Malta: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine using AWB
15. rida: 15. rida:
| pealinn = [[Valletta]]
| pealinn = [[Valletta]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_nimi = [[Marie Louise Coleiro Preca ]]
| riigipea_nimi = [[Marie Louise Coleiro Preca]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Joseph Muscat]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Joseph Muscat]]
35. rida: 35. rida:
}}
}}


'''Malta Vabariik''' on tihedalt asustatud saareriik [[Vahemeri|Vahemeres]], mis koosneb seitsmest saarest: [[Malta saar]]est, [[Għawdex]]i (Gozo) saarest ja [[Kemmuna]] (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest.
'''Malta Vabariik''' on tihedalt asustatud saareriik [[Vahemeri|Vahemeres]], mis koosneb seitsmest saarest: [[Malta saar]]est, [[Għawdex]]i (Gozo) saarest ja [[Kemmuna]] (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest.


Malta on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.
Malta on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.


== Nimi ==
== Nimi ==
43. rida: 43. rida:


== Asend ==
== Asend ==
Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 kilomeetrit ja Tuneesiast 284 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Riigi maismaa alad ulatuvad 45 kilomeetrit [[edel]]ast [[kirre|kirdesse]] ja 13 kilomeetrit [[loe|loodest]] [[kagu]]sse. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 kilomeetrit ja Tuneesiast 284 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Riigi maismaa alad ulatuvad 45 kilomeetrit [[edel]]ast [[kirre|kirdesse]] ja 13 kilomeetrit [[loe|loodest]] [[kagu]]sse.<ref name="Ülevaade Maltast">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>


== Loodus ==
== Loodus ==
[[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|thumb|Vaade Maltale kosmosest.]]
[[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltale kosmosest.]]
Malta hõlmab 7 saart, millest asustatud on 3 suuremat: Malta 246 km², Gozo 67 km² ja Comino 2,8 km². Għawdex asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Kemmuna saar jääb nende vahele. Kemmuna ja Għawdexi saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Kemmunat Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.
Malta hõlmab 7 saart, millest asustatud on 3 suuremat: Malta 246&nbsp;km², Gozo 67&nbsp;km² ja Comino 2,8&nbsp;km². Għawdex asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Kemmuna saar jääb nende vahele. Kemmuna ja Għawdexi saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Kemmunat Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.


Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osad on kivised, osad liivased. Għawdexi populaarseim rand on punase liivaga Ramla laht. Kemmuna saare kuulsaim rand on Santa Maria laht. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osad on kivised, osad liivased. Għawdexi populaarseim rand on punase liivaga Ramla laht. Kemmuna saare kuulsaim rand on Santa Maria laht.<ref name="Ülevaade Maltast"/>


Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.
Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.


Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''Palaeocyanus crassifolius'', ''Cremnophyton lanfrancoi'', ''Darniella melitensis'' ja ''Euphorbia melitensis''. <ref>[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref>
Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''Palaeocyanus crassifolius'', ''Cremnophyton lanfrancoi'', ''Darniella melitensis'' ja ''Euphorbia melitensis''.<ref>[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref>


Maltal elab 2 liiki kahepaikseid: ''Discoglossus pictus'' ja ''Pelophylax bedriagae''. <ref>[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref>
Maltal elab 2 liiki kahepaikseid: ''Discoglossus pictus'' ja ''Pelophylax bedriagae''.<ref>[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref>


Maltal leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on ''Potamon fluviatile'' ja ''Podarcis filfolensis''. <ref>[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref>
Maltal leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on ''Potamon fluviatile'' ja ''Podarcis filfolensis''.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref>


Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal.
Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal.


Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on [[käsitiivalised]]. <ref>[http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ Malta loomastik.]</ref> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.
Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on [[käsitiivalised]].<ref>[http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ Malta loomastik.]</ref> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.


== Kliima ==
== Kliima ==


Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2 °C), kõige kuumem [[august]] (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112 mm), kõige vähem [[juuli]]s (0 mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0).
Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6&nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2&nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3&nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553&nbsp;mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112&nbsp;mm), kõige vähem [[juuli]]s (0&nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0).


Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli +1,4 °C, kõrgeim +43,8 °C augustis 1999.
Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli +1,4&nbsp;°C, kõrgeim +43,8&nbsp;°C augustis 1999.


Maltal on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.
Maltal on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.
74. rida: 74. rida:
Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.
Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.


[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 1-kojaline Esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.
[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 1-kojaline Esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.


Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.
Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.


Malta [[põhiseadus]] võeti vastu [[21. september|21. septembril]] [[1964]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.
Malta [[põhiseadus]] võeti vastu [[21. september|21. septembril]] [[1964]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.


== Haldusjaotus ==
== Haldusjaotus ==
[[File:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|250px|thumb| Malta pealinn Valletta.]]
[[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|250px|pisi| Malta pealinn Valletta.]]
Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.
Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.


87. rida: 87. rida:


== Rahvastik ==
== Rahvastik ==
Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised. <ref>[https://nso.gov.mt/statdb/start Malta statistikaameti andmebaas.]</ref>
Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.<ref>[https://nso.gov.mt/statdb/start Malta statistikaameti andmebaas.]</ref>


Rahvastikust hõlmavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%.
Rahvastikust hõlmavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%.
96. rida: 96. rida:


== Riigikaitse ==
== Riigikaitse ==
Malta Relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek. <ref>[http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõud koosnevad relvajõudude peastaabist, 3 maaväeüksusest, 1 õhuväeüksusest ja 1 mereväe eskadronist. <ref>[http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx Malta Relvajõudude struktuur. Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]].
Malta Relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek.<ref>[http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõud koosnevad relvajõudude peastaabist, 3 maaväeüksusest, 1 õhuväeüksusest ja 1 mereväe eskadronist.<ref>[http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx Malta Relvajõudude struktuur. Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]].


Malta õhuväeüksus kasutab lennukeid KING AIR B200 ja BN-2T ISLANDER ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139.
Malta õhuväeüksus kasutab lennukeid KING AIR B200 ja BN-2T ISLANDER ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139.


Mereväe eskadroni kuulub 2 patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25 mm [[kuulipilduja]]id.
Mereväe eskadroni kuulub 2 patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25&nbsp;mm [[kuulipilduja]]id.


== Majandus ==
== Majandus ==
Malta on eurotsooni väikseim riik. Malta peamised majandusharud on tööstus ja turism. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
Malta on eurotsooni väikseim riik. Malta peamised majandusharud on tööstus ja turism.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/>


2015 hõlmas Malta teenindussektor 87,2% ja tööstus 11,4% sisemajanduse koguproduktist. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
2015 hõlmas Malta teenindussektor 87,2% ja tööstus 11,4% sisemajanduse koguproduktist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/>


[[Põllumajandus]]es tegeletakse [[nisu]], [[oder|odra]], [[kartul]]i ja [[tomat]]i kasvatamisega. Loomadest kasvatatake riigis veiseid ja sigu.
[[Põllumajandus]]es tegeletakse [[nisu]], [[oder|odra]], [[kartul]]i ja [[tomat]]i kasvatamisega. Loomadest kasvatatake riigis veiseid ja sigu.


== Transport ==
== Transport ==
Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest kattega teid on 2704 kilomeetrit. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> [[Suurbritannia]] koloniaalaja pärandina kehtib Maltal [[vasakpoolne liiklus]].
Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest kattega teid on 2704 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> [[Suurbritannia]] koloniaalaja pärandina kehtib Maltal [[vasakpoolne liiklus]].


Riigis on 1 lennuväli. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta.
Riigis on 1 lennuväli. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta.
119. rida: 119. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
⚫
{{Keeletoimeta}}
[[File:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|250px|thumb| Ħaġar Qimi megaliitehitis.]]
[[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|250px|pisi| Ħaġar Qimi megaliitehitis.]]
Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html
Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
⚫
{{Keeletoimeta}}
Ülevaade Maltast.]</ref>
Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] Maltal toiminud kultuur püstitas [[megaliit]]ehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.
Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] Maltal toiminud kultuur püstitas [[megaliit]]ehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.


Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis Maltal 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele ja 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond.
Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis Maltal 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele ja 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond.


Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltale [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.
Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltale [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.


Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni [[1798]] Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.
Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni [[1798]] Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.
[[File:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|250px|thumb| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltal [[1989]].]]
[[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|250px|pisi| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltal [[1989]].]]
[[Prantslased]] ei asutanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltale sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.
[[Prantslased]] ei asutanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltale sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.


[[1947]] saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus [[Suurbritannia]] võimu alt [[21. september|21. septembril]] [[1964]], kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. [[1980]] kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. jaanuar]]il [[2004]].
[[1947]] saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus [[Suurbritannia]] võimu alt [[21. september|21. septembril]] [[1964]], kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. [[1980]] kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. jaanuar]]il [[2004]].
141. rida: 140. rida:
== Eesti suhted Maltaga ==
== Eesti suhted Maltaga ==


Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti [[1. jaanuar]]il [[1992]]. <ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. [[Eesti Välisministeerium]]i koduleht.]</ref> Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] 2001 ja [[George Abela]] [[2012]].
Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti [[1. jaanuar]]il [[1992]].<ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. [[Eesti Välisministeerium]]i koduleht.]</ref> Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] 2001 ja [[George Abela]] [[2012]].


Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.
Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.

Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 21:46

 See artikkel räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Malta (täpsustus).
Malta Vabariik
Malta asendikaart
Riigihümn L-Innu Malti
Pealinn Valletta
Pindala 316 km²
Riigikeel malta ja inglise
Rahvaarv 434 403 (2015)
Rahvastikutihedus 1374,7 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Marie Louise Coleiro Preca
Peaminister Joseph Muscat
Iseseisvus 21. september 1964
SKT 12,538 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 26 748 $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik euro
Usund katoliiklus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .mt
ROK-i kood MLT
Telefonikood 356

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest: Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest.

Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.

Nimi

Malta nime päritolu osas on kaks versiooni. Ühe versiooni järgi tuletub nimi foiniiklaste koloonia nimest Maleth "sadam" ja teise versiooni järgi kreekakeelsest sõnast μέλι "mesi".

Asend

Malta asub Vahemeres Itaaliale kuuluvast Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 kilomeetrit ja Tuneesiast 284 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit.[3] Riigi maismaa alad ulatuvad 45 kilomeetrit edelast kirdesse ja 13 kilomeetrit loodest kagusse.[4]

Loodus

Vaade Maltale kosmosest.

Malta hõlmab 7 saart, millest asustatud on 3 suuremat: Malta 246 km², Gozo 67 km² ja Comino 2,8 km². Għawdex asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Kemmuna saar jääb nende vahele. Kemmuna ja Għawdexi saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Kemmunat Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht Ta' Dmejreki mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.

Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osad on kivised, osad liivased. Għawdexi populaarseim rand on punase liivaga Ramla laht. Kemmuna saare kuulsaim rand on Santa Maria laht.[4]

Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.

Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks Palaeocyanus crassifolius, Cremnophyton lanfrancoi, Darniella melitensis ja Euphorbia melitensis.[5]

Maltal elab 2 liiki kahepaikseid: Discoglossus pictus ja Pelophylax bedriagae.[6]

Maltal leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on Potamon fluviatile ja Podarcis filfolensis.[7]

Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks looduskaitse probleemiks on lindude küttimine rände ajal.

Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on käsitiivalised.[8] Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.

Kliima

Maltal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar (+12,2 °C), kõige kuumem august (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm sademeid, kõige rohkem detsembris (112 mm), kõige vähem juulis (0 mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja jaanuaris (14), kõige vähem juulis (0).

Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli +1,4 °C, kõrgeim +43,8 °C augustis 1999.

Maltal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.

Riigikord

Malta on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.

Seadusandlikku võimu teostab 1-kojaline Esindajatekoda (Il-Kamra Tad-Deputati), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.[3] Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.

Aastatel 1960–1995 peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud Suurbritannialt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik Rahvuslik Partei ja sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kellest esimene on 2015. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.

Malta põhiseadus võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.

Haldusjaotus

Malta pealinn Valletta.

Maltal on alates 1993. aastast 68 kohalikku omavalitsust (Il-lokalita), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt statistika jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.

Malta pealinn Valletta on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on sellega kokku kasvanud Birkirkara (kahe linna vaheline kaugus on 6 kilomeetrit).

Rahvastik

Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv 2015. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.[9]

Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.

2011. aastal seadustas Malta abielulahutuse.

Malta riigiusk on katoliiklus. 2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel Paulus, püha Publius ja püha Agatha. Maltalt on pärit kardinal Prosper Grech.

Riigikaitse

Malta Relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek.[10] Relvajõud koosnevad relvajõudude peastaabist, 3 maaväeüksusest, 1 õhuväeüksusest ja 1 mereväe eskadronist.[11] Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on brigadir.

Malta õhuväeüksus kasutab lennukeid KING AIR B200 ja BN-2T ISLANDER ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139.

Mereväe eskadroni kuulub 2 patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25 mm kuulipildujaid.

Majandus

Malta on eurotsooni väikseim riik. Malta peamised majandusharud on tööstus ja turism.[3]

2015 hõlmas Malta teenindussektor 87,2% ja tööstus 11,4% sisemajanduse koguproduktist.[3]

Põllumajanduses tegeletakse nisu, odra, kartuli ja tomati kasvatamisega. Loomadest kasvatatake riigis veiseid ja sigu.

Transport

Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest kattega teid on 2704 kilomeetrit.[3] Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltal vasakpoolne liiklus.

Riigis on 1 lennuväli. Riigi peamised sadamad on Marsaxlokk ja Valletta.

1883 rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune raudtee Vallettast sõjaväekasarmuteni Mtarfas Mdina lähedal. Raudtee suleti 1931 pärast trammide ja busside kasutuselevõttu. Teise maailmasõja ajal teatas Benito Mussolini, et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee – sõja alguseks oli raudtee juba 9 aastat suletud olnud.

Maltal on kolm lennufirmat: Air Malta, European 2000 Airlines ja Medavia.

Ajalugu

Ħaġar Qimi megaliitehitis.

Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.[12] Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse kääbusjõehobude ja kääbuselevantide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. 3. aastatuhandel eKr Maltal toiminud kultuur püstitas megaliitehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.

Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid dolmenite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. Foiniiklased rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi koloonia. 700 eKr rajasid kreeklased Maltale oma koloonia. 332 eKr sattus Malta Kartaago ülemvõimu alla. Esimese Puunia sõja ajal vallutas Rooma väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast teist Puunia sõda 218 eKr sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis puunia kultuuri mõju. 1. sajandil sattus laevahuku järel saartele apostel Paulus, kes viibis Maltal 3 kuud. Rooma keiser Hadrianus andis Malta linnadele municipiumi staatuse. 395–454 kuulus Malta Lääne-Rooma keisririigile, 454–464 vandaalidele ja 464–533 Idagootide kuningriigile. 533 vallutas saared Bütsantsi väepealik Belisarius. 870 vallutasid saared araablased ja 11. sajandil asustati Maltale moslemeid Sitsiilia emiraadist. 1091 vallutasid saare normannid, kes muutsid Malta Sitsiilia kuningriigi osaks. Sitsiilia kuningas Tancred lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule Hohenstaufenid, kuulus Malta Püha Saksa-Rooma keisririiki ja sai markkrahvkonnaks. 1249 sätestas Saksa-Rooma keiser Friedrich II, et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus 1282–1409 Barcelona krahvidele ja 1409. aastast Aragóni kroonile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik aadelkond.

Saksa-Rooma keiser Karl V läänistas Malta 1530 Malta ordule, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe jahipistriku igal aastal. 1551 viisid berberi piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. 1565 kehtestasid osmanid Maltale blokaadi, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.

Malta ordu muutus saarte elanike seas 18. sajandil üha ebapopulaarsemaks. 1775 puhkes saarel ülestõus ordu vastu. 1798 vallutasid saare Napoleoni väed. Napoleon viibis ise 12.–18. juunini 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.

Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov ja USA president George Bush vanem Maltal 1989.

Prantslased ei asutanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja 1800 alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning 1814 Pariisi rahulepinguga sai Briti impeeriumi osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. Esimeses maailmasõjas paigutati Maltale sõjategevuses haavatuid. 7. juunil 1919 tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.

1947 saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964, kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna Elizabeth II, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Vabariik kuulutati välja 13. detsembril 1974. 1980 kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni mitteühinemisliikumises. Malta astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 2004.

1989 kohtusid Maltal Ameerika Ühendriikide president George Bush vanem ja Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda kohtumist peetakse üheks külma sõja lõpu tähiseks.

Maltal käibib euro alates 1. jaanuarist 2008. Enne seda käibis seal Malta liir.

Eesti suhted Maltaga

Malta tunnustas Eesti iseseisvust 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992.[13] Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. Märtsis 2001 külastas Maltat peaminister Mart Laar ja oktoobris 2003 president Arnold Rüütel. Eestis on käinud Malta presidendid Guido de Marco 2001 ja George Abela 2012.

Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.

2014 oli Eesti eksport Maltale 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad eksportöörid Maltale on Relax Tech Services ja Hansa Shipping.

2015 olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordiartiklitest Maltale moodustasid keemiatooted.

2012 pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil 2 auhinda. Novembris 2014 esilinastus mängufilm "Mandariinid" 12. Euroopa Liidu filmifestivalil Maltal. Juulis 2016 oli Arvo Pärdi teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil.

Haridus

Malta haridussüsteem on 3 osaline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Koolikohustus algab 5. eluaastast.

Põhikool kestab 6 aastat. Keskkool on kaheosaline: madalam tase kestab 5 ja kõrgem 2 aastat.

1769 rajati Malta ülikool ja 20. sajandil Malta Riiklik Kunstikool.

Kultuur

Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud, nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa and L-Imħalla.

Alates 1535 peetakse enne tuhkapäeva igal aastal Malta karnevali (il-karnival ta' Malta). 29. juunil toimub mnarja, mis on pühendatud apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuseks. Alates 2003. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali.

1866 valmis kuninglik ooperimaja, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013 Pjazza Teatru Rjali teater. Manoeli teatris paikneb Malta filharmooniaorkester. Riigis asub mitu kinohoonet.

Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitrajatised. Tänapäevastest hoonetest ja rajatistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond. 15 kuud elas Maltal Caravaggio. Barokiaja tuntum Malta kunstnik oli Mattea Preti ja skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kust said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott.

Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo.

Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esmakordselt osalesid Malta sportlased 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdamis ja 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis. Riigi suurim Ta' Qali staadion mahutab 17 000 pealtvaatajat.

Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha (Ira Losco Tallinnas 2002 ja Chiara Kiievis 2005) ja kahel korral III koha (Mary Spiteri Malmös 1992 ja Chiara Birminghamis 1998).

Viited

  1. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  4. ↑ 4,0 4,1 Ülevaade Maltast.
  5. ↑ Malta taimestik.
  6. ↑ Kahepaiksete andmebaas.
  7. ↑ Roomajate andmebaas.
  8. ↑ Malta loomastik.
  9. ↑ Malta statistikaameti andmebaas.
  10. ↑ Malta Relvajõudude koduleht.
  11. ↑ Malta Relvajõudude struktuur. Malta Relvajõudude koduleht.
  12. ↑ Ülevaade Maltast.
  13. ↑ Eesti ja Malta suhted. Eesti Välisministeeriumi koduleht.

Vaata ka

Välislingid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Taani | Tšehhi | Ungari

Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malta&oldid=5249665"