Aravaki keeled: erinevus redaktsioonide vahel
P lisaread |
Resümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
==Aravaki keeled tänapäeval== |
==Aravaki keeled tänapäeval== |
||
Enim kõnelejaid on tänapäeval [[vajuu keel|vajuu keelel]] Colombias (52 000), [[trinitario keel|trinitario]] (üle 15 000) ja [[baure keel|baure keelel]] (4500) Boliivias ning [[ašeninka keel|ašeninka]] (41 000) ja [[matšigenga keel|matšigenga keelel]] Peruus.<ref name ="BritannicaSouthAmericanIndian" /> |
Enim kõnelejaid on tänapäeval [[vajuu keel|vajuu keelel]] Colombias (52 000), [[trinitario keel|trinitario]] (üle 15 000) ja [[baure keel|baure keelel]] (4500) Boliivias ning [[ašeninka keel|ašeninka]] (41 000) ja [[matšigenga keel|matšigenga keelel]] Peruus.<ref name ="BritannicaSouthAmericanIndian" /> Teiste allikate kohaselt on baure keelel kõnelejaid äärmiselt vähe.<ref name ="Baure">{{netiviide | URL = http://www.native-languages.org/baure.htm| Pealkiri = Baure language| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Native.Languages.Org| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 23.03.2019| Keel = inglise keeles}}</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 22:30
Aravaki keelkond on keelkond, mille keeli räägitakse tänapäeval Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ent on ajalooliselt kõneldud ka Antillidel ning Mehhiko lahe saartel. Keelkond on ohustatud, 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt. Kõnelejate hulk oli 1999. aastal Alexandra Y. Aikhenvaldi antud hinnangu kohaselt 500 000-530 000.[1]
Aravaki keelkond arvatakse Andi-ekvaatori suurhõimkonda ekvaatori hõimkonda.[2]
Ajalugu
Pikemalt artiklis Aravakid
Minevikus räägiti aravaki keeli laial alal, mis ulatus Florida poolsaarest üle Antillide Paraguay ning Argentina piirile.[3] Aravakke võib jagada Antillide aravakkideks ning mandriaravakkideks, kelle kultuurid ning keeled on erinevad.[4]
Ohustatus
Ainuüksi 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt, nende seas kaifana ning mandavaka keel. Suure tõenäosusega on välja surnud ka parauhano keel ning tšamikuro keel, väljasuremisohus on bare, tariana, kabijari, mavajana ning baure keel. UNESCO klassifikatsiooni alusel on kõik teised keelkonna keeled hävimisohus või ohustatud. Enim jätkusuutlikkuse märke ilmutab garifuna keel, ent ka selle tulevik on pikemas perspektiivis ebakindel.[1]
Aravaki keeled tänapäeval
Enim kõnelejaid on tänapäeval vajuu keelel Colombias (52 000), trinitario (üle 15 000) ja baure keelel (4500) Boliivias ning ašeninka (41 000) ja matšigenga keelel Peruus.[3] Teiste allikate kohaselt on baure keelel kõnelejaid äärmiselt vähe.[5]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Arawak language family" (inglise keeles). Sorosoro. Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [www.eki.ee/knab/keelk.htm Linguae]
- ↑ 3,0 3,1 "South American Indian languages". Britannica (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Arawak". Britannica (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Baure language". Native.Languages.Org (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)