Riiginõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}


'''Riiginõukogu''' oli [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse]] järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.
'''Riiginõukogu''' oli [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse]] järgi kahekojalise Riigikogu teine koda. Esimene oli [[Riigivolikogu]].


1938. aastal kujundatud Riiginõukogu koosseis jäi ainsaks.
1938. aastal kujundatud Riiginõukogu koosseis jäi ainsaks.

Redaktsioon: 20. märts 2019, kell 14:43

 See artikkel räägib Eesti organist; Rootsi ja Norra uniooni organi kohta vaata artiklit Riiginõukogu (Rootsi ja Norra); Venemaa keisririigi organi kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (Venemaa Keisririik); Taani organi kohta vaata artiklit Riiginõukogu (Taani); teiste riikide organite kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (täpsustus)

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda. Esimene oli Riigivolikogu.

1938. aastal kujundatud Riiginõukogu koosseis jäi ainsaks.

Riiginõukogu esimene istungjärk algas 21. aprillil 1938. Riiginõukogu VI, viimaseks jäänud istungjärk lõppes 19. aprillil 1940. Järgmine korraline istungjärk, mis pidi algama 8. oktoobril 1940, jäi 21. juuni riigipöörde tõttu ära.

Oma raadiokõnes 31. detsembril 1934 ütles Riigivanem Konstantin Päts:

Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.

Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel (vt I Riiginõukogu kujundamine) oli üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses (EVP § 85).

Riiginõukogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule 21. aprillil 1938.

Riiginõukogu hoone oli Seltskondlik Maja Aia tn. 12 Tallinnas, mis üüriti samanimeliselt osaühingult ja kust sel puhul kolis välja klubi Centum[1], üüri suurus oli 2575 krooni kuus[2]. 1. veebruaril 1939 otsustas Riiginõukogu komisjon tunnustada Riiginõukogule maja ehitamise vajalikuks. Uus hoone oleks pidanud asuma Komandandi tänaval ja seal oleks võinud asuda ka Riigiraamatukogu[3].

Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:

Asudes Riiginõukogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Riiginõukogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riiginõukogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riiginõukogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).

Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung:

Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle[4].

Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940, mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940[5]. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940[6].

Riiginõukogu II abiesimees Alfred Maurer osales 20. aprillil 1944 Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolekul. Pagulusse pääsenud I Riiginõukogu liikmed osalesid sellistena pagulaspoliitikas. Viimane I Riiginõukogu liige oli Juhan Müller, kes suri 3. novembril 1981. Põhiseaduse järgi oli õigus olla Riiginõukogu liige pärast 1940. aastat ametisse nimetatud või valitud Sõjavägede Ülemjuhatajal (Jaan Maide), Eesti Panga presidendil (Oskar Kerson) ja Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku kirikupeadel, kuid nad ei kasutanud seda õigust. Samuti ei kasutanud Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis oma põhiseaduslikku õigust nimetada eriõigusel uusi liikmeid I Riiginõukogu koosseisus vabanenud kohtadele.

Riiginõukogu juhatus (valitud 21. aprillil 1938)

Riiginõukogu üldisesse koosseisu kuuluvate isikute nimekiri

Välis- ja riigikaitsekomisjon

Majanduskomisjon

Rahva kasvatuse ja kultuuri komisjon

Maa, töö ja rahva heaolu komisjon

Üldkomisjon

Koosseisu komisjon

Isikute loend, kel pärast 1940. aastat on olnud õigus kuuluda Riiginõukogu koosseisu ameti poolest

Viited

  1. ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1938 nr. III
  2. ↑ Üürileping
  3. ↑ Riiginõukogule maja ehitamist. Rahvaleht, 2. veebruar 1939, nr. 28, lk. 3.
  4. ↑ Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. Rahvaleht, 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.
  5. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b
  6. ↑ Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.

Välislingid

Kirjandus

  • Leonhard Vahter. Kas kiriku hooldaja kuulub Riiginõukogu liikmete hulka? Uus Eesti, 27. oktoober 1939, nr. 293, lk. 4.
  • Kiriku hooldaja ei saa olla Riiginõukogu liige. Uus Eesti, 31. oktoober 1939, nr. 297, lk. 1.
  • Heinrich Mark. Parlamendi seaduspärasusest paguluses. Eesti Teataja, 11. juuni 1949, nr. 27, lk. 2.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riiginõukogu&oldid=5246224"