Astana: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Neptuunium teisaldas lehekülje Astana pealkirja Nursultan alla
Resümee puudub
18. rida: 18. rida:
| asendikaart = Kasahstan
| asendikaart = Kasahstan
}}
}}
'''Nursultan''', varem '''Astana''' ([[kasahhi keel|kasahhi]] 'pealinn') on [[Kasahstan]]i pealinn aastast [[1997]]. Eelmine pealinn oli [[Almatõ]].
'''Nursultan''', varem '''Astana''' on [[Kasahstan]]i pealinn aastast [[1997]]. Eelmine pealinn oli [[Almatõ]].


Nursultan asub [[Akmola oblast]]is, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse.
Nursultan asub [[Akmola oblast]]is, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse.
24. rida: 24. rida:
Linn asutati [[1824]] [[kasakad|kasakate]] eelpostina [[Venemaa]] piiridel Ak-mola nime all vanale [[karavan]]iteele [[Kesk-Aasia]]st [[Lääne-Siber]]isse [[Išimi jõgi|Išimi]] kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks [[kaubandus]]keskuseks, eriti [[kariloomad]]ega kaubitsemise kohaks.
Linn asutati [[1824]] [[kasakad|kasakate]] eelpostina [[Venemaa]] piiridel Ak-mola nime all vanale [[karavan]]iteele [[Kesk-Aasia]]st [[Lääne-Siber]]isse [[Išimi jõgi|Išimi]] kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks [[kaubandus]]keskuseks, eriti [[kariloomad]]ega kaubitsemise kohaks.


Linna nimi oli [[1830]]–[[1961]] ja [[1992]]–[[1998]] '''Akmola''' (''А&#x049B;мола'', 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina '''Aqmola'''), [[1961]]–[[1992]] '''Tselinograd''' (''Целиноград'' 'uudismaalinn'; omaladina '''Celinograd'''). Varem tuntud ka mitteametliku nime '''Karaötkel''' (''&#x049A;ара&#x04E9;ткел'' 'must muld') all. 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva presidendi [[Nursultan Nazarbajev]]i järgi ümber Nursultaniks.<ref>https://nationalpost.com/pmn/news-pmn/the-latest-kazakh-capital-renamed-after-outgoing-president</ref>
Linna nimi oli [[1830]]–[[1961]] ja [[1992]]–[[1998]] '''Akmola''' (''А&#x049B;мола'', 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina '''Aqmola'''), [[1961]]–[[1992]] '''Tselinograd''' (''Целиноград'' 'uudismaalinn'; omaladina '''Celinograd'''). Varem tuntud ka mitteametliku nime '''Karaötkel''' (''&#x049A;ара&#x04E9;ткел'' 'must muld') all. Alates 6. maist 1998 kandis linn nime '''Astana''' '([[kasahhi keel|kasahhi]] 'pealinn'), kuid 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva presidendi [[Nursultan Nazarbajev]]i järgi ümber Nursultaniks.<ref>https://nationalpost.com/pmn/news-pmn/the-latest-kazakh-capital-renamed-after-outgoing-president</ref>


{{panoraampilt|Central Downtown Astana pamorama.jpg|900px|Astana uue ärikeskuse panoraam}}
{{panoraampilt|Central Downtown Astana pamorama.jpg|900px|Astana uue ärikeskuse panoraam}}

Redaktsioon: 20. märts 2019, kell 18:21

Nursultan

kasahhi Нурсултан


Pindala 720,2 km²
Elanikke 1 054 469 (2019)

Koordinaadid 51° 8′ N, 71° 26′ E
Astana (Kasahstan)
Astana

Nursultan, varem Astana on Kasahstani pealinn aastast 1997. Eelmine pealinn oli Almatõ.

Nursultan asub Akmola oblastis, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse.

Linn asutati 1824 kasakate eelpostina Venemaa piiridel Ak-mola nime all vanale karavaniteele Kesk-Aasiast Lääne-Siberisse Išimi kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks kaubanduskeskuseks, eriti kariloomadega kaubitsemise kohaks.

Linna nimi oli 18301961 ja 19921998 Akmola (Ақмола, 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina Aqmola), 19611992 Tselinograd (Целиноград 'uudismaalinn'; omaladina Celinograd). Varem tuntud ka mitteametliku nime Karaötkel (Қараөткел 'must muld') all. Alates 6. maist 1998 kandis linn nime Astana '(kasahhi 'pealinn'), kuid 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva presidendi Nursultan Nazarbajevi järgi ümber Nursultaniks.[1]

Astana uue ärikeskuse panoraam
Suurenda
Astana uue ärikeskuse panoraam

Elanikkond

Elanike arv kasvab kiiresti ja oli 1999. aastal 319 300, 2003. aastal 519 000.

Rahvused 1989 1999 2012
Rahvaarv % Rahvaarv % Rahvaarv %
Kasahhid 49 798 17,71% 133 585 41,83% 480 815 66,80%
Venelased 152 147 54,10% 129 480 40,55% 188 928 23,35%
Ukrainlased 26 054 9,26% 18 070 5,66% 13 453 1,81%
Tatarlased 9 339 3,32% 8 286 2,59% 9 937 1,34%
Sakslased 18 913 6,72% 9 591 3,0% 7 930 1,07%
Valgevenelased 8 220 2,92% 5 761 1,8% 3 834 0,52%
Korealased 1 329 0,47% 2 028 0,64% 4 981 0,67%
Usbekid 640 0,23% 429 0,13% 8 166 1,10%
Poolakad 2762 0,98% 2 537 0,79% 2 412 0,32%
Ingušid 1 889 0,67% 1 822 0,57% 2 732 0,30%

Majandus

Linna arengut soodustas 19311936 läbi linna ehitatud raudtee. Tänapäeval asub linn PetropavliKaragandõBalkaši ja Astana–KartalõMagnitogorski raudteede lõikumiskohas.

Tänapäeval on Nursultan suur tööstuskeskus. Linnas asub Kasahstani suurim põllumajandusmasinate tootja Akmolaselmaš. Teine ettevõte Kazahselmaš on spetsialiseerunud põllumajandusmasinate tootmisele nendele rajoonidele, mis kannatavad tuuleerosiooni käes. Linnas on hulk teisi masinaehitus- ja metallitööstusettevõtteid, toiduainete- ja kergetööstusettevõtteid, samuti keemiatehas. On metsatööstus ja ehitusmaterjalide tootmise ettevõtted. Linna lähedal on Maksimovka kivisöekaevandused.

Vaata ka

Välislink