Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
23. rida: 23. rida:


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
[[Ukseavajad]]


* [[Ukseavajad]]
[[Ümbersõnastamine]]
* [[Ümbersõnastamine]]

[[Täpsustamine]]
* [[Täpsustamine]]
* [[Suhtlemistõkked]]

* [[Kehtestav käitumine]]
[[Suhtlemistõkked]]
* [[Käiguvahetus suhtlemisel]]
* [[Läbirääkimised]]
* [[Tagasisidestamine]]
* [[Konflikti reguleerimine]]


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 17. märts 2019, kell 20:55

Aktiivne kuulamine on kuulamisoskus, mis soodustab rääkija soovi ennast avada, oma teemadest rääkida.[1][2]

Aktiivne kuulamine sisaldab tavaliselt kolme tehnikat:

Aktiivne kuulamine on eriti sobiv[1][2]

  • kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms
  • probleemide lahendamiseks, et saada infot rääkija soovidest, ideedest, vajadustest
  • kui muud kuulamistehnikad (vaikne ja toetav-julgustav kuulamine) ei anna tulemust, suhtluspartner vaikib või ei püsi teemas
  • kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav
  • kriisis oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid
  • vestluse kaudseks juhtimiseks
  • varjatud info kättesaamiseks
  • meeskonna liikmete vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks

Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on n-ö nõrgemas või sundpositsioonis.

Aktiivne kuulamine on kehtestava käitumise oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki selgest eneseväljendusest ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh käiguvahetuse tehnika.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Bolton, R. (2006). Igapäevaoskused. Väike Vanker.
  2. 2,0 2,1 Gordon, T. (2004). Tõhus juht. Väike Vanker.
  3. McKay M., Davis, M., Fanning, P. (2004). Suhtlemisoskused. Väike Vanker.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)