Aravaki keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P lisaread |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
{{vaata|Aravakid}} |
{{vaata|Aravakid}} |
||
Minevikus räägiti aravaki keeli laial alal, mis ulatus Florida poolsaarest üle Antillide Paraguay ning Argentina piirile.<ref name ="BritannicaSouthAmericanIndian">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/topic/South-American-Indian-languages#ref944731| Pealkiri = South American Indian languages| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Britannica| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 23.03.2019| Keel = inglise keeles}}</ref> Aravakke võib jagada Antillide aravakkideks ning mandriaravakkideks, kelle kultuurid ning keeled on erinevad.<ref name ="Britannica">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/topic/Arawak| Pealkiri = Arawak| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Britannica| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 23.03.2019| Keel = inglise keeles}}</ref> |
Minevikus räägiti aravaki keeli laial alal, mis ulatus Florida poolsaarest üle Antillide Paraguay ning Argentina piirile.<ref name ="BritannicaSouthAmericanIndian">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/topic/South-American-Indian-languages#ref944731| Pealkiri = South American Indian languages| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Britannica| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 23.03.2019| Keel = inglise keeles}}</ref> Aravakke võib jagada Antillide aravakkideks ning mandriaravakkideks, kelle kultuurid ning keeled on erinevad.<ref name ="Britannica">{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/topic/Arawak| Pealkiri = Arawak| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Britannica| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 23.03.2019| Keel = inglise keeles}}</ref> |
||
==Ohustatus== |
==Ohustatus== |
||
Ainuüksi 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt, nende seas [[kaifana keel|kaifana]] ning [[mandavaka keel]]. Suure tõenäosusega on välja surnud ka [[parauhano keel]] ning [[tšamikuro keel]], väljasuremisohus on [[bare keel|bare]], [[tariana keel|tariana]], [[kabijari keel|kabijari]], [[mavajana keel|mavajana]] ning [[baure keel]]. UNESCO klassifikatsiooni alusel on kõik teised keelkonna keeled hävimisohus või ohustatud. Enim jätkusuutlikkuse märke ilmutab [[garifuna keel]], ent ka selle tulevik on pikemas perspektiivis ebakindel.<ref name ="sorosoro" /> |
Ainuüksi 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt, nende seas [[kaifana keel|kaifana]] ning [[mandavaka keel]]. Suure tõenäosusega on välja surnud ka [[parauhano keel]] ning [[tšamikuro keel]], väljasuremisohus on [[bare keel|bare]], [[tariana keel|tariana]], [[kabijari keel|kabijari]], [[mavajana keel|mavajana]] ning [[baure keel]]. UNESCO klassifikatsiooni alusel on kõik teised keelkonna keeled hävimisohus või ohustatud. Enim jätkusuutlikkuse märke ilmutab [[garifuna keel]], ent ka selle tulevik on pikemas perspektiivis ebakindel.<ref name ="sorosoro" /> |
||
Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 22:27
Aravaki keelkond on keelkond, mille keeli räägitakse tänapäeval Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ent on ajalooliselt kõneldud ka Antillidel ning Mehhiko lahe saartel. Keelkond on ohustatud, 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt. Kõnelejate hulk oli 1999. aastal Alexandra Y. Aikhenvaldi antud hinnangu kohaselt 500 000-530 000.[1]
Aravaki keelkond arvatakse Andi-ekvaatori suurhõimkonda ekvaatori hõimkonda.[2]
Ajalugu
Pikemalt artiklis Aravakid
Minevikus räägiti aravaki keeli laial alal, mis ulatus Florida poolsaarest üle Antillide Paraguay ning Argentina piirile.[3] Aravakke võib jagada Antillide aravakkideks ning mandriaravakkideks, kelle kultuurid ning keeled on erinevad.[4]
Ohustatus
Ainuüksi 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt, nende seas kaifana ning mandavaka keel. Suure tõenäosusega on välja surnud ka parauhano keel ning tšamikuro keel, väljasuremisohus on bare, tariana, kabijari, mavajana ning baure keel. UNESCO klassifikatsiooni alusel on kõik teised keelkonna keeled hävimisohus või ohustatud. Enim jätkusuutlikkuse märke ilmutab garifuna keel, ent ka selle tulevik on pikemas perspektiivis ebakindel.[1]
Aravaki keeled tänapäeval
Enim kõnelejaid on tänapäeval vajuu keelel Colombias (52 000), trinitario (üle 15 000) ja baure keelel (4500) Boliivias ning ašeninka (41 000) ja matšigenga keelel Peruus.[3]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Arawak language family" (inglise keeles). Sorosoro. Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ [www.eki.ee/knab/keelk.htm Linguae]
- ↑ 3,0 3,1 "South American Indian languages". Britannica (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Arawak". Britannica (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)