Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 22:50

Tšehhia okupeeriti Saksamaa poolt 1939. aastal ning Tšehhoslovakkia aladel moodustati Saksa Riigi kaitse all olev Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat ja Slovaki vabariik.

Tšehhoslovakkia kriisid

Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati Edvard Beneši poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtesti sõjaseadus.

Müncheni konverents

Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 Müncheni konverents, mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. 1938. aasta Müncheni kokkuleppe ja Müncheni konverentsi kohaselt oli Tšehhoslovakkia loovutanud sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.

Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Beneš, eksiilvalitsust tunnustasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka NSV Liit.

Tšehhia okupeerimine

1941. aasta 15. märtsil okupeerisid Saksa väed Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lõplikult. Adolf Hitler määras Riigi Julgeoleku Peaameti juhi Reinhard Heydrichi 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati. Võrreldes oma eelkäija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.

Atendaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid

Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus (Prozatímní státní zřízení), mida juhtis Edvard Beneš, plaanis Heydrichile atentaati. Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) toimetas Briti lennuväe abil Jan Kubiši ja Jozef Gabčíki langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.

Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri 4. juunil 1942, aastal. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Ležáky küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{vikinda}}
-[[Tšehhia]] okupeeriti Saksamaa poolt [[1939]]. aastal ning moodustati [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] kaitse all olev [[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] ja [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariik]], mille iseseisvust tunnustasid paljud maailma riigid, sealhulgas Eesti, Hiina, Hispaania, Itaalia, Jaapan, Leedu, NSV Liit, Rumeenia, Šveits ja Vatikan.
+[[Tšehhia]] okupeeriti Saksamaa poolt [[1939]]. aastal ning [[Tšehhoslovakkia]] aladel moodustati [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] kaitse all olev [[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] ja [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariik]].
+{{Sisukord paremale}}
-[[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|left|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (''Sudetenland'')]]
+==Tšehhoslovakkia kriisid ==
-[[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja  [[Müncheni konverents]]i kohaselt oli [[Tšehhoslovakkia]] loovutabud sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale.
+Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast [[autonoomia]] nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtesti [[sõjaseadus]].
+[[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (''Sudetenland'')]]
+==Müncheni konverents ==
+Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega.  [[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja  [[Müncheni konverents]]i kohaselt oli [[Tšehhoslovakkia]] loovutanud sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.
+[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]]
 [[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|[[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]]
+[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1969-054-16, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|left|[[Reinhard Heydrich]] (1940)]]
 {{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}}
-[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhi 1939. aastal]]
-[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1969-054-16, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|[[Reinhard Heydrich]] (1940)]]
 [[Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus]] tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]], [[eksiilvalitsus]]t tunnustasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka [[NSV Liit]].
+==Tšehhia okupeerimine ==
 . aasta [[15. märts]]il okupeerisid Saksa väed Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lõplikult. [[Adolf Hitler]] määras [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i juhi [[Reinhard Heydrich]]i 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]i. Võrreldes oma eelkäija [[Konstantin von Neurath]]iga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu [[Saksa okupatsioon Tšehhis|Saksa okupatsioon]]ile.
-[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|left|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]]
+[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]]
 ==Atendaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid ==
 [[Tšehhoslovakkia]] eksiilvalitsus (''Prozatímní státní zřízení''), mida juhtis [[Edvard Beneš]], plaanis Heydrichile [[Operatsioon Anthropoid|atentaati]]. Briti eriteenistus [[Special Operations Executive]] (SOE)  toimetas Briti lennuväe abil [[Jan Kubiš]]i ja [[Jozef Gabčík]]i langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati [[Praha]] eeslinnas [[Kobylisy]]s varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.