Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Ümbersõnastamine]] |
* [[Ümbersõnastamine]] |
||
[[Täpsustamine]] |
* [[Täpsustamine]] |
||
⚫ | |||
* [[Kehtestav käitumine]] |
|||
⚫ | |||
* [[Käiguvahetus suhtlemisel]] |
|||
* [[Läbirääkimised]] |
|||
* [[Tagasisidestamine]] |
|||
* [[Konflikti reguleerimine]] |
|||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 17. märts 2019, kell 20:55
Aktiivne kuulamine on kuulamisoskus, mis soodustab rääkija soovi ennast avada, oma teemadest rääkida.[1][2]
Aktiivne kuulamine sisaldab tavaliselt kolme tehnikat:
- ukseavajad;
- täpsustamine selguse suurendamiseks [3] ja
- ümbersõnastamine (sõnadega peegeldamine).
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv[1][2]
- kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms
- probleemide lahendamiseks, et saada infot rääkija soovidest, ideedest, vajadustest
- kui muud kuulamistehnikad (vaikne ja toetav-julgustav kuulamine) ei anna tulemust, suhtluspartner vaikib või ei püsi teemas
- kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav
- kriisis oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid
- vestluse kaudseks juhtimiseks
- varjatud info kättesaamiseks
- meeskonna liikmete vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks
Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on n-ö nõrgemas või sundpositsioonis.
Aktiivne kuulamine on kehtestava käitumise oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki selgest eneseväljendusest ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh käiguvahetuse tehnika.
Vaata ka
- Ukseavajad
- Ümbersõnastamine
- Täpsustamine
- Suhtlemistõkked
- Kehtestav käitumine
- Käiguvahetus suhtlemisel
- Läbirääkimised
- Tagasisidestamine
- Konflikti reguleerimine