1931: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
| 63. rida: | 63. rida: | ||
*[[28. veebruar]] – Eesti saadik [[August Torma|August Schmidt]] esitas oma volitused Suurbritannia kuningale [[George V]]le. |
*[[28. veebruar]] – Eesti saadik [[August Torma|August Schmidt]] esitas oma volitused Suurbritannia kuningale [[George V]]le. |
||
*[[1. märts]] – [[Estonia (teater)|Estonias]] |
*[[1. märts]] – [[Estonia (teater)|Estonias]] kanti ette Eesti esimene [[oratoorium]] "Hiiob" (helilooja [[Artur Kapp]]).<ref name="Kronoloogia, 2007"/> |
||
* [[7. märts]] – USA-s |
* [[7. märts]] – USA-s resideeriv [[Osvald Käpp]] tuli vabamaadluse kergekaalus [[New York|New Yorgi]] meistriks.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> |
||
* [[8. märts]] – lõppesid [[7. märts]]il alanud [[1931. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]], kus kokku osales 47 sportlast.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> |
* [[8. märts]] – lõppesid [[7. märts]]il alanud [[1931. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]], kus kokku osales 47 sportlast.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> |
||
* [[9. märts]] – lõppes [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] 115 km pikkune suusamatk [[Aseri]]lt Soome linna [[Kotka]]sse. Matk oli alanud [[7. märts]]il.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> |
* [[9. märts]] – lõppes [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] 115 km pikkune suusamatk [[Aseri]]lt Soome linna [[Kotka]]sse. Matk oli alanud [[7. märts]]il.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> |
||
Redaktsioon: 25. märts 2019, kell 20:10
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1927 |
1928 |
1929 |
1930 |
1931
| 1932
| 1933
| 1934
| 1935
| ►
| ►►
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- 18. märts – USA-s ilmus müügile Jacob Schicki leiutatud esimene elektripardel.
Aprill
- ...
Mai
- 11. mai – Austria suurim pank Credit Anstalt läks pankrotti, vallandades Kesk-Euroopas finantskriisi.
Juuni
- ...
Juuli
- ...
August
- ...
September
- 18. september – Mandžuurias puhkes Mandžuuria kriis.
Oktoober
- 5. oktoober – piloodid Clyde Pangborn ja Hugh Herndon lõpetasid esimese katkestusteta lennu üle Vaikse ookeani, jõudes Washingtoni osariiki 41 tundi pärast Jaapanist lahkumist.
- 7. oktoober – New Yorgis Eastman Kodaki laboris tehti maailma esimene infrapunafoto.
November
- ...
Detsember
- ...
Sündmused Eestis
- 25. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.[1]
- 25. jaanuar – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist 46:30.[1]
- 13. veebruar – Eesti Spordileht avaldas 1930. aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostati rahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklane Elmar Rähn 856 häälega.[1]
- 15. veebruar – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10.[1]
- 22. veebruar – Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1.[1]
- 22. veebruar – Eesti meister Aleksander Mitt jäi Helsingis kiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale.[1]
- 28. veebruar – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson.[1]
- 28. veebruar – Eesti saadik August Schmidt esitas oma volitused Suurbritannia kuningale George Vle.
- 1. märts – Estonias kanti ette Eesti esimene oratoorium "Hiiob" (helilooja Artur Kapp).[2]
- 7. märts – USA-s resideeriv Osvald Käpp tuli vabamaadluse kergekaalus New Yorgi meistriks.[1]
- 8. märts – lõppesid 7. märtsil alanud Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus kokku osales 47 sportlast.[1]
- 9. märts – lõppes Kaitseliidu 115 km pikkune suusamatk Aserilt Soome linna Kotkasse. Matk oli alanud 7. märtsil.[1]
- 19. märts – asutati Eesti Veeremängu Liit.[1]
- 22. märts – Tallinnas algas II vabadussõjalaste kongress.[2]
- 26. märts – Estonia teatris toimus Ernst Idla võimlemisrühmade esinemine, mis tõi spordiringkondades kaasa terava vastukaja, sest esinemisega rikkusid sportlased asjaarmastajate määrusi[küsitav].[1]
- 30. märts – Prahas lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti võitis kaks hõbemedalit.[1]
- 1. aprill – toimus esimese Eestis tehtud veduri katsesõit Tallinnast Türile.[2]
- 11. aprill – asutati Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut.
- 19. aprill – Tallinna Kalevi poksivõistlused: pärast Leopold Nielenderi ja Aleksander Reino matši tungisid mitu lauakohtunikku ja osa publikust kallale kohtunikule Nikolai Matsovile.[1]
- 26. aprill – asutati Eesti Laskurliit[1], kes pidas samal päeval ka I peakoosoleku Tallinnas.
- 12. mai – Riigikogu võttis vastu pedagoogiumide seaduse: senise viie õpetajate seminari asemel jäetakse alles kaks.[2]
- 28. mai – Riias toimus Eesti-Läti jalgpallimaavõistlus, mille Eesti võitis 1:0.[1]
- 6. juuni – Tallinnas avati mälestussammas 1905. aasta Uue turu veretöö ohvrite mälestamiseks.[2]
- 6. juuni – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0.[1]
- 9. juuni – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
- 9. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus ja pärast seda matši kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikmängijale Leonhard Kassile portsigari.[1]
- 14. juuni – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegi Soome kergejõustiku paremik.[1]
- 17. juuni – Helsingis toimus Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3.[1]
- 21. juuni – toimus esimene üle-eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann.[1]
- 22. juuni – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.[1]
- 29. juuni – Vilniuses[küsitav] toimus Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlus kergejõustikus, kus Eesti jäi viimaseks.[1]
- Juunis hakkas tööle Eesti Kiviõli uus õlivabrik.[2]
- 10. juuli – loodi Põllutöökoda.[2]
- 12. juuli – Vastseliina koguduse õpetaja Eduard Ermits õnnistas Suurel Munamäel Haanja valla põllumeeste kogu rohelise lipu.
- 19. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
- 25. juuli – üle Tallinna lendab taas (varem 24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev "Graf Zeppelin".[2]
- 26. juuli – avati Lohusuu lahingu mälestussammas.
- 27. juuli – kell 17.00 süütas välk Oleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.
- 16. august – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist.[3]
- 15. september – riigivanem Konstantin Päts tutvus lennuväeosaga ja sooritas kapten Kitvelli juhitaval lennukil nr. 114 veerandtunnise lennu Pirita-Kose ja Tallinna kohal.
- 23. september – Felix Moor tegi raadioreportaaži Oleviste kiriku torni tipust, kus tehti 27. juulil pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.
- 31. oktoober – liiklust alustati 88 km pikkusel laiarööpmelisel Tartu-Petseri raudteeliinil.[2]
- Oktoobris hakkas ilmuma Eesti Entsüklopeedia.
- 1. detsember – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel Rapla–Virtsu raudteel.[2]
- 12. detsember – Tallinna-Haapsalu rahukogu otsustas vabastada August Hanko võlavanglast.
- 13. detsember – algasid Põllutöökoja valimised.
- Detsembris hakkas ilmuma Eesti Kirjanduse Seltsi väljaantav populaarteaduslik raamatusari "Elav Teadus".[2]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1931
- 11. jaanuar – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
- 16. jaanuar – Johannes Rau, saksa poliitik
- 1. veebruar – Boriss Jeltsin, vene poliitik
- 2. märts – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu poliitik ja viimane riigipea
- 11. märts – Leo Laks, eesti ajaloolane ja tõlkija
- 28. märts – Vaino Väljas, eesti poliitik ja diplomaat
- 29. märts – Kaupo Ilmet, eesti metsandustegelane
- 1. aprill – Ita Ever, eesti näitleja
- 5. juuni – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
- 23. juuni – Ola Ullsten, rootsi poliitik
- 26. juuni – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
- 27. juuni – Martinus Veltman, hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
- 17. juuli – Caroline Graham, inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik
- 30. august – Jack Swigert, USA astronaut
- 7. september – Enno Hallek, väliseesti maalikunstnik
- 8. oktoober – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
- 19. oktoober – John le Carré, inglise kirjanik
- 5. november – Charles Taylor, Kanada filosoof
- 21. november – Arno Annus, eesti tehnikateadlane
- 14. detsember – Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, Eesti filmilavastaja ja publitsist
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1931
- 26. veebruar – Albert Saß, endine Kasti mõisnik ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
- 7. märts – Akseli Gallen-Kallela, soome kunstnik
- 19. aprill – Voldemar Aders, Eesti diplomaat
- 19. mai – Aleksander Mülber, Eesti maalikunstnik ja graafik
- 18. oktoober – Thomas Alva Edison, USA leiutaja
Nobeli auhinnad
- füüsika – auhinda välja ei antud
- keemia – Carl Bosch, Friedrich Bergius
- meditsiin – Otto Heinrich Warburg
- kirjandus – Erik Axel Karlfeldt
- rahu – Jane Addams ja Nicholas Murray Butler
Viited
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 224–225
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)