Erinevus lehekülje "Linnuatlas" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
Andmed liikide esinemise kohta kantakse vastava ruudustikuga kontuurkaartidele, iga liik eraldi. Mingi liigi esinemist ühes või teises ruudus näitab tähis ehk leppemärk. Ruudud on riikides erinevad, näiteks 50×50 km; 25×25 km; 10×10 km või 5×5 km suurused. Kaardile kantakse leppemärgid, mis kokku annabki ettekujutuse vaid kaarti vaadates liigi levikust. Linnuatlas ei näita eri liikide arvukust eri piirkondades (ruutudes), vaid moodustub iga linnuliigi kohta selge pilt, kus liiki pesitsemas võib leida. Mingi ajavahemiku (näiteks 10–15 aastat) järel atlaseuuringuid korrates saab võrrelda liikide levikut eri perioodidel ja analüüsida toimunud muutusi. See annab täiendavaid võimalusi looduses toimuvate muutuste pikaajaliseks jälgimiseks.
 
Esimene Eesti Linnuatlas valmis 1977–1980 toimunud välitööde põhjal ja ilmus alles 1993. aastal. Aastatel 1990–1995 valmis ka piirkondlik Lahemaa linnuatlas, mille koostas [[Marek Vahula]]. Ruudud olid 1×1 km ja seal on eraldi nii pesitsejad, läbirändajad, mittepesitsejad kui ka talilinnud. 2016 sügiseks valmis NeerutiNeerutimaa Linnuatlas, mille koostas Marek Vahula.
 
== Kirjandus ==
5

muudatust

Navigeerimismenüü