Hansa Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
keeletoimetatud
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
'''Hansa Liit''' (''hanse'' tähistas [[vanasaksa keel]]es meeste salka) oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja [[poliitika|poliitiline]] liit.
'''Hansa Liit''' (''hanse'' tähistas [[vanasaksa keel]]es meeste salka) oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja [[poliitika|poliitiline]] liit.


Liidu juhtlinn oli [[Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest.
Liidu juhtlinn oli [[Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, korraga aga sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest.


== Liidu tekkimine ==
== Liidu tekkimine ==
11. rida: 11. rida:
Nimetuse ''Die Hanse'' all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised ''hanse''<nowiki>'d</nowiki> arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.
Nimetuse ''Die Hanse'' all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised ''hanse''<nowiki>'d</nowiki> arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.


Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.
Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid kaubandusõiguste kaitsmiseks omad organisatsioonid. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid sõlmida kõik rändkaupmehed. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.
[[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|thumb|[[Gdańsk]], saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite]]
[[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|thumb|[[Gdańsk]], saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite]]
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma või assimileerusid nad sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.


[[13. sajand]]il toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
[[13. sajand]]il toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
21. rida: 21. rida:
Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:
Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:


# periood: kaupmeeste Hansa Liit kuni u [[1350]]. aastani,
# periood – kaupmeeste Hansa Liit kuni u [[1350]]. aastani,
# periood: hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il,
# periood – hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il,
# periood: langus 15.–[[17. sajand]]<nowiki/>il.
# periood – langus 15.–[[17. sajand|17. sajan]]<nowiki/>[[17. sajand|d]]<nowiki/>il.


== Liidu korraldus ==
== Liidu korraldus ==
33. rida: 33. rida:
Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]] [[Vendi linnad]] (endiste [[vendid]]e asualadel [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos esinduskeskuse [[Lübeck]]i<nowiki/>ga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, lisaks veel 22 linnaga, mille keskus oli [[Köln]]is; 13 linna keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]] [[Vendi linnad]] (endiste [[vendid]]e asualadel [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos esinduskeskuse [[Lübeck]]i<nowiki/>ga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, lisaks veel 22 linnaga, mille keskus oli [[Köln]]is; 13 linna keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.


[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.
[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.


Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadustikule – igal hansalinnal olid oma seadused.
Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadustikule – igal hansalinnal olid oma seadused.
39. rida: 39. rida:
===Liikmeslinnad ja kaubakontorid===
===Liikmeslinnad ja kaubakontorid===
{{Vaata|Hansalinnad}}{{Vaata|Hansakontorid}}
{{Vaata|Hansalinnad}}{{Vaata|Hansakontorid}}

Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.
Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid teistega võrdseks täisliikmeks saamisel olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.


Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja koguni [[Veneetsia]]s.
Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja koguni [[Veneetsia]]s.
45. rida: 46. rida:
Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.
Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.


Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas.
Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu linna kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas.


Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev [[aadel]], kuid tegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. [[1356]]. aasta [[Kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. [[Saksa ordu]]ga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.
Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev [[aadel]], kuid tegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mingil moel. [[1356]]. aasta [[kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. [[Saksa ordu]]ga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.


Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui [[Augsburg|Augsburgis]] kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.
Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui [[Augsburg|Augsburgis]] kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kuulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kellel oli varandus või oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.


[[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] väljendas sõnaselgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades võis kauplev naine käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid pidi kandma ka vastutust oma varade eest. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks elatusallikaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse võrdselt meestega. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a- ja [[siid]]itöötlemiseks.
[[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] väljendas selgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades võis kauplev naine käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid pidi kandma ka vastutust oma varade eest. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks elatusalaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse meestega võrdselt. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a ja [[Siid|siidi]] töötlemiseks.


==Kaubavahetus ja kaubateed==
==Kaubavahetus ja kaubateed==
63. rida: 64. rida:
==Hansa Liit ja Skandinaavia==
==Hansa Liit ja Skandinaavia==
[[Pilt:Bryggen_in_Bergen_(2).jpg|thumb|Hansa kaupmeeste majad [[Bergen]]is]]
[[Pilt:Bryggen_in_Bergen_(2).jpg|thumb|Hansa kaupmeeste majad [[Bergen]]is]]
Keskajal, [[13. sajand]]il oli tähtsaim [[hansalinn]] ja kaubanduskeskus [[Visby]] [[Ojamaa]] saarel Läänemerel. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja ta sai kiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.
Keskajal, [[13. sajand]]il oli tähtsaim [[hansalinn]] ja kaubanduskeskus Läänemeres [[Ojamaa]] saarel asuv [[Visby]]. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste asundus. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja ta sai kiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.


[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse enda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud, see aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning hansakaupmeestele kehtestati kuninga poolt laiaulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.
[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse enda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud. See aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning kuningas kehtestas hansakaupmeestele ulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.


Umbes [[1350]]. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamus olid mehed – ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa – [[Bryggen]]. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba.
Umbes [[1350]]. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamik olid mehed – ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa – [[Bryggen|Bryggeni]]. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba.


Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meesteseltskonna ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid Inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema.
Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meesteseltskonna ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid Inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema.


Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, Saksa kontor pandi kinni alles aastal [[1754]] ja selle asemel avati Norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal [[1899]].
Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, Saksa kontor pandi kinni alles aastal [[1754]]. Selle asemel avati Norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal [[1899]].


Hansa Liidu mõju [[Rootsi]]s algas 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled [[Stockholm]]i ja [[Visby]] [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus, takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile. Selle keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]].
Hansa Liidu mõjuvõim [[Rootsi]]s tekkis 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled [[Stockholm]]i ja [[Visby]] [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus, takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile. Selle keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]].


Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas [[Kalmari unioon]] ei olnud mitte vasturünnak Saksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias.
Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas [[Kalmari unioon]] ei olnud mitte vasturünnak Saksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias.
==Taani-Hansa sõda==
==Taani-Hansa sõda==
{{vaata|Taani–Hansa sõda}}
{{vaata|Taani-Hansa sõda}}
[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal [[Visby]] – linna, mis kuulus Hansa Liitu. Ta kontrollis Läänemere laevandust, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja "Kaperkriegi" (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste [[Madalmaad]]e linnade [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.
[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal hansalinna [[Visby]]. Ta kontrollis Läänemere laevandust, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja ''Kaperkrieg''<nowiki/>'i (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste [[Madalmaad]]e linnade [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suur löök Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid andis kuningas Valdemarile vabad käed siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.







84. rida: 88. rida:
{{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]''
{{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]''


14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad. Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja Taani kuninganna (1375–1412) [[Margrete I]] poolt piiratud Stockholmi linna toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus täielikuks röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitas [[Visby]] ning ajas vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].
14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad (lad k ''victus'' – 'elatis, toiduained'). Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja, Taani kuninganna [[Margrete I]] (1375–1412) poolt piiratud Stockholmi toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitas [[Visby]] ning ajas vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].


==Madalmaade-Hansa sõda==
==Madalmaade-Hansa sõda==
{{vaata|Madalmaade-Hansa sõda}}
{{vaata|Madalmaade-Hansa sõda}}
Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad ([[Vendi linnad]] – [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]], [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[Kaaperdamine|kaaperlaevastikke]].
Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad – [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]], [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[Kaaperdamine|kaaperlaevastikke]].


Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhaageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva [[Vana-Liivimaa]] viljakaubanduses.
Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhaageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva [[Vana-Liivimaa]] viljakaubanduses.
==Inglise-Hansa sõda==
==Inglise-Hansa sõda==
{{vaata|Inglise-Hansa sõda}}
{{vaata|Inglise-Hansa sõda}}
Aastatel [[1470]]–[[1474]] toimunud [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja Hansa Liidu sõjas, milles Hansaliidu poolt olid juhtivad [[Danzig]] ja [[Lübeck]], oli konflikti põhjuseks Inglismaa vastasseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta [[Utrechti rahuleping]], mis andis Hansa Liidule õigused [[Steelyard]]ile Londonis. Kuna sõja käigus keeldus [[Köln]] selles Hansa Liidu poolel osalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal) Hansa Liidust välja.
Aastatel [[1470]]–[[1474]] toimunud [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja Hansa Liidu sõjas, milles Hansaliidu poolt olid juhtivad [[Danzig]] ja [[Lübeck]], oli konflikti põhjuseks Inglismaa vastuseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta [[Utrechti rahuleping]], mis andis Hansa Liidule õigused [[Steelyard]]ile Londonis. Kuna sõja käigus keeldus [[Köln]] selles Hansa Liidu poolel osalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal) Hansa Liidust välja.


==Rootsi iseseisvussõda==
==Rootsi iseseisvussõda==
100. rida: 104. rida:
{{vaata|Krahvivaenus}}
{{vaata|Krahvivaenus}}


Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. [[1533]]. aastal suri Taani kuningas [[Frederik I]], mis avas teistele jõududele võimaluse sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn [[Lübeck]], mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister [[Jürgen Wullenwever]], püüdis [[Hansa]] ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ning seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella|Isabellaga]] ja soodustas seetõttu igati [[Habsburgid]]ele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huvisid veelgi otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastulu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa kaubaeelised taastada.
Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. [[1533]]. aastal suri Taani kuningas [[Frederik I]], mis avas teistele jõududele võimaluse sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn [[Lübeck]], mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister [[Jürgen Wullenwever]], püüdis [[Hansa]] ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ning seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella|Isabellaga]] ja soodustas seetõttu igati [[Habsburgid]]ele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huve veel otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastuolu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa Liidu kaubaeelised taastada.


1535. aasta suveks langes enamik Taani saartest ja [[Skåne maakond|Skåne]]st [[Christian III]] toetajate kätte ja Lübeck kaotas ülemvõimu merel. Christiani, Rootsi ja Preisi laevastik hakkasid teostama ühisoperatsioone Taani saarestikus ja sügiseks olid vaid Kopenhaagen ja Malmö jäänud krahv Christophi ja hertsog Albrechti kätte. Sellist seisu luges Lübecki raad lootusetuks ning Wullenwever kukutati. [[Hamburg]]is algasid rahuläbirääkimised, mis lõppesid [[1536]]. aasta veebruaris Lübecki ja Christian III vahelise rahulepingu sõlmimisega. Sellega säilitas Hansa mõningaid eeliseid Taani väinades, kuid Madalmaade konkurentsi ei piiratud. See tähendas, et Lübeck kaotas lõplikult otsustava rolli Läänemere kaubandus- ja välispoliitikas.
1535. aasta suveks langes enamik Taani saartest ja [[Skåne maakond|Skåne]]st [[Christian III]] toetajate kätte ja Lübeck kaotas ülemvõimu merel. Christiani, Rootsi ja Preisi laevastik hakkasid teostama ühisoperatsioone Taani saarestikus. Sügiseks olid vaid Kopenhaagen ja Malmö jäänud krahv Christophi ja hertsog Albrechti kätte. Sellist seisu luges Lübecki raad lootusetuks ning Wullenwever kukutati. [[Hamburg]]is algasid rahuläbirääkimised, mis lõppesid [[1536]]. aasta veebruaris Lübecki ja Christian III vahelise rahulepingu sõlmimisega. Sellega säilitas Hansa Liit mõningaid eeliseid Taani väinades, kuid Madalmaade konkurentsi ei piiratud. See tähendas, et Lübeck kaotas lõplikult otsustava rolli Läänemere kaubandus- ja välispoliitikas.


==Põhjamaade seitsmeaastane sõda==
==Põhjamaade seitsmeaastane sõda==
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}


Aastatel 1563–1570 osales Hansa Liit sõjas [[Vana-Liivimaa]] lagunemise järel Eestimaa valitsejaks saanud Erik XIV-ga, kes oli Tallinna laokoha õiguste kaitsmiseks keelanud kauplemise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all oleva Narvaga ning pidanud kinni ja konfiskeerinud Narvast saabunud välismaa kaupmeeste laevu. Sõja käigus saabus [[1569]]. aasta juulis [[Tallinna laht]]e ka Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul. Sõda lõpetati [[1570]]. aastal [[Johan III]] ja Taani kuningriigi vahel sõlmitud [[Stettini rahuleping]]uga.
Aastatel 1563–1570 osales Hansa Liit sõjas [[Vana-Liivimaa]] lagunemise järel Eestimaa valitsejaks saanud Erik XIV-ga. Too oli Tallinna laokoha õiguste kaitsmiseks keelanud kauplemise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all oleva Narvaga ning pidanud kinni ja konfiskeerinud Narvast saabunud välismaa kaupmeeste laevu. Sõja käigus saabus [[1569]]. aasta juulis [[Tallinna laht]]e ka Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul. Sõda lõpetati [[1570]]. aastal [[Johan III]] ja Taani kuningriigi vahel sõlmitud [[Stettini rahuleping]]uga.


==Liidu lagunemine==
==Liidu lagunemine==


[[16. sajand]]il hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. [[15. sajand]]il puhkes mitu [[katk]]uepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse ja see mõjutas suurel määral Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast [[Kolumbus]]e jõudmist [[Ameerika]]sse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemere piirkond langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Oluline oli ka [[Inglismaa]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] sõltumatu [[majanduspoliitika]] jätkuv tugevnemine – eriti [[Novgorod]]i hõivamine [[Moskva]] poolt 15. sajandi lõpul. [[Liivi sõda]] (1558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. [[Bremen]]it, [[Lübeck]]it ja [[Hamburg]]i nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.
[[16. sajand]]il hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidule ei olnud uues olukorras enam kohta. [[15. sajand]]il puhkes mitu [[katk]]uepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse, mis mõjutas suuresti Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast [[Kolumbus]]e jõudmist [[Ameerika]]sse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemere ala langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Oluline oli ka [[Inglismaa]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] sõltumatu [[majanduspoliitika]] jätkuv tugevnemine – eriti [[Novgorod]]i hõivamine [[Moskva]] poolt 15. sajandi lõpul. [[Liivi sõda]] (1558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. [[Bremen]]it, [[Lübeck]]it ja [[Hamburg]]i nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.


Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansa Liit keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim mitmes Euroopa riigis ning alguse sai [[manufaktuur]]itööstus.
Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid seda vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansa Liit keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim mitmes Euroopa riigis ning alguse sai [[manufaktuur]]itööstus.


Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud ennast enam. Hansalinnad lahkusid üksteise järel liidust. Hansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu, viimased hansapäevad peeti [[1669]]. aastal.
Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud ennast enam. Hansalinnad lahkusid üksteise järel liidust. Hansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu, viimased hansapäevad peeti [[1669]]. aastal.


==Hansa Liit ja Vana-Liivimaa==
==Hansa Liit ja Vana-Liivimaa==
[[File:Hanse-Orden.png|pisi|400px|Läänemeräärsed Saksa Hansalinnad ja Saksa ordu valdu valdused]]
[[File:Hanse-Orden.png|pisi|400px|Läänemereäärsed Saksa hansalinnad ja Saksa ordu valdused]]
Eesti linnadest kuulusid alates [[14. sajand]]ist Hansa Liitu [[Tallinn]], [[Tartu]], Uus-[[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga [[Narva]]t takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.
Eesti linnadest kuulusid alates [[14. sajand]]ist Hansa Liitu [[Tallinn]], [[Tartu]], Uus-[[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga [[Narva]]t takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.
; Vana-Liivimaa [[hansalinn]]ad:
; Vana-Liivimaa [[hansalinn]]ad:
135. rida: 139. rida:


==Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule==
==Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule==
Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesandeks kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti ka vastava [[terminoloogia]] levikule) [[Skandinaavia]] ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja asutas [[Rostock]]<nowiki/>i ülikooli.
Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesanne kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti ka vastava [[terminoloogia]] levikule) [[Skandinaavia]] ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja asutas [[Rostock]]<nowiki/>i ülikooli.







143. rida: 150. rida:
1980. aastal asutasid kunagised hansalinnad [[Uus Hansa Liit|Uue Hansa Liidu]] (saksa Städtebund Die HANSE, inglise City league THE HANSE), mis tegeleb peamiselt linnade sidemete arendamisega äri, kultuuri ja turismi vallas. Sellesse kuuluvad ka mõned linnad, mis olid Hansa Liiduga tihedates kaubandussidemetes, kuid otseselt organisatsiooni ei kuulunud, näiteks [[Novgorod]]. Organisatsiooni peakorter asub Lübeckis. Uus Hansa Liit korraldab alates 1980. aastast ka [[rahvusvahelised hansapäevad|rahvusvahelisi hansapäevi]].
1980. aastal asutasid kunagised hansalinnad [[Uus Hansa Liit|Uue Hansa Liidu]] (saksa Städtebund Die HANSE, inglise City league THE HANSE), mis tegeleb peamiselt linnade sidemete arendamisega äri, kultuuri ja turismi vallas. Sellesse kuuluvad ka mõned linnad, mis olid Hansa Liiduga tihedates kaubandussidemetes, kuid otseselt organisatsiooni ei kuulunud, näiteks [[Novgorod]]. Organisatsiooni peakorter asub Lübeckis. Uus Hansa Liit korraldab alates 1980. aastast ka [[rahvusvahelised hansapäevad|rahvusvahelisi hansapäevi]].


2004. aastal rajasid Läänemere ümbruse linnade kaubandusorganisatsioonid [[Hansaparlament|Hansaparlamendi]] (saksa Hanse Parlament, inglise Hanseatic Parliament), millel on praeguseks üle 50 liikme, peamiselt kaubanduskojad. Organisatsioon tegeleb [[väike- ja keskmised ettevõtted|väike- ja keskmiste ettevõtete]] arendamisega, eriti [[innovatsioon]]i vallas. Selle peakorter oli algselt [[Kopenhaagen]]is, kuid kolis hiljem [[Hamburg]]i. Hansaparlament korraldab mitmesuguseid Euroopa Liidu finantseeritavaid projekte, samuti iga-aastast kõrgetasemelist hansakonverentsi (saksa Hanse-Tagung, inglise Hanseatic Conference).
2004. aastal rajasid Läänemere ümbruse linnade kaubandusorganisatsioonid [[Hansaparlament|hansaparlamendi]] (saksa Hanse Parlament, inglise Hanseatic Parliament), millel on praeguseks üle 50 liikme, peamiselt kaubanduskojad. Organisatsioon tegeleb [[väike- ja keskmised ettevõtted|väike- ja keskmiste ettevõtete]] arendamisega, eriti [[innovatsioon]]i vallas. Selle peakorter oli algul [[Kopenhaagen]]is, kuid kolis hiljem [[Hamburg]]i. Hansaparlament korraldab mitmesuguseid Euroopa Liidu finantseeritavaid projekte, samuti iga-aastast kõrgetasemelist hansakonverentsi (saksa Hanse-Tagung, inglise Hanseatic Conference).


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
[[Pilt:Rota do âmbar.jpg|thumb|Merevaigutee, ajalooline kaubatee enne Hansaliitu]]
[[Pilt:Rota do âmbar.jpg|thumb|Merevaigutee, ajalooline kaubatee enne Hansa Liitu]]
* [[Hansarist]]
* [[Hansarist]]
* [[Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides]]
* [[Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides]]

Redaktsioon: 15. märts 2019, kell 00:56

 See artikkel on liidust; Eesti ettevõttest vaata Hansa (ettevõte); setude joogi kohta vaata Handsa


Hansa Liidu kaubaringid

Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Liidu juhtlinn oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, korraga aga sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.

Liidu tekkimine

Nimetuse Die Hanse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.

Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid kaubandusõiguste kaitsmiseks omad organisatsioonid. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid sõlmida kõik rändkaupmehed. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.

Gdańsk, saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite

Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta. 12. sajandi keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid slaavlasi välja suruma või assimileerusid nad sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. 1143. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt Tallinn), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.

13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse (hansalinnad ja Itaalia Veneetsia, Genova) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.

Hansakoge 14. sajandi Elbingi pitsatil

13. sajandil Saksa Rahva Püha Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud hansapäeva 1356. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest.

15. sajandi hansakoge rekonstruktsioon

Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:

  1. periood – kaupmeeste Hansa Liit kuni u 1350. aastani,
  2. periood – hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.–15. sajandil,
  3. periood – langus 15.–17. sajandil.

Liidu korraldus

Liidu juhtimine

Hansa Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.

Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: Saksamaal ja Läänemere lõunarannikul Vendi linnad (endiste vendide asualadel Holsteinist Mecklenburgini: Bremen, Hamburg, Lübeck, Wismari, Rostock), Saksimaa, Pommeri ja Brandenburg koos esinduskeskuse Lübeckiga; Vestfaal, Preisimaa ja Reini jõe äärne ala koos Kölni ja hiljem Dortmundiga, lisaks veel 22 linnaga, mille keskus oli Kölnis; 13 linna keskusega Brunswickis ja 8 linna Danzigi juhtimisel. Lisaks Vana-Liivimaa, Gotlandi ja Rootsi ala koos Visby ja hiljem Riia kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.

Hansapäev – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid hansapäevadest osa ka Saksa ordu ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.

Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal 1418. Seal toimus ka enamik hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadustikule – igal hansalinnal olid oma seadused.

Liikmeslinnad ja kaubakontorid

 Pikemalt artiklis Hansalinnad
 Pikemalt artiklis Hansakontorid

Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid teistega võrdseks täisliikmeks saamisel olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.

Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor)[1], Londonis[2], Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Veneetsias.

Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.

Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu linna kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas.

Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mingil moel. 1356. aasta kuldbulla keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. Saksa orduga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.

Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui Augsburgis kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kuulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kellel oli varandus või oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates gildides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.

1294. aasta Lübecki linnaharta väljendas selgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades võis kauplev naine käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid pidi kandma ka vastutust oma varade eest. Tekstiilitööstus oli naiste jaoks üheks tähtsaks elatusalaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse meestega võrdselt. Kölnis olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks puuvilla ja siidi töötlemiseks.

Kaubavahetus ja kaubateed

Peamised kaubateed

Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod–Tallinn–Visby–Lübeck–Hamburg–Brugge–London.

Idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, teravilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku.

Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle.

Hansa Liit ja Skandinaavia

Hansa kaupmeeste majad Bergenis

Keskajal, 13. sajandil oli tähtsaim hansalinn ja kaubanduskeskus Läänemeres Ojamaa saarel asuv Visby. 1160. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste asundus. 1282 võeti Visby vastu Hansa Liitu ja ta sai kiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll Taani väinade kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.

Skandinaavias olid Hansa Liidul tähtsad keskused Skånes ja Bergenis. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. Norra peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud tursk, mis oli eriti nõutud kaup paastuajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse enda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. 1284. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud. See aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandussanktsioonid sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning kuningas kehtestas hansakaupmeestele ulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile monopoolse seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.

Umbes 1350. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamik olid mehed – ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa – Bryggeni. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba.

Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meesteseltskonna ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse impordi ja Norra kaupade stabiilse ekspordi. 16. sajandil lõpetas Islandi kala, millega kauplesid Inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema.

Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, Saksa kontor pandi kinni alles aastal 1754. Selle asemel avati Norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal 1899.

Hansa Liidu mõjuvõim Rootsis tekkis 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. 1361. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled Stockholmi ja Visby magistraadi liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus, takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem Taanis, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile. Selle keskused olid Skanør ja Falsterbo.

Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas Kalmari unioon ei olnud mitte vasturünnak Saksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias.

Taani-Hansa sõda

 Pikemalt artiklis Taani-Hansa sõda

Taani kuningas Valdemar IV vallutas 1361. aastal hansalinna Visby. Ta kontrollis Läänemere laevandust, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega Øresundi (Jüüti poolsaare ja Skandinaavia vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. Vendi hansalinnad kuulutasid Taani vastu välja Kaperkrieg'i (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. 1362. aastal purustas Valdemar Helsingborgi merelahingus Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse Holsteini, Mecklenburgi ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste Madalmaade linnade koalitsioonile (Kölni Konföderatsioon). 1370. aastal sõlmitud Stralsundi rahuleping oli suur löök Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid andis kuningas Valdemarile vabad käed siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.



Vitaalivennad

 Pikemalt artiklis Vitaalivennad, Klaus Störtebeker

14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid Läänemerel mereröövlitest vitaalivennad (lad k victus – 'elatis, toiduained'). Nad said nime selle järgi, et varustasid Kalmari uniooni valitseja, Taani kuninganna Margrete I (1375–1412) poolt piiratud Stockholmi toiduainetega. 1389. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) Albrecht Mecklenburgist, kuid Stockholmi linn jäi Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad Gotlandi, mis muutus röövlipesaks. Saksa ordumeister Konrad von Jungingen vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitas Visby ning ajas vitaalivennad saarelt välja. 1427. aastal tungisid vitaalivennad Saaremaa piiskopi valdustesse ning põletasid maha Haapsalu.

Madalmaade-Hansa sõda

 Pikemalt artiklis Madalmaade-Hansa sõda

Aastatel 1438–1441 toimus Burgundia Madalmaade ja Hansa Liidu vaheline meresõda monopoli üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad – Hamburg, Lübeck, Lüneburg, Greifswald, Stettin ja Anklam, Holsteini krahvkond ning Burgundia hertsog Philipp Hea kasutasid Põhjamerel ja Sundi väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu kaaperlaevastikke.

Sõja lõpetas 1441. aasta Kopenhaageni rahuleping, millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva Vana-Liivimaa viljakaubanduses.

Inglise-Hansa sõda

 Pikemalt artiklis Inglise-Hansa sõda

Aastatel 1470–1474 toimunud Inglismaa ja Hansa Liidu sõjas, milles Hansaliidu poolt olid juhtivad Danzig ja Lübeck, oli konflikti põhjuseks Inglismaa vastuseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta Utrechti rahuleping, mis andis Hansa Liidule õigused Steelyardile Londonis. Kuna sõja käigus keeldus Köln selles Hansa Liidu poolel osalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal) Hansa Liidust välja.

Rootsi iseseisvussõda

Aastatel 1521–1523 toetas Hansa Liit Rootsis alanud Rootsi iseseisvussõda Taani kuninga vastu. Seda juhtis Gustav Eriksson. Gustav Erikssoni juhitud Rootsi väed võitsid ning 1523. aastal valiti Gustav I Vasa Rootsi kuningaks, mis tähendas Kalmari uniooni lõppu ja Taani nõrgenemist.

Krahvivaenus

 Pikemalt artiklis Krahvivaenus

Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. 1533. aastal suri Taani kuningas Frederik I, mis avas teistele jõududele võimaluse sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn Lübeck, mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister Jürgen Wullenwever, püüdis Hansa ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ning seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser Karl V õe Isabellaga ja soodustas seetõttu igati Habsburgidele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huve veel otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastuolu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa Liidu kaubaeelised taastada.

1535. aasta suveks langes enamik Taani saartest ja Skånest Christian III toetajate kätte ja Lübeck kaotas ülemvõimu merel. Christiani, Rootsi ja Preisi laevastik hakkasid teostama ühisoperatsioone Taani saarestikus. Sügiseks olid vaid Kopenhaagen ja Malmö jäänud krahv Christophi ja hertsog Albrechti kätte. Sellist seisu luges Lübecki raad lootusetuks ning Wullenwever kukutati. Hamburgis algasid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 1536. aasta veebruaris Lübecki ja Christian III vahelise rahulepingu sõlmimisega. Sellega säilitas Hansa Liit mõningaid eeliseid Taani väinades, kuid Madalmaade konkurentsi ei piiratud. See tähendas, et Lübeck kaotas lõplikult otsustava rolli Läänemere kaubandus- ja välispoliitikas.

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

 Pikemalt artiklis Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Aastatel 1563–1570 osales Hansa Liit sõjas Vana-Liivimaa lagunemise järel Eestimaa valitsejaks saanud Erik XIV-ga. Too oli Tallinna laokoha õiguste kaitsmiseks keelanud kauplemise Moskva tsaaririigi võimu all oleva Narvaga ning pidanud kinni ja konfiskeerinud Narvast saabunud välismaa kaupmeeste laevu. Sõja käigus saabus 1569. aasta juulis Tallinna lahte ka Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul. Sõda lõpetati 1570. aastal Johan III ja Taani kuningriigi vahel sõlmitud Stettini rahulepinguga.

Liidu lagunemine

16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidule ei olnud uues olukorras enam kohta. 15. sajandil puhkes mitu katkuepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse, mis mõjutas suuresti Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast Kolumbuse jõudmist Ameerikasse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemere ala langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Oluline oli ka Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine – eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani.

Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid seda vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansa Liit keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim mitmes Euroopa riigis ning alguse sai manufaktuuritööstus.

Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud ennast enam. Hansalinnad lahkusid üksteise järel liidust. Hansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu, viimased hansapäevad peeti 1669. aastal.

Hansa Liit ja Vana-Liivimaa

Läänemereäärsed Saksa hansalinnad ja Saksa ordu valdused

Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.

Vana-Liivimaa hansalinnad

Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule

Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesanne kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda piraatidega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud meremärke, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule) Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja asutas Rostocki ülikooli.



Uus Hansa Liit ja Hansaparlament

 Pikemalt artiklis Uus Hansa Liit
 Pikemalt artiklis Hansaparlament

1980. aastal asutasid kunagised hansalinnad Uue Hansa Liidu (saksa Städtebund Die HANSE, inglise City league THE HANSE), mis tegeleb peamiselt linnade sidemete arendamisega äri, kultuuri ja turismi vallas. Sellesse kuuluvad ka mõned linnad, mis olid Hansa Liiduga tihedates kaubandussidemetes, kuid otseselt organisatsiooni ei kuulunud, näiteks Novgorod. Organisatsiooni peakorter asub Lübeckis. Uus Hansa Liit korraldab alates 1980. aastast ka rahvusvahelisi hansapäevi.

2004. aastal rajasid Läänemere ümbruse linnade kaubandusorganisatsioonid hansaparlamendi (saksa Hanse Parlament, inglise Hanseatic Parliament), millel on praeguseks üle 50 liikme, peamiselt kaubanduskojad. Organisatsioon tegeleb väike- ja keskmiste ettevõtete arendamisega, eriti innovatsiooni vallas. Selle peakorter oli algul Kopenhaagenis, kuid kolis hiljem Hamburgi. Hansaparlament korraldab mitmesuguseid Euroopa Liidu finantseeritavaid projekte, samuti iga-aastast kõrgetasemelist hansakonverentsi (saksa Hanse-Tagung, inglise Hanseatic Conference).

Vaata ka

Merevaigutee, ajalooline kaubatee enne Hansa Liitu

Viited

  1. ↑ Enn Küng, Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas, Kleio, 1991-3, lk 14-18
  2. ↑ Hyman Palais, England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380, The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hansa_Liit&oldid=5240792"