Felix Steiner: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Sveatarkin (arutelu | kaastöö)
725 muudatust
Keeletoimetatud.
1. rida: 1. rida:
{{viitamata}}
{{keeletoimeta}}
{{Sõjaväelane
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Taustavärv = #EEDD82
16. rida: 14. rida:
| Autasud = [[Raudristi Rüütlirist|Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega]]
| Autasud = [[Raudristi Rüütlirist|Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega]]
}}
}}
'''Felix Martin Julius Steiner''' ([[23. mai]] [[1896]] – [[12. mai]] [[1966]]) oli Saksa armee ja [[Waffen-SS]] [[ohvitser]], kes võitles nii [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]].
'''Felix Martin Julius Steiner''' ([[23. mai]] [[1896]] – [[12. mai]] [[1966]]) oli Saksa armee ja [[Waffen-SS]] [[ohvitser]], kes võitles [[Esimene maailmasõda|I]] ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]].


== Päritolu ==
== Päritolu ==


Felix Steiner oli [[Austria]] päritolu. Tema perekond kolis Ida-Preisimaale pagulusse [[Salzburg|Salzburgist]]<ref>http://www.pfaenders.com/html/salzburger_expulsion.html vaadatud 02.04.2018</ref>1731. aastal.<ref>http://warfarehistorynetwork.com/daily/wwii/waffen-ss-general-felix-steiner/ vaadatud 02.04.2018</ref><ref>Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351</ref><ref>http://www.exulanten.com/eastp2.html vaadatud 05.04.2018</ref> Eeldatavalt oma esiisade tõttu oli Steiner väga usklik ([[protestant]]). Ta sündis 23.05.1896 [[Nesterov|Stallupöneni]] väikelinnas. Vanuses 12-18 õppis Steiner [[Kaliningrad|Königsbergis]], kus ta sai 09.03.1914 gümnaasiumi lõputunnistuse.<ref>Lucas, James. Hitler's Commanders; German Action in the Field 1939-1945. lk 183</ref>
Felix Steiner sündis 23. mail 1896. aastal [[Nesterov|Stallupöneni]] väikelinnas ning oli [[Austria]] päritolu. Tema perekond kolis 1731. aastal [[Salzburg|Salzburgist]]<ref>http://www.pfaenders.com/html/salzburger_expulsion.html vaadatud 02.04.2018</ref> Ida-Preisimaale pagulusse.<ref>http://warfarehistorynetwork.com/daily/wwii/waffen-ss-general-felix-steiner/ vaadatud 02.04.2018</ref><ref>Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351</ref><ref>http://www.exulanten.com/eastp2.html vaadatud 05.04.2018</ref> Ilmselt oma esiisade tõttu oli Steiner väga usklik ([[protestant]]). 12–18-aastaselt õppis Steiner [[Kaliningrad|Königsbergis]], kus sai 9. märtsil 1914. aastal gümnaasiumi lõputunnistuse.<ref>Lucas, James. Hitler's Commanders; German Action in the Field 1939-1945. lk 183</ref>


== Sõjaväeline karjäär ==
== Sõjaväeline karjäär ==


1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus lipnikjunkruna 5. (Ida-Preisi) [[Hermann von Boyen]]i jalaväerügementi nr 41 [[Sovetsk|Tilsitis]]<ref>Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351</ref>. . Novembris 1914 sai raskelt haavata. 1916. aasta algul osales [[Kuramaa]] rindel: Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi [[Raudrist|Raudristi]]. 1918. aastal osales Prantsusmaa lahingutel: [[Wytsschaete]] juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeriti [[Gdansk|Danzigis]].
1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus Steiner lipnikjunkruna 5. [[Hermann von Boyen]]i (Ida-Preisi) jalaväerügementi nr 41 [[Sovetsk|Tilsitis]].<ref>Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351</ref> 1914. aasta novembris sai ta raskelt haavata. 1916. aasta algul osales Steiner [[Kuramaa]] rindel Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi [[Raudrist|Raudristi]]. 1918. aastal osales ta Prantsusmaa lahingutel [[Wytsschaete]] juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeriti Steiner [[Gdansk|Danzigis]].


Augustis 1934 sai väljaõppeameti ülemaks. Juunist 1936 sai [[2._SS-Soomusdiviis_Das_Reich|SS rügemendi "Deutschland"]] komandöriks [[München|Münchenis]]. Felix Steiner viibis väljaõppel [[Dachau|Dachaus]].<ref>http://i60.tinypic.com/14a8n88.jpg tundmatu isiku erapaberitest vaadatud 05.04.2018</ref> Seal asus [[Dachau_koonduslaager|koonduslaagri]] kõrval SS-treeninglaager.<ref>https://www.scrapbookpages.com/DachauScrapbook/SScamp/index.html vaadatud 05.04.2018</ref>
1934. aasta augustis sai Steiner väljaõppeameti ülemaks ning 1936. aasta juunis [[2._SS-Soomusdiviis_Das_Reich|SS rügemendi "Deutschland"]] komandöriks [[München|Münchenis]]. Felix Steiner viibis väljaõppel [[Dachau|Dachaus]],<ref>http://i60.tinypic.com/14a8n88.jpg tundmatu isiku erapaberitest vaadatud 05.04.2018</ref> kus asus [[Dachau_koonduslaager|koonduslaagri]] kõrval SS-treeninglaager.<ref>https://www.scrapbookpages.com/DachauScrapbook/SScamp/index.html vaadatud 05.04.2018</ref>


1938–1940 võttis osa sõjategevusest [[Tšehhi]]s, Poolas ja Prantsusmaal teenides välja [[Raudristi Rüütlirist]]i. Novembris 1940 sai [[relva-SS]] kindralmajoriks ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking"]] komandöriks.
Aastail 1938–1940 osales Steiner sõjategevuses [[Tšehhi]]s, Poolas ja Prantsusmaal, teenides välja [[Raudristi Rüütlirist]]i. Novembris 1940. aastal sai ta [[relva-SS]] kindralmajoriks ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking"]] komandöriks.


1941. aastal osales diviisiga lahingutes Ukrainas ja Donbassis ning teenis välja [[Saksa Rist Kullas|Saksa Risti Kullas]]. Jaanuaris 1942 ülendati kindralleitnandiks. Osales lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. Novembrist 1942 III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenis välja Tammelehise Rüütliristi juurde.
1941. aastal osales Steiner diviisiga lahingutes Ukrainas ja Donbassis ning teenis välja [[Saksa Rist Kullas|Saksa Risti Kullas]]. 1942. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks. Steiner osales lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. 1942. aasta novembris sai temast III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenis ta välja Tammelehise Rüütliristi.


Veebruarist 1943 osales lahingutes [[väegrupp Don]]iga, maist 1943 oli [[III Germaani Soomuskorpus]]e ülem. Seejärel suundus uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. Jaanuaris [[1944]] taganes [[III Germaani Soomuskorpus]] Leningradi alt [[Narva jõgi|Narva jõe äärde]] [[Panther-liin|"Panther" liinile]], kus moodustati [[Jaanilinna sillapea]] ning asuti kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944 peeti raskeid [[Narva lahing (1944)|kaitselahinguid]] Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti [[Tannenbergi liin]]ile [[Sinimäed|Sinimägedesse]]. Veebruarist 1944 allutati korpusele ka [[20. Eesti diviis]]. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet [[Sinimägede lahing]]us ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus eesti 1944. aastal toimunud kaitselahingute ajal [[Armeegrupp Narwa|armeegrupile "Narva"]].
1943. aasta veebruarist osales Steiner lahingutes [[väegrupp Don]]iga, 1943. aasta maist oli [[III Germaani Soomuskorpus]]e ülem. Seejärel suundus ta uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. [[1944]]. aasta jaanuaris taganes [[III Germaani Soomuskorpus]] Leningradi alt [[Narva jõgi|Narva jõe äärde]] [[Panther-liin|Panther-liinile]], kus moodustati [[Jaanilinna sillapea]] ning asuti kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944. aastal peeti raskeid [[Narva lahing (1944)|kaitselahinguid]] Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti [[Tannenbergi liin]]ile [[Sinimäed|Sinimägedesse]]. 1944. aasta veebruaris allutati korpusele ka [[20. Eesti diviis]]. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet [[Sinimägede lahing]]us ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus 1944. aastal Eestis toimunud kaitselahingute ajal [[Armeegrupp Narwa|armeegrupile "Narva"]].


Felix Steineri sõnum [[Eestlased|eestlastele]] Eestist taandudes: "Ein Volk stirbt nicht solange seine Intelligenz am Leben bleibt."<ref>Steiner, Felix 2007. Die Freiwilligen. lk 281. ISBN 978-3-920722-80-1</ref>("Rahvas ei sure, kuni ta intelligents jääb ellu.")<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200</ref> Pärast seda lauset [[Arnold_Sinka|Sinkale]] käskis Steiner panna kõik haritlased, kes kätte saadakse ning kes ise sellega nõus on, laevadele. Ta käskis kokku koguda ka eesti noori ning viia neid kindlasse kohta. "Vedage kõik, kes tahavad kaasa tulla, rannikumaanteed pidi lõunasse."<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200</ref>
Felix Steineri sõnum [[Eestlased|eestlastele]] Eestist taandudes: "Ein Volk stirbt nicht solange seine Intelligenz am Leben bleibt."<ref>Steiner, Felix 2007. Die Freiwilligen. lk 281. ISBN 978-3-920722-80-1</ref>("Rahvas ei sure, kuni ta intelligents jääb ellu.")<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200</ref> Pärast seda lauset [[Arnold_Sinka|Sinkale]] käskis Steiner panna kõik haritlased, kes kätte saadakse ning kes ise sellega nõus on, laevadele. Ta käskis kokku koguda ka eesti noori ning viia neid kindlasse kohta: "Vedage kõik, kes tahavad kaasa tulla, rannikumaanteed pidi lõunasse."<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200</ref>


Jaanuarist 1945 oli Felix Steiner 11. armee ülemjuhataja, võitles [[Pommeri]]s ja Oderil. Aprillist 1945 oli III SS tankikorpuse komandör. Samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja ning osales lahingutes Berliinist põhjas ja [[Mecklenburg]]is.
1945. aasta jaanuarist oli Felix Steiner 11. armee ülemjuhataja, võitles [[Pommeri]]s ja Oderil. 1945. aasta aprillist oli ta III SS tankikorpuse komandör ning samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja, osaledes lahingutes Berliinist põhjas ja [[Mecklenburg]]is.


3. maist 1945 oli Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948.<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 275</ref> Hiljem kirjutas mitu raamatut.
3. maist 1945. aastal oli Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. aastal.<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 275</ref> Hiljem kirjutas Steiner mitu raamatut.
Pärast sõda oli Steiner kirjavahetuses [[Harald_Riipalu|Harald Riipaluga]],<ref>Felix Steiner, "Relva-SS vabatahtlikud". Olion, Tallinn, 1999, lk 9</ref>kellele ta oli andnud 1944. aasta augustis Rüütliristi.<ref>http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=7505&start=15 vaadatud 02.04.2018</ref>
Pärast sõda oli ta kirjavahetuses [[Harald_Riipalu|Harald Riipaluga]],<ref>Felix Steiner, "Relva-SS vabatahtlikud". Olion, Tallinn, 1999, lk 9</ref>kellele oli andnud 1944. aasta augustis Rüütliristi.<ref>http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=7505&start=15 vaadatud 02.04.2018</ref>


1950. aastatel oli Steiner juhtivatel ametikohtadel organisatsioonides, mida rahastas [[Luure_Keskagentuur|Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA)]]. See info avaldati 2006. aastal.<ref>https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CLASSEN,%20WILHELM_0045.pdf vaadatud 05.04.2018 </ref>
1950. aastail oli Steiner juhtivatel ametikohtadel organisatsioonides, mida rahastas [[Luure_Keskagentuur|Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA)]]. Info avaldati 2006. aastal.<ref>https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CLASSEN,%20WILHELM_0045.pdf vaadatud 05.04.2018 </ref>


Felix Steiner on maetud Perlacher Forsti kalmistule Münchenis.<ref>https://ww2gravestone.com/people/steiner-felix-martin/ vaadatud 02.04.2018</ref><ref>https://www.findagrave.com/memorial/92968147/felix-martin_julius-steiner vaadatud 02.04.2018</ref>
Felix Steiner on maetud Perlacher Forsti kalmistule Münchenis.<ref>https://ww2gravestone.com/people/steiner-felix-martin/ vaadatud 02.04.2018</ref><ref>https://www.findagrave.com/memorial/92968147/felix-martin_julius-steiner vaadatud 02.04.2018</ref>
48. rida: 46. rida:
*"Die Wehridee des Abendlandes" (1952)
*"Die Wehridee des Abendlandes" (1952)
*"Von Clausewitz bis Bulganin" (1956)
*"Von Clausewitz bis Bulganin" (1956)
*"Die Freiwilligen, Idee und Opfergang" (1958, eesti keeles 1999 [[Sirje_Annist|Sirje Annisti]] tõlkes "Relva-SS vabatahtlikud" ISBN 9985-66-119-2)
*"Die Freiwilligen, Idee und Opfergang" (1958; eesti keeles 1999 [[Sirje_Annist|Sirje Annisti]] tõlkes "Relva-SS vabatahtlikud" ISBN 9985-66-119-2)
*"Die Armee der Geächteten" (1963)
*"Die Armee der Geächteten" (1963)


== Felix Steiner ja Soome ==
== Felix Steiner ja Soome ==


03.06.1943. aastal pidas Felix Steiner [[Tampere|Tamperes]] saksakeelse kõne.<ref>https://yle.fi/aihe/artikkeli/2013/05/31/kun-pyynikin-kentalla-kaikui-sieg-heil vaadatud 02.04.2018</ref> Kõne tõlgiti kohapeal ka soome keelde.
3. juunil 1943. aastal pidas Felix Steiner [[Tampere|Tamperes]] saksakeelse kõne.<ref>https://yle.fi/aihe/artikkeli/2013/05/31/kun-pyynikin-kentalla-kaikui-sieg-heil vaadatud 02.04.2018</ref> Kõne tõlgiti kohapeal ka soome keelde.


Felix Steiner suhtles maailmakuulsa Soome matemaatiku Rolf Nevanlinnaga.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nevanlinna_rolf vaadatud 06.04.2018</ref> <ref>https://www.mathunion.org/imu-awards/rolf-nevanlinna-prize</ref>
Steiner suhtles maailmakuulsa Soome matemaatiku Rolf Nevanlinnaga.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nevanlinna_rolf vaadatud 06.04.2018</ref><ref>https://www.mathunion.org/imu-awards/rolf-nevanlinna-prize</ref>


Felix Steiner viibis Soomes ka pärast sõda. 1956. aasta augustis külastas ta seal oma vanu relvavendi. Külastuse lõpupidu toimus [[Katajanokka|Katajanokkas]] ohvitseride kasiinos. Peost võttis osa suur hulk endiseid SS-vabatahtlikke.<ref>http://www.veljesapu.fi/pages/Kenraali_Felix_Steiner/3835 vaadatud 05.04.2018</ref>
Felix Steiner viibis Soomes ka pärast sõda. 1956. aasta augustis külastas ta seal oma vanu relvavendi. Külastuse lõpupidu toimus [[Katajanokka|Katajanokkas]] ohvitseride kasiinos. Peost võttis osa palju endiseid SS-vabatahtlikke.<ref>http://www.veljesapu.fi/pages/Kenraali_Felix_Steiner/3835 vaadatud 05.04.2018</ref>


== Autasud ==
== Autasud ==


[[10. august]]il [[1944]] anti Felix Steinerile lisaks [[Raudristi Rüütlirist|tammelehtedega Raudristi Rüütliristile]] juurde ka mõõgad; ta oli selle autasu 86. kavaler.
[[10. august]]il [[1944]]. aastal anti Felix Steinerile lisaks [[Raudristi Rüütlirist|tammelehtedega Raudristi Rüütliristile]] juurde ka mõõgad, ta oli selle autasu 86. kavaler.
Felix Steinerit autasustati [[Soome_Vabadusrist|Soome Vabadusristiga]].<ref>https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:Träger_des_Finnischen_Ordens_des_Freiheitskreuzes vaadatud 05.04.2018</ref> Paljudel fotodel on seda risti ka näha. Sellisel juhul kandis Steiner Soome Vabadusristi Rüütliristi all.<ref>http://www.mymilitaria.it/liste/images/steinerfoto1.jpg vaadatud 05.04.2018</ref><ref>http://sa-kuva.fi/neo?tem=webneo_image_preview_max&lang=FIN&doc_id=7aa7d2246021411526765019a2f3a357&archive=&zoom=YES vaadatud 05.04.2018</ref>
Felix Steinerit autasustati [[Soome_Vabadusrist|Soome Vabadusristiga]],<ref>https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:Träger_des_Finnischen_Ordens_des_Freiheitskreuzes vaadatud 05.04.2018</ref> paljudel fotodel on risti ka näha. Sellisel juhul kandis Steiner Soome Vabadusristi Rüütliristi all.<ref>http://www.mymilitaria.it/liste/images/steinerfoto1.jpg vaadatud 05.04.2018</ref><ref>http://sa-kuva.fi/neo?tem=webneo_image_preview_max&lang=FIN&doc_id=7aa7d2246021411526765019a2f3a357&archive=&zoom=YES vaadatud 05.04.2018</ref>


{{algus}}
{{algus}}
71. rida: 69. rida:
{{eelnev-järgnev | eelnev=puudub | nimi=[[III Germaani Soomuskorpus]]e komandör | aeg=[[1. mai]] [[1943]] – oktoober [[1944]]|järgnev=[[SS]]-[[Obergruppenführer]] [[Georg Keppler]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=puudub | nimi=[[III Germaani Soomuskorpus]]e komandör | aeg=[[1. mai]] [[1943]] – oktoober [[1944]]|järgnev=[[SS]]-[[Obergruppenführer]] [[Georg Keppler]]}}


{{eelnev-järgnev | eelnev=puudub | nimi=[[11.SS-Panzerarmee]] komandör | aeg=[[28. jaanuar]] [[1945]] – [[8. mai]] [[1945]]|järgnev=pandi relvad maha [[8. mai]]l [[1945]] }}
{{eelnev-järgnev | eelnev=puudub | nimi=[[11. SS-Panzerarmee]] komandör | aeg=[[28. jaanuar]] [[1945]] – [[8. mai]] [[1945]]|järgnev=[[8. mai]]l [[1945]] pandi relvad maha }}
{{lõpp}}
{{lõpp}}


== Filmides ==
== Filmides ==


[[Berliini_lahing|Berliini lahingust]] rääkivates filmides osaleb Felix Steiner nähtamatuna. Just tema tõttu satub [[Adolf Hitler]] raevu <ref>https://www.scribd.com/doc/102530053/Der-Untergang-Hitler-Speech vaadatud 02.04.2018</ref> ka filmis [[Allakäik_(film)|"Allakäik"]].
[[Berliini_lahing|Berliini lahingust]] rääkivates filmides osaleb Felix Steiner nähtamatuna. Just tema tõttu satub [[Adolf Hitler]] raevu filmis [[Allakäik_(film)|"Allakäik"]].<ref>https://www.scribd.com/doc/102530053/Der-Untergang-Hitler-Speech vaadatud 02.04.2018</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 14. märts 2019, kell 14:53

Felix Steiner
Sündinud 23. mai, 1896
Stallupönen, Ida-Preisimaa
Surnud 12. mai, 1966
München
Teenistus Saksamaa 1914–1945
Auaste Obergruppenführer und General der Waffen-SS (Kindral)
Juhtinud 2. SS-Soomusdiviis Das Reich, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja III Germaani Soomuskorpus.
Sõjad/lahingud Sinimägede lahing
Autasud Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega

Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.

Päritolu

Felix Steiner sündis 23. mail 1896. aastal Stallupöneni väikelinnas ning oli Austria päritolu. Tema perekond kolis 1731. aastal Salzburgist[1] Ida-Preisimaale pagulusse.[2][3][4] Ilmselt oma esiisade tõttu oli Steiner väga usklik (protestant). 12–18-aastaselt õppis Steiner Königsbergis, kus sai 9. märtsil 1914. aastal gümnaasiumi lõputunnistuse.[5]

Sõjaväeline karjäär

1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus Steiner lipnikjunkruna 5. Hermann von Boyeni (Ida-Preisi) jalaväerügementi nr 41 Tilsitis.[6] 1914. aasta novembris sai ta raskelt haavata. 1916. aasta algul osales Steiner Kuramaa rindel Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi Raudristi. 1918. aastal osales ta Prantsusmaa lahingutel Wytsschaete juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeriti Steiner Danzigis.

1934. aasta augustis sai Steiner väljaõppeameti ülemaks ning 1936. aasta juunis SS rügemendi "Deutschland" komandöriks Münchenis. Felix Steiner viibis väljaõppel Dachaus,[7] kus asus koonduslaagri kõrval SS-treeninglaager.[8]

Aastail 1938–1940 osales Steiner sõjategevuses Tšehhis, Poolas ja Prantsusmaal, teenides välja Raudristi Rüütliristi. Novembris 1940. aastal sai ta relva-SS kindralmajoriks ja 5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking" komandöriks.

1941. aastal osales Steiner diviisiga lahingutes Ukrainas ja Donbassis ning teenis välja Saksa Risti Kullas. 1942. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks. Steiner osales lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. 1942. aasta novembris sai temast III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenis ta välja Tammelehise Rüütliristi.

1943. aasta veebruarist osales Steiner lahingutes väegrupp Doniga, 1943. aasta maist oli III Germaani Soomuskorpuse ülem. Seejärel suundus ta uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. 1944. aasta jaanuaris taganes III Germaani Soomuskorpus Leningradi alt Narva jõe äärde Panther-liinile, kus moodustati Jaanilinna sillapea ning asuti kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944. aastal peeti raskeid kaitselahinguid Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti Tannenbergi liinile Sinimägedesse. 1944. aasta veebruaris allutati korpusele ka 20. Eesti diviis. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet Sinimägede lahingus ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus 1944. aastal Eestis toimunud kaitselahingute ajal armeegrupile "Narva".

Felix Steineri sõnum eestlastele Eestist taandudes: "Ein Volk stirbt nicht solange seine Intelligenz am Leben bleibt."[9]("Rahvas ei sure, kuni ta intelligents jääb ellu.")[10] Pärast seda lauset Sinkale käskis Steiner panna kõik haritlased, kes kätte saadakse ning kes ise sellega nõus on, laevadele. Ta käskis kokku koguda ka eesti noori ning viia neid kindlasse kohta: "Vedage kõik, kes tahavad kaasa tulla, rannikumaanteed pidi lõunasse."[11]

1945. aasta jaanuarist oli Felix Steiner 11. armee ülemjuhataja, võitles Pommeris ja Oderil. 1945. aasta aprillist oli ta III SS tankikorpuse komandör ning samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja, osaledes lahingutes Berliinist põhjas ja Mecklenburgis.

3. maist 1945. aastal oli Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. aastal.[12] Hiljem kirjutas Steiner mitu raamatut. Pärast sõda oli ta kirjavahetuses Harald Riipaluga,[13]kellele oli andnud 1944. aasta augustis Rüütliristi.[14]

1950. aastail oli Steiner juhtivatel ametikohtadel organisatsioonides, mida rahastas Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA). Info avaldati 2006. aastal.[15]

Felix Steiner on maetud Perlacher Forsti kalmistule Münchenis.[16][17]

Teosed

  • "Die Wehridee des Abendlandes" (1952)
  • "Von Clausewitz bis Bulganin" (1956)
  • "Die Freiwilligen, Idee und Opfergang" (1958; eesti keeles 1999 Sirje Annisti tõlkes "Relva-SS vabatahtlikud" ISBN 9985-66-119-2)
  • "Die Armee der Geächteten" (1963)

Felix Steiner ja Soome

3. juunil 1943. aastal pidas Felix Steiner Tamperes saksakeelse kõne.[18] Kõne tõlgiti kohapeal ka soome keelde.

Steiner suhtles maailmakuulsa Soome matemaatiku Rolf Nevanlinnaga.[19][20]

Felix Steiner viibis Soomes ka pärast sõda. 1956. aasta augustis külastas ta seal oma vanu relvavendi. Külastuse lõpupidu toimus Katajanokkas ohvitseride kasiinos. Peost võttis osa palju endiseid SS-vabatahtlikke.[21]

Autasud

10. augustil 1944. aastal anti Felix Steinerile lisaks tammelehtedega Raudristi Rüütliristile juurde ka mõõgad, ta oli selle autasu 86. kavaler. Felix Steinerit autasustati Soome Vabadusristiga,[22] paljudel fotodel on risti ka näha. Sellisel juhul kandis Steiner Soome Vabadusristi Rüütliristi all.[23][24]

Eelnev
puudub 		2. SS-Soomusdiviis Das Reich komandör
juuni 1936 – 1. detsember 1940 		Järgnev
puudub
Eelnev
puudub 		5. SS-Soomusdiviis "Wiking" komandör
1. detsember 1940 – 1. mai 1943 		Järgnev
SS-Obergruppenführer Herbert Gille
Eelnev
puudub 		III Germaani Soomuskorpuse komandör
1. mai 1943 – oktoober 1944 		Järgnev
SS-Obergruppenführer Georg Keppler
Eelnev
puudub 		11. SS-Panzerarmee komandör
28. jaanuar 1945 – 8. mai 1945 		Järgnev
8. mail 1945 pandi relvad maha

Filmides

Berliini lahingust rääkivates filmides osaleb Felix Steiner nähtamatuna. Just tema tõttu satub Adolf Hitler raevu filmis "Allakäik".[25]

Viited

  1. ↑ http://www.pfaenders.com/html/salzburger_expulsion.html vaadatud 02.04.2018
  2. ↑ http://warfarehistorynetwork.com/daily/wwii/waffen-ss-general-felix-steiner/ vaadatud 02.04.2018
  3. ↑ Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351
  4. ↑ http://www.exulanten.com/eastp2.html vaadatud 05.04.2018
  5. ↑ Lucas, James. Hitler's Commanders; German Action in the Field 1939-1945. lk 183
  6. ↑ Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351
  7. ↑ http://i60.tinypic.com/14a8n88.jpg tundmatu isiku erapaberitest vaadatud 05.04.2018
  8. ↑ https://www.scrapbookpages.com/DachauScrapbook/SScamp/index.html vaadatud 05.04.2018
  9. ↑ Steiner, Felix 2007. Die Freiwilligen. lk 281. ISBN 978-3-920722-80-1
  10. ↑ Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200
  11. ↑ Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200
  12. ↑ Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 275
  13. ↑ Felix Steiner, "Relva-SS vabatahtlikud". Olion, Tallinn, 1999, lk 9
  14. ↑ http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=7505&start=15 vaadatud 02.04.2018
  15. ↑ https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CLASSEN,%20WILHELM_0045.pdf vaadatud 05.04.2018
  16. ↑ https://ww2gravestone.com/people/steiner-felix-martin/ vaadatud 02.04.2018
  17. ↑ https://www.findagrave.com/memorial/92968147/felix-martin_julius-steiner vaadatud 02.04.2018
  18. ↑ https://yle.fi/aihe/artikkeli/2013/05/31/kun-pyynikin-kentalla-kaikui-sieg-heil vaadatud 02.04.2018
  19. ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nevanlinna_rolf vaadatud 06.04.2018
  20. ↑ https://www.mathunion.org/imu-awards/rolf-nevanlinna-prize
  21. ↑ http://www.veljesapu.fi/pages/Kenraali_Felix_Steiner/3835 vaadatud 05.04.2018
  22. ↑ https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:Träger_des_Finnischen_Ordens_des_Freiheitskreuzes vaadatud 05.04.2018
  23. ↑ http://www.mymilitaria.it/liste/images/steinerfoto1.jpg vaadatud 05.04.2018
  24. ↑ http://sa-kuva.fi/neo?tem=webneo_image_preview_max&lang=FIN&doc_id=7aa7d2246021411526765019a2f3a357&archive=&zoom=YES vaadatud 05.04.2018
  25. ↑ https://www.scribd.com/doc/102530053/Der-Untergang-Hitler-Speech vaadatud 02.04.2018
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Felix_Steiner&oldid=5240307"