Aleksander (Paulus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
27. rida: 27. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]
[[Kategooria:Metropoliidid]]

Redaktsioon: 12. märts 2019, kell 11:36

Metropoliit Aleksander. Foto Parikas, Tallinn (enne 1940).
Metropoliit Aleksander Vabadussõjas langenud sõjaväelaste mälestussamba avamisel Viljandis (1926)

Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus; 14. veebruar (vkj 2. veebruar) 1872 Hauamäe talu, Oriküla, Uue-Vändra vald, Pärnumaa19. oktoober 1953 Stockholm) oli Eesti õigeusu vaimulik, alates 1920. aastast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisja. Aastatel 1920–1923 oli ta Tallinna ja Eesti peapiiskop, alates 1923. aastast Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.

Metropoliit Aleksandri haud Stockholmi Metsakalmistul

Aleksander Paulus sündis Pärnumaal Vändra kihelkonnas Uue-Vändra vallas Orikülas Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Seejärel oli kösterkooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901 pühitseti ta diakoniks ning 29. augustil preestriks Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirikus Hiiumaal. 1903. aastal asus preestriks Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudusse. Aastatel 1908–1916 teenis ta preestrina Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses ning peale seda Pärnu Issandamuutmise koguduses.

1920. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta pühitseti ametisse 5. detsembril Aleksander Nevski katedraalis Tallinnas. Juulis 1923, pärast lahkulöömist Vene Õigeusu Kirikust, nimetas Konstantinoopoli patriarh Meletios IV ta autonoomse Eesti kiriku esimeseks metropoliidiks. Ta oli IV Riigikogu liige Rahvaerakonnast (1929–1931), Rahvuskogu II koja (1937) ja I Riiginõukogu liige Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.

1944. aastal põgenes metropoliit Aleksander Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja siirdus sealt 1947. aastal Rootsi, jätkates EAÕK juhtimist paguluses. Metropoliidi residentsiks sai EAÕK Stockholmi Püha Nikolai kirik. Aleksander suri Stockholmis ja on maetud metallkirstus (arvestades tulevast ümbermatmist Eestisse) Stockholmi Metsakalmistu õigeusklike alale.

Kirjandus

Välislingid