Erinevus lehekülje "Alo Mattiisen" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 53 baiti ,  2 aasta eest
Keeletoimetus
(Keeletoimetasin, hetkel pooleli)
(Keeletoimetus)
{{allikad}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is.]]
'''Alo Mattiisen''' ([[22. aprill]] [[1961]] [[Jõgeva]] – [[30. mai]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] helilooja.
 
Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaaliste lauludeisamaalistele kaudulauludele [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "[[Ei ole üksi ükski maa]]" (1987) ja laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" (1988).
 
LisaksPeale lauludelelaulude kuulub Matiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja mitmeid teisi palasid.
 
Mattiisen pälvis kahel korral [[Eesti NSV muusika aastapreemia]]. Ta on [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] laureaat. Tema auks korraldatakse [[Alo Mattiiseni muusikapäevad|Alo Mattiiseni muusikapäevi]] ningja talle on pühendatud tuba [[Betti Alveri muuseum]]is.
 
==Elulugu==
Alo sündis 22. aprilli hommikul kell kolmveerand üheksa. Sündides kaalus Alo 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Ta oli blond, ja kuigiüsna kõhn ningja terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui rääkima. Tal oli väike mänguklaver, millel saatel ta laulis ja rütmi tagus. Alguses hoidis Alot vanaema, kuid aasta ja kahe kuu vanusena läks ta lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega kaks kuni kolm kuud, sest Alo ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid väga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema õppis Alo varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai ta selgeks vanaisa kõrvalt. Raskusi oli häälikute "r" ja "k" hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.
 
Kui Alo oli 8-aastane, sündis tema õde Ade. Ta hoidis oma õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13–14-aastane.
 
===Õpingud===
Alo ootas kooli minekutkooliminekut väga, ja takoolis tundis ennastta sealend hästi. Esimesena hakkas teda õpetama õpetaja Ojamaa. Alo esimene pinginaaber oli Antti Martensoo ning, hiljem [[Jüri Leesment]].
 
Pärast esimest klassi hakkas Alo palju lugema. Tema lemmikud olid [[Seiklusjutt|seiklusjutud]], [[Reisikiri|reisikirjad]] ja [[kriminaalromaan]]id. [[eesti kirjandus|Eesti kirjanikest]] meeldisid Alole [[Oskar Luts]] ja [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]]. Alo ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.
 
Lõpukirjandi eest sai Alo hindeks "viie". Kõige tugevam oli ta [[matemaatika]]s, aga tema nõrk külg oli [[vene keel]]. Alole meeldis osa võtta [[lavastus]]test ja muudest taolistest ettevõtmistest, nagu hiljem tema õelegi.
 
Teises klassis läks Alo ema suunamisel [[Jõgeva Laste Muusikakool]]i., Kuigikuid ta tegi seda ema suunamisel, oli ta ka ise muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajad [[Elvi Kotkas]] ja [[Ilmar Lääne]]. Esimese loo kirjutas Alo muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.
 
Alole meeldis tema klassijuhataja [[Eino Veskis]] ja autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener [[Mati Lall]]. Viiendas klassis hakkas Alo palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejõustik. Kui Alo oli 13- või 14-aastane, kaalus ta spordi tõttu muusikakooli pooleli jätmist, kuigi talle meeldis seal väga. Muusikakooli õpetaja Anzon kiitis Alot veel viimaseski klassis.
 
[[Tartu]]s leidisoli iga kuu viimasel laupäeval aset täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo käis seal tihti ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle ansambel [[The Beatles]].
 
Pärast keskkooli astus Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Teda hämmastas, et kaasõppurid olid väga ambitsioonikaid ja targad. Uue ümbrusega harjumine võttis aega kaks aastat, seni Alo muusikat ei kirjutanud. Pikkamisi mõistis Alo, et on teistega samal tasemel.
 
Alo lõpetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal 1984. aastal. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialaleriala.
 
===Ansamblid===
Alo võttis muusikaelust aktiivselt osa nii Tallinnas, Jõgeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.
 
Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. 1983. aasta kevadel, kui ta õppis konservatooriumis, kutsus [[Erkki-Sven Tüür]] ta ansamblisse [[In Spe]], kunasest plaanis ise sealt lahkuda. Alo oli nõus. Tema esimene esinemine In Spega toimusoli 1984. aasta jaanuaris.
 
===Isiklik elu===
[[Pilt:Alo Mattiiseni haud.jpg|pisi|Alo Mattiiseni haud]]
Alo ainus abikaasa oli näitleja [[Rita Rätsepp]], kes lõpetas 1984. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] [[XI lend|XI lennu]]. Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid enne abiellumist koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.
 
Alates 1993. aastast elas Alo koos [[Katri Varbola]]ga.
 
Alo suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas. Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.
 
==Looming==
 
===Laulud===
Kõige rohkem on Alo kirjutanud laule, neid on kokku 86. Mõned tuntuimadtuntumad neist on "[[Ei ole üksi ükski maa]]", laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" ja "[[Emale]]".
* "Ei ole üksi ükski maa" (mai 1987). Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid [[Kare Kauks]], [[Silvi Vrait]], [[Reet Linna]], [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]], [[Priit Pihlap]], [[Gunnar Graps]], [[Tõnis Mägi]], [[Riho Sibul]], [[Hardi Volmer]], [[Henry Laks]], [[Toomas Lunge]], [[Jaan Elgula]]. Kooripartii laulis [[Agu Tammeorg]]. Laul on avaldatud raamatutes "[[Laulge kaasa!]]" nr 87 ja 89, kirjastanud "[[Eesti Raamat]]" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993. aastal sai laul Eesti muusika aastapreemia.
* "[[Viis isamaalist laulu]]":
# "[[Mingem üles mägedele (Mattiisen)|Mingem üles mägedele]]" (1988). Autorid [[K. A. Hermann|Karl August Hermann]] / [[Mihkel Veske]] / Alo Mattiisen / [[Henno Käo]]
# "[[Sind surmani (Mattiisen)|Sind surmani]]" (1988). Autorid [[Aleksander Kunileid]] / [[Lydia Koidula]] / Alo Mattiisen / Jüri Leesment
# "[[Isamaa ilu hoieldes (Mattiisen)|Isamaa ilu hoieldes]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] / Alo Mattiisen,
# "[[Eestlane olen ja eestlaseks jään (Mattiisen)|Eestlane olen ja eestlaseks jään]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment.
* "Emale". Sõnad [[Jaan Kross]], esitas [[Antti Kammiste]]. Lugu on pühendatud Alo Mattiiseni emale.
 
===Filmi- ja teleteatrimuusika===
Alo kirjutas muusikat järgmistele telelavastustele ja mängu- ning dokumentaalfilmidele:
* lühifilm "[[Semm]]" ([[1990]]), [[Tallinnfilm]];
* "Supper-COMADOS" ([[1991]]);
* "[[Tule tagasi, Lumumba]]" ([[1992]]), Tallinnfilm;
* dokumentaalfilm "[[Eesti õhuruumis]]" (1992), [[Polarfilm]];
* teleteatri lavastus "[[Kallid külalised]]" (1992);
* dokumentaalfilm "[[Eesti partii]]" (1993), erastuudio Maurum.
===Instrumentaalteosed ja suurvormid===
Alo tuntuim instrumentaalteos "[[Ajaga silmitsi]]" (valminud [[1986]]. aasta suvel Jõgeval) on [[süit]] süntesaatorile. Esiettekanne oli [[Eesti Raadio]] kolmandas programmis ehk [[Stereoraadio]]s 19. aprillil 1987.
"Ajaga silmitsi" osad on:
* "Argipäev",
* "Psühhokraatia Attaca",
*[[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ([[1996]]. aastal).
 
Alates novembrist [[2006]] on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda Jõgeval [[Betti Alveri Muuseum|Betti Alveri muuseum]]is.
 
2010. aastal anti talle ja [[Jüri Leesment]]ile üle iseseisvuse taastamise tänukivi. Alo Mattiiseni nimel võttis Vabariigi Presidendi antud kivi vastu Alo tütar Anna-Mariita Mattiisen.<ref>[https://www.eesti.ca/vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-iseseisvuse-taastamise-24-aastapaeval-20-augustil-2015-presidendi-roosiaias/article45614 "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias"] Estonian World Review, 20. august 2015</ref>
 
Jõgeva muusikakooli seinale on paigaldatud skulptor [[Aime Kuulbusch]]i kujundatud pronkstahvlilpronkstahvel Alo MatiiseniMattiiseni mälestuseks.<ref>[[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/1549841/alo-mattiiseni-laul-jaadvustus-pronksis "Alo Mattiiseni laul jäädvustus pronksis"] Tartu Postimees, 29. mai 2006</ref>
 
==Vaata ka==
 
== Kirjandus ==
* [[Helmi Mattiisen]], "Alo elu". [[Avita]], [[Tallinn]] [[2001]], 278 lk 278; ISBN 9985203720
* "Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist". Koostajad: [[Toomas Muru]] ja [[Jüri Leesment]]. Autorid: Helmi Mattiisen, [[Ade Hintsov]], Toomas Muru, Jüri Leesment, [[Raul Vaigla]], [[Andres Ammas]], [[Maret Oja]], [[Urmas Lattikas]], [[Eino Tamberg]], [[Erkki-Sven Tüür]], [[Rita Rätsepp]], [[Anna-Mariita Mattiisen]], [[Katri Varbola]], [[Ivo Linna]], [[Mart Laar]], [[Jaak Ojakäär]], [[Kaja Pino]], [[Ulvi Pihel]], [[Jüri Pihel]], [[Ilmar Kruusamäe]]. [[A-Disain]], [[Tartu]] [[2010]], 136 lk 136; ISBN 9789985975497
 
== Välislingid ==
1063

muudatust

Navigeerimismenüü