Astana: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
| asendikaart = Kasahstan |
| asendikaart = Kasahstan |
||
}} |
}} |
||
'''Nursultan''', varem '''Astana''' |
'''Nursultan''', varem '''Astana''' on [[Kasahstan]]i pealinn aastast [[1997]]. Eelmine pealinn oli [[Almatõ]]. |
||
Nursultan asub [[Akmola oblast]]is, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse. |
Nursultan asub [[Akmola oblast]]is, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse. |
||
24. rida: | 24. rida: | ||
Linn asutati [[1824]] [[kasakad|kasakate]] eelpostina [[Venemaa]] piiridel Ak-mola nime all vanale [[karavan]]iteele [[Kesk-Aasia]]st [[Lääne-Siber]]isse [[Išimi jõgi|Išimi]] kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks [[kaubandus]]keskuseks, eriti [[kariloomad]]ega kaubitsemise kohaks. |
Linn asutati [[1824]] [[kasakad|kasakate]] eelpostina [[Venemaa]] piiridel Ak-mola nime all vanale [[karavan]]iteele [[Kesk-Aasia]]st [[Lääne-Siber]]isse [[Išimi jõgi|Išimi]] kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks [[kaubandus]]keskuseks, eriti [[kariloomad]]ega kaubitsemise kohaks. |
||
Linna nimi oli [[1830]]–[[1961]] ja [[1992]]–[[1998]] '''Akmola''' (''Ақмола'', 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina '''Aqmola'''), [[1961]]–[[1992]] '''Tselinograd''' (''Целиноград'' 'uudismaalinn'; omaladina '''Celinograd'''). Varem tuntud ka mitteametliku nime '''Karaötkel''' (''Қараөткел'' 'must muld') all. 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva |
Linna nimi oli [[1830]]–[[1961]] ja [[1992]]–[[1998]] '''Akmola''' (''Ақмола'', 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina '''Aqmola'''), [[1961]]–[[1992]] '''Tselinograd''' (''Целиноград'' 'uudismaalinn'; omaladina '''Celinograd'''). Varem tuntud ka mitteametliku nime '''Karaötkel''' (''Қараөткел'' 'must muld') all. Alates 6. maist 1998 kandis linn nime '''Astana''' '([[kasahhi keel|kasahhi]] 'pealinn'), kuid 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva presidendi [[Nursultan Nazarbajev]]i järgi ümber Nursultaniks.<ref>https://nationalpost.com/pmn/news-pmn/the-latest-kazakh-capital-renamed-after-outgoing-president</ref> |
||
{{panoraampilt|Central Downtown Astana pamorama.jpg|900px|Astana uue ärikeskuse panoraam}} |
{{panoraampilt|Central Downtown Astana pamorama.jpg|900px|Astana uue ärikeskuse panoraam}} |
Redaktsioon: 20. märts 2019, kell 18:21
Nursultan | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala | 720,2 km² | ||
Elanikke | 1 054 469 (2019) | ||
| |||
Koordinaadid | 51° 8′ N, 71° 26′ E | ||
Nursultan, varem Astana on Kasahstani pealinn aastast 1997. Eelmine pealinn oli Almatõ.
Nursultan asub Akmola oblastis, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse.
Linn asutati 1824 kasakate eelpostina Venemaa piiridel Ak-mola nime all vanale karavaniteele Kesk-Aasiast Lääne-Siberisse Išimi kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks kaubanduskeskuseks, eriti kariloomadega kaubitsemise kohaks.
Linna nimi oli 1830–1961 ja 1992–1998 Akmola (Ақмола, 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina Aqmola), 1961–1992 Tselinograd (Целиноград 'uudismaalinn'; omaladina Celinograd). Varem tuntud ka mitteametliku nime Karaötkel (Қараөткел 'must muld') all. Alates 6. maist 1998 kandis linn nime Astana '(kasahhi 'pealinn'), kuid 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva presidendi Nursultan Nazarbajevi järgi ümber Nursultaniks.[1]
Elanikkond
Elanike arv kasvab kiiresti ja oli 1999. aastal 319 300, 2003. aastal 519 000.
Rahvused | 1989 | 1999 | 2012 | |||
---|---|---|---|---|---|---|
Rahvaarv | % | Rahvaarv | % | Rahvaarv | % | |
Kasahhid | 49 798 | 17,71% | 133 585 | 41,83% | 480 815 | 66,80% |
Venelased | 152 147 | 54,10% | 129 480 | 40,55% | 188 928 | 23,35% |
Ukrainlased | 26 054 | 9,26% | 18 070 | 5,66% | 13 453 | 1,81% |
Tatarlased | 9 339 | 3,32% | 8 286 | 2,59% | 9 937 | 1,34% |
Sakslased | 18 913 | 6,72% | 9 591 | 3,0% | 7 930 | 1,07% |
Valgevenelased | 8 220 | 2,92% | 5 761 | 1,8% | 3 834 | 0,52% |
Korealased | 1 329 | 0,47% | 2 028 | 0,64% | 4 981 | 0,67% |
Usbekid | 640 | 0,23% | 429 | 0,13% | 8 166 | 1,10% |
Poolakad | 2762 | 0,98% | 2 537 | 0,79% | 2 412 | 0,32% |
Ingušid | 1 889 | 0,67% | 1 822 | 0,57% | 2 732 | 0,30% |
Majandus
Linna arengut soodustas 1931–1936 läbi linna ehitatud raudtee. Tänapäeval asub linn Petropavli–Karagandõ–Balkaši ja Astana–Kartalõ–Magnitogorski raudteede lõikumiskohas.
Tänapäeval on Nursultan suur tööstuskeskus. Linnas asub Kasahstani suurim põllumajandusmasinate tootja Akmolaselmaš. Teine ettevõte Kazahselmaš on spetsialiseerunud põllumajandusmasinate tootmisele nendele rajoonidele, mis kannatavad tuuleerosiooni käes. Linnas on hulk teisi masinaehitus- ja metallitööstusettevõtteid, toiduainete- ja kergetööstusettevõtteid, samuti keemiatehas. On metsatööstus ja ehitusmaterjalide tootmise ettevõtted. Linna lähedal on Maksimovka kivisöekaevandused.
Vaata ka
Välislink
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Astana |
- Astana koduleht (kasahhi, vene ja inglise keeles)