Ants-Johannes Martin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 18:23

Ants-Johannes Martin (21. august 1946 Mäetaguse vald, Virumaa – 25. juuni 2017 Tartu) oli eesti zooloog (mürmekoloog).

Ta lõpetas 1965. aastal Kohtla-Järve 5. Keskkooli ja 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina.

Aastatel 1971–1992 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi aspirant. Ta oli aastatel 1995–2000 Eesti Põllumajandusülikooli doktoriõppes, sealhulgas 1997. aastal Norra Põllumajandusülikoolis doktoriõppe kursustel ökoloogilise põllumajanduse erialal. Ta kaitses 2000. aastal Eesti Põllumajandusülikoolis doktoriväitekirja ja sai filosoofiadoktori kraadi.

Aastatel 1971–1992 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast oli ta Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur.

Teadustöö

Ta on uurinud sipelgate sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud kuklaste kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna bioindikaatoritena.

Aastal 1977 asutas ta koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. Nad rajasid 8. mail 1973 ja 6. mail 1975 kuklasteta kahele metsakvartalile laanekuklase Formica aquilonia 24 pesast koosneva asurkonna, millest on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond.^[1]

Viited

↑ "Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin". Tartu Postimees, 29. juuni 2017

Personaalia

2005 - "Martin, Ants-Johannes". // Eesti teaduse biograafiline leksikon. II kd, Kj - M. Tallinn 2005. Lk 539-540

Välislingid

Ants-Johannes Martin Eesti Teadusinfosüsteemis
Riina Martinson, "Nippe aias sipelgatest lahti saamiseks". Postimees, 6. mai 2017
"Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin". Tartu Postimees, 29. juuni 2017
Haud Mäetaguse kalmistul

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[1] "Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin". Tartu Postimees, 29. juuni 2017

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Ants-Johannes Martin''' ([[21. august]] [[1946]] [[Mäetaguse vald]] – [[25. juuni]] [[2017]] [[Tartu]]<ref>[http://tartu.postimees.ee/4161881/suri-sipelgauurija-ants-johannes-martin Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin]</ref>) oli eesti zooloog ([[mürmekoloogia|mürmekoloog]]), PhD (2000).
+'''Ants-Johannes Martin''' ([[21. august]] [[1946]] [[Mäetaguse vald (1939)|Mäetaguse vald]], [[Virumaa]] – [[25. juuni]] [[2017]] [[Tartu]]) oli eesti zooloog ([[mürmekoloogia|mürmekoloog]]).
+Ta lõpetas 1965. aastal [[Kohtla-Järve 5. Keskkool]]i ja 1971. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogina.
-Aastatel [[1971]]–[[1992]] töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] vaneminsenerina ja teadurina.
-[[1992]]. aastast oli ta [[EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut|EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur.
+Aastatel 1971–1992 töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] aspirant. Ta oli aastatel 1995–2000 [[Eesti Põllumajandusülikool]]i doktoriõppes, sealhulgas 1997. aastal [[Norra Põllumajandusülikool]]is doktoriõppe kursustel ökoloogilise põllumajanduse erialal. Ta kaitses 2000. aastal Eesti Põllumajandusülikoolis doktoriväitekirja ja sai filosoofiadoktori kraadi.
+Aastatel [[1971]]–[[1992]] töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] vaneminsenerina ja teadurina. [[1992]]. aastast oli ta [[EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur.
+==Teadustöö==
 Ta on uurinud [[sipelgad|sipelgate]] sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud [[kuklased|kuklaste]] kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna [[bioindikaator]]itena.
-Aastal [[1977]] asutas ta koos [[Vambola Maavara]]ga [[Akste looduskaitseala|Akste metsakuklaste looduskaitseala]]. Nad rajasid 8. mail [[1973]] ja 6. mail [[1975]] kuklasteta kahele metsakvartalile laanekuklase ''Formica aquilonia'' 24 pesast koosneva asurkonna, millest on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond. Akste looduskaitsealal asus ka mürmekoloogiale keskendunud [[Akste bioloogiajaam]].
+Aastal [[1977]] asutas ta koos [[Vambola Maavara]]ga [[Akste looduskaitseala|Akste metsakuklaste looduskaitseala]]. Nad rajasid 8. mail [[1973]] ja 6. mail [[1975]] kuklasteta kahele metsakvartalile laanekuklase ''Formica aquilonia'' 24 pesast koosneva asurkonna, millest on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond.<ref>[http://tartu.postimees.ee/4161881/suri-sipelgauurija-ants-johannes-martin "Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin"]. Tartu Postimees, 29. juuni 2017</ref>
-== Viited ==
+==Viited==
 {{viited}}
@@ 16. rida: / 20. rida: @@
 ==Välislingid==
 *{{ETIS}}
-*Riina Martinson, [http://maaelu.postimees.ee/4103859/nippe-aias-sipelgatest-lahti-saamiseks Nippe aias sipelgatest lahti saamiseks], Postimees, 6. mai 2017
+*Riina Martinson, [http://maaelu.postimees.ee/4103859/nippe-aias-sipelgatest-lahti-saamiseks "Nippe aias sipelgatest lahti saamiseks"]. Postimees, 6. mai 2017
+*[http://tartu.postimees.ee/4161881/suri-sipelgauurija-ants-johannes-martin "Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin"]. Tartu Postimees, 29. juuni 2017
+*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=470428 Haud Mäetaguse kalmistul]
 {{ETBL}}
 {{JÄRJESTA:Martin, Ants-Johannes}}
 [[Kategooria:Eesti zooloogid]]
+[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
 [[Kategooria:Sündinud 1946]]
 [[Kategooria:Surnud 2017]]
+[[Kategooria:Mäetaguse kalmistule maetud]]