused

Isiklikku

Tema isa oli ajaloolane Sulev Vahtre, tema vend on kunstnik Silver Vahtre.

Viited

  1. ↑ Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu 2010, lk 39.
  3. ↑ Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu 2010, lk 61.
  4. ↑ Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu 2010, lk 43–44
  5. ↑ Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu 2010, lk 27
  6. ↑ Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu 2010, lk 42
  7. ↑ http://www.riigikogu.ee/?id=178134
  8. ↑ "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus" Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  9. ↑ "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre" ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist" Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  11. ↑ 11,0 11,1 Gerli Luste "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne" ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  12. ↑ "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre" Õhtuleht, 6. juuli 2011
  13. ↑ Aleksander Krjukov "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga" Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  14. ↑ http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684
  15. ↑ http://opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/

Personaalia

Portaal Nõmme
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lauri_Vahtre&oldid=5252209"