Magevee-elustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tominik''' |
|||
'''Magevee-elustik''' on [[mageveekogu]]de [[elustik]]. |
|||
Sõltuvalt mageveekogust saab rääkida [[järveelustik|järve]]- (ja veehoidla-), [[jõeelustik|jõe]]- (ja oja-), [[allikaelustik|allika]]- , sooveekogu-, [[tiigielustik|tiigi]]- ja lombi- ning [[maa-aluse vee elustik]]ust<ref name="ÖL"/>. |
Sõltuvalt mageveekogust saab rääkida [[järveelustik|järve]]- (ja veehoidla-), [[jõeelustik|jõe]]- (ja oja-), [[allikaelustik|allika]]- , sooveekogu-, [[tiigielustik|tiigi]]- ja lombi- ning [[maa-aluse vee elustik]]ust<ref name="ÖL"/>. |
||
Redaktsioon: 20. märts 2019, kell 10:21
Tominik
Sõltuvalt mageveekogust saab rääkida järve- (ja veehoidla-), jõe- (ja oja-), allika- , sooveekogu-, tiigi- ja lombi- ning maa-aluse vee elustikust[1].
Võrreldes mereelustikuga on magevee-elustik vaesem. Magevee-elustik on esindatud järgmiselt: veetaimede 33 klassist 13 ja veeloomade 63 klassist 19[1]. Magevee-elustikus on üsna suur osatähtsus teisveelistel organismidel (nt õistaimed, kopsteod).
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
Kasutatud allikad
- Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kirjandust
- Greenhalgh, M. & Ovenden, D. (2008). Euroopa magevee-elustik. Toim. Timm, H. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 256 lk.