Alo Mattiisen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
104 muudatust
Keeletoimetasin, hetkel pooleli
MerilyS (arutelu | kaastöö)
1157 muudatust
Keeletoimetus
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}{{keeletoimeta}}
{{allikad}}
[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is.]]
[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is]]
'''Alo Mattiisen''' ([[22. aprill]] [[1961]] [[Jõgeva]] – [[30. mai]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] helilooja.
'''Alo Mattiisen''' ([[22. aprill]] [[1961]] [[Jõgeva]] – [[30. mai]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] helilooja.


Alo Mattiisen saavutas kuulsuse oma protesti- ja isamaaliste laulude kaudu [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "[[Ei ole üksi ükski maa]]" (1987) ja laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" (1988).
Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaalistele lauludele [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "[[Ei ole üksi ükski maa]]" (1987) ja laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" (1988).


Lisaks lauludele kuulub Matiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja mitmeid teisi palasid.
Peale laulude kuulub Matiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja mitmeid teisi palasid.


Mattiisen pälvis kahel korral [[Eesti NSV muusika aastapreemia]]. Ta on [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] laureaat. Tema auks korraldatakse [[Alo Mattiiseni muusikapäevad|Alo Mattiiseni muusikapäevi]] ning talle on pühendatud tuba [[Betti Alveri muuseum]]is.
Mattiisen pälvis kahel korral [[Eesti NSV muusika aastapreemia]]. Ta on [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] laureaat. Tema auks korraldatakse [[Alo Mattiiseni muusikapäevad|Alo Mattiiseni muusikapäevi]] ja talle on pühendatud tuba [[Betti Alveri muuseum]]is.


==Elulugu==
==Elulugu==
Alo sündis 22. aprilli hommikul kell kolmveerand üheksa. Sündides kaalus Alo 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Ta oli blond ja kuigi kõhn ning terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui rääkima. Tal oli väike mänguklaver, millel saatel ta laulis ja rütmi tagus. Alguses hoidis Alot vanaema, kuid aasta ja kahe kuu vanusena läks ta lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega kaks kuni kolm kuud, sest Alo ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid väga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema õppis Alo varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai ta selgeks vanaisa kõrvalt. Raskusi oli häälikute "r" ja "k" hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.
Alo sündis 22. aprilli hommikul kell kolmveerand üheksa. Sündides kaalus Alo 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Ta oli blond, üsna kõhn ja terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui rääkima. Tal oli väike mänguklaver, millel saatel ta laulis ja rütmi tagus. Alguses hoidis Alot vanaema, kuid aasta ja kahe kuu vanusena läks ta lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega kaks kuni kolm kuud, sest Alo ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid väga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema õppis Alo varakult ja kõrvalise abita, kirjutamise sai ta selgeks vanaisa kõrvalt. Raskusi oli häälikute "r" ja "k" hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.


Kui Alo oli 8-aastane, sündis õde Ade. Ta hoidis oma õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13–14-aastane.
Kui Alo oli 8-aastane, sündis tema õde Ade. Ta hoidis õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13–14-aastane.


===Õpingud===
===Õpingud===
Alo ootas kooli minekut väga ja ta tundis ennast seal hästi. Esimesena hakkas teda õpetama õpetaja Ojamaa. Alo esimene pinginaaber oli Antti Martensoo ning hiljem [[Jüri Leesment]].
Alo ootas kooliminekut väga, koolis tundis ta end hästi. Esimesena hakkas teda õpetama õpetaja Ojamaa. Alo esimene pinginaaber oli Antti Martensoo, hiljem [[Jüri Leesment]].


Pärast esimest klassi hakkas Alo palju lugema. Tema lemmikud olid [[Seiklusjutt|seiklusjutud]], [[Reisikiri|reisikirjad]] ja [[kriminaalromaan]]id. [[eesti kirjandus|Eesti kirjanikest]] meeldisid Alole [[Oskar Luts]] ja [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]]. Alo ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.
Pärast esimest klassi hakkas Alo palju lugema. Tema lemmikud olid [[Seiklusjutt|seiklusjutud]], [[Reisikiri|reisikirjad]] ja [[kriminaalromaan]]id. [[eesti kirjandus|Eesti kirjanikest]] meeldisid Alole [[Oskar Luts]] ja [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]]. Alo ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.


Lõpukirjandi eest sai Alo hindeks "viie". Kõige tugevam oli ta [[matemaatika]]s aga tema nõrk külg oli [[vene keel]]. Alole meeldis osa võtta [[lavastus]]test ja muudest taolistest ettevõtmistest, nagu hiljem tema õelegi.
Lõpukirjandi eest sai Alo hindeks viie. Kõige tugevam oli ta [[matemaatika]]s, aga tema nõrk külg oli [[vene keel]]. Alole meeldis osa võtta [[lavastus]]test ja muudest taolistest ettevõtmistest, nagu hiljem tema õelegi.


Teises klassis läks Alo [[Jõgeva Laste Muusikakool]]i. Kuigi ta tegi seda ema suunamisel, oli ta ka ise muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajad [[Elvi Kotkas]] ja [[Ilmar Lääne]]. Esimese loo kirjutas Alo muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.
Teises klassis läks Alo ema suunamisel [[Jõgeva Laste Muusikakool]]i, kuid ta oli ka ise muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajad [[Elvi Kotkas]] ja [[Ilmar Lääne]]. Esimese loo kirjutas Alo muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.


Alole meeldis tema klassijuhataja [[Eino Veskis]] ja autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener [[Mati Lall]]. Viiendas klassis hakkas Alo palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejõustik. Kui Alo oli 13- või 14-aastane, kaalus ta spordi tõttu muusikakooli pooleli jätmist, kuigi talle meeldis seal väga. Muusikakooli õpetaja Anzon kiitis Alot veel viimaseski klassis.
Alole meeldis tema klassijuhataja [[Eino Veskis]] ja autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener [[Mati Lall]]. Viiendas klassis hakkas Alo palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejõustik. Kui Alo oli 13- või 14-aastane, kaalus ta spordi tõttu muusikakooli pooleli jätmist, kuigi talle meeldis seal väga. Muusikakooli õpetaja Anzon kiitis Alot veel viimaseski klassis.


[[Tartu]]s leidis iga kuu viimasel laupäeval aset täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo käis seal tihti ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle ansambel [[The Beatles]].
[[Tartu]]s oli iga kuu viimasel laupäeval täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo käis seal tihti ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle ansambel [[The Beatles]].


Pärast keskkooli astus Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Teda hämmastas, et kaasõppurid olid väga ambitsioonikaid ja targad. Uue ümbrusega harjumine võttis aega kaks aastat, seni Alo muusikat ei kirjutanud. Pikkamisi mõistis Alo, et on teistega samal tasemel.
Pärast keskkooli astus Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Teda hämmastas, et kaasõppurid olid väga ambitsioonikaid ja targad. Uue ümbrusega harjumine võttis aega kaks aastat, seni Alo muusikat ei kirjutanud. Pikkamisi mõistis Alo, et on teistega samal tasemel.


Alo lõpetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal 1984. aastal. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.
Alo lõpetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal 1984. aastal. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni eriala.


===Ansamblid===
===Ansamblid===
35. rida: 35. rida:
Alo võttis muusikaelust aktiivselt osa nii Tallinnas, Jõgeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.
Alo võttis muusikaelust aktiivselt osa nii Tallinnas, Jõgeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.


Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. 1983. aasta kevadel, kui ta õppis konservatooriumis, kutsus [[Erkki-Sven Tüür]] ta ansamblisse [[In Spe]], kuna plaanis ise sealt lahkuda. Alo oli nõus. Tema esimene esinemine In Spega toimus 1984. aasta jaanuaris.
Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. 1983. aasta kevadel, kui ta õppis konservatooriumis, kutsus [[Erkki-Sven Tüür]] ta ansamblisse [[In Spe]], sest plaanis ise sealt lahkuda. Alo oli nõus. Tema esimene esinemine In Spega oli 1984. aasta jaanuaris.


===Isiklik elu===
===Isiklik elu===
[[Pilt:Alo Mattiiseni haud.jpg|pisi|Alo Mattiiseni haud]]
[[Pilt:Alo Mattiiseni haud.jpg|pisi|Alo Mattiiseni haud]]
Alo ainus abikaasa oli näitleja [[Rita Rätsepp]], kes lõpetas 1984. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] [[XI lend|XI lennu]]. Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.
Alo ainus abikaasa oli näitleja [[Rita Rätsepp]], kes lõpetas 1984. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] [[XI lend|XI lennu]]. Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid enne abiellumist koos kuus aastat. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.


Alates 1993. aastast elas Alo koos [[Katri Varbola]]ga.
Alates 1993. aastast elas Alo koos [[Katri Varbola]]ga.


Alo suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas. Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.
Alo suri 30. mail 1996 Tallinnas. Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.


==Looming==
==Looming==
50. rida: 50. rida:


===Laulud===
===Laulud===
Kõige rohkem on Alo kirjutanud laule, neid on kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "[[Ei ole üksi ükski maa]]", laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" ja "[[Emale]]".
Kõige rohkem on Alo kirjutanud laule, neid on kokku 86. Mõned tuntumad neist on "[[Ei ole üksi ükski maa]]", laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" ja "[[Emale]]".
* "Ei ole üksi ükski maa" (mai 1987). Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid [[Kare Kauks]], [[Silvi Vrait]], [[Reet Linna]], [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]], [[Priit Pihlap]], [[Gunnar Graps]], [[Tõnis Mägi]], [[Riho Sibul]], [[Hardi Volmer]], [[Henry Laks]], [[Toomas Lunge]], [[Jaan Elgula]]. Kooripartii laulis [[Agu Tammeorg]]. Laul on avaldatud raamatutes "[[Laulge kaasa!]]" nr 87 ja 89, kirjastanud "[[Eesti Raamat]]" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993. aastal sai laul Eesti muusika aastapreemia.
* "Ei ole üksi ükski maa" (mai 1987). Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid [[Kare Kauks]], [[Silvi Vrait]], [[Reet Linna]], [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]], [[Priit Pihlap]], [[Gunnar Graps]], [[Tõnis Mägi]], [[Riho Sibul]], [[Hardi Volmer]], [[Henry Laks]], [[Toomas Lunge]], [[Jaan Elgula]]. Kooripartii laulis [[Agu Tammeorg]]. Laul on avaldatud raamatutes "[[Laulge kaasa!]]" nr 87 ja 89, kirjastanud "[[Eesti Raamat]]" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993. aastal sai laul Eesti muusika aastapreemia.
* "[[Viis isamaalist laulu]]":
* "[[Viis isamaalist laulu]]":
56. rida: 56. rida:
# "[[Mingem üles mägedele (Mattiisen)|Mingem üles mägedele]]" (1988). Autorid [[K. A. Hermann|Karl August Hermann]] / [[Mihkel Veske]] / Alo Mattiisen / [[Henno Käo]]
# "[[Mingem üles mägedele (Mattiisen)|Mingem üles mägedele]]" (1988). Autorid [[K. A. Hermann|Karl August Hermann]] / [[Mihkel Veske]] / Alo Mattiisen / [[Henno Käo]]
# "[[Sind surmani (Mattiisen)|Sind surmani]]" (1988). Autorid [[Aleksander Kunileid]] / [[Lydia Koidula]] / Alo Mattiisen / Jüri Leesment
# "[[Sind surmani (Mattiisen)|Sind surmani]]" (1988). Autorid [[Aleksander Kunileid]] / [[Lydia Koidula]] / Alo Mattiisen / Jüri Leesment
# "[[Isamaa ilu hoieldes (Mattiisen)|Isamaa ilu hoieldes]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] / Alo Mattiisen,
# "[[Isamaa ilu hoieldes (Mattiisen)|Isamaa ilu hoieldes]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] / Alo Mattiisen
# "[[Eestlane olen ja eestlaseks jään (Mattiisen)|Eestlane olen ja eestlaseks jään]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment.
# "[[Eestlane olen ja eestlaseks jään (Mattiisen)|Eestlane olen ja eestlaseks jään]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment
* "Emale". Sõnad [[Jaan Kross]], esitas [[Antti Kammiste]]. Lugu on pühendatud Alo Mattiiseni emale.
* "Emale". Sõnad [[Jaan Kross]], esitas [[Antti Kammiste]]. Lugu on pühendatud Alo Mattiiseni emale.


===Filmi- ja teleteatrimuusika===
===Filmi- ja teleteatrimuusika===
Alo kirjutas muusikat järgmistele telelavastustele ja mängu- ning dokumentaalfilmidele:
Alo kirjutas muusikat järgmistele telelavastustele ja mängu- ning dokumentaalfilmidele:
* lühifilm "[[Semm]]" ([[1990]]), [[Tallinnfilm]]
* lühifilm "[[Semm]]" ([[1990]]), [[Tallinnfilm]];
* "Supper-COMADOS" ([[1991]])
* "Supper-COMADOS" ([[1991]]);
* "[[Tule tagasi, Lumumba]]" ([[1992]]), Tallinnfilm
* "[[Tule tagasi, Lumumba]]" ([[1992]]), Tallinnfilm;
* dokumentaalfilm "[[Eesti õhuruumis]]" (1992), [[Polarfilm]]
* dokumentaalfilm "[[Eesti õhuruumis]]" (1992), [[Polarfilm]];
* teleteatri lavastus "[[Kallid külalised]]" (1992);
* teleteatri lavastus "[[Kallid külalised]]" (1992);
* dokumentaalfilm "[[Eesti partii]]" (1993), erastuudio Maurum.
* dokumentaalfilm "[[Eesti partii]]" (1993), erastuudio Maurum.
78. rida: 78. rida:
===Instrumentaalteosed ja suurvormid===
===Instrumentaalteosed ja suurvormid===
Alo tuntuim instrumentaalteos "[[Ajaga silmitsi]]" (valminud [[1986]]. aasta suvel Jõgeval) on [[süit]] süntesaatorile. Esiettekanne oli [[Eesti Raadio]] kolmandas programmis ehk [[Stereoraadio]]s 19. aprillil 1987.
Alo tuntuim instrumentaalteos "[[Ajaga silmitsi]]" (valminud [[1986]]. aasta suvel Jõgeval) on [[süit]] süntesaatorile. Esiettekanne oli [[Eesti Raadio]] kolmandas programmis ehk [[Stereoraadio]]s 19. aprillil 1987.
"Ajaga silmitsi" osad on:
"Ajaga silmitsi" osad on
* "Argipäev",
* "Argipäev",
* "Psühhokraatia Attaca",
* "Psühhokraatia Attaca",
89. rida: 89. rida:
*[[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ([[1996]]. aastal).
*[[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ([[1996]]. aastal).


Alates novembrist [[2006]] on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda Jõgeval [[Betti Alveri Muuseum]]is.
Alates novembrist [[2006]] on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda Jõgeval [[Betti Alveri Muuseum|Betti Alveri muuseum]]is.


2010. aastal anti talle ja [[Jüri Leesment]]ile üle iseseisvuse taastamise tänukivi. Alo Mattiiseni nimel võttis Vabariigi Presidendi antud kivi vastu Alo tütar Anna-Mariita Mattiisen.<ref>[https://www.eesti.ca/vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-iseseisvuse-taastamise-24-aastapaeval-20-augustil-2015-presidendi-roosiaias/article45614 "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias"] Estonian World Review, 20. august 2015</ref>
2010. aastal anti talle ja [[Jüri Leesment]]ile üle iseseisvuse taastamise tänukivi. Alo Mattiiseni nimel võttis Vabariigi Presidendi antud kivi vastu Alo tütar Anna-Mariita Mattiisen.<ref>[https://www.eesti.ca/vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-iseseisvuse-taastamise-24-aastapaeval-20-augustil-2015-presidendi-roosiaias/article45614 "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias"] Estonian World Review, 20. august 2015</ref>


Jõgeva muusikakooli seinale on paigaldatud skulptor [[Aime Kuulbusch]]i kujundatud pronkstahvlil Alo Matiiseni mälestuseks.<ref>[[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/1549841/alo-mattiiseni-laul-jaadvustus-pronksis "Alo Mattiiseni laul jäädvustus pronksis"] Tartu Postimees, 29. mai 2006</ref>
Jõgeva muusikakooli seinale on paigaldatud skulptor [[Aime Kuulbusch]]i kujundatud pronkstahvel Alo Mattiiseni mälestuseks.<ref>[[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/1549841/alo-mattiiseni-laul-jaadvustus-pronksis "Alo Mattiiseni laul jäädvustus pronksis"] Tartu Postimees, 29. mai 2006</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
103. rida: 103. rida:


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
* [[Helmi Mattiisen]], "Alo elu". [[Avita]], [[Tallinn]] [[2001]], 278 lk; ISBN 9985203720
* [[Helmi Mattiisen]], "Alo elu". [[Avita]], [[Tallinn]] [[2001]], lk 278; ISBN 9985203720
* "Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist". Koostajad: [[Toomas Muru]] ja [[Jüri Leesment]]. Autorid: Helmi Mattiisen, [[Ade Hintsov]], Toomas Muru, Jüri Leesment, [[Raul Vaigla]], [[Andres Ammas]], [[Maret Oja]], [[Urmas Lattikas]], [[Eino Tamberg]], [[Erkki-Sven Tüür]], [[Rita Rätsepp]], [[Anna-Mariita Mattiisen]], [[Katri Varbola]], [[Ivo Linna]], [[Mart Laar]], [[Jaak Ojakäär]], [[Kaja Pino]], [[Ulvi Pihel]], [[Jüri Pihel]], [[Ilmar Kruusamäe]]. [[A-Disain]], [[Tartu]] [[2010]], 136 lk; ISBN 9789985975497
* "Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist". Koostajad: [[Toomas Muru]] ja [[Jüri Leesment]]. Autorid: Helmi Mattiisen, [[Ade Hintsov]], Toomas Muru, Jüri Leesment, [[Raul Vaigla]], [[Andres Ammas]], [[Maret Oja]], [[Urmas Lattikas]], [[Eino Tamberg]], [[Erkki-Sven Tüür]], [[Rita Rätsepp]], [[Anna-Mariita Mattiisen]], [[Katri Varbola]], [[Ivo Linna]], [[Mart Laar]], [[Jaak Ojakäär]], [[Kaja Pino]], [[Ulvi Pihel]], [[Jüri Pihel]], [[Ilmar Kruusamäe]]. [[A-Disain]], [[Tartu]] [[2010]], lk 136; ISBN 9789985975497


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 12. märts 2019, kell 02:48

Alo Mattiiseni loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon Betti Alveri muuseumis

Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja.

Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaalistele lauludele laulva revolutsiooni ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "Ei ole üksi ükski maa" (1987) ja laulutsükkel "Viis isamaalist laulu" (1988).

Peale laulude kuulub Matiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja mitmeid teisi palasid.

Mattiisen pälvis kahel korral Eesti NSV muusika aastapreemia. Ta on Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat. Tema auks korraldatakse Alo Mattiiseni muusikapäevi ja talle on pühendatud tuba Betti Alveri muuseumis.

Elulugu

Alo sündis 22. aprilli hommikul kell kolmveerand üheksa. Sündides kaalus Alo 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Ta oli blond, üsna kõhn ja terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui rääkima. Tal oli väike mänguklaver, millel saatel ta laulis ja rütmi tagus. Alguses hoidis Alot vanaema, kuid aasta ja kahe kuu vanusena läks ta lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega kaks kuni kolm kuud, sest Alo ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid väga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema õppis Alo varakult ja kõrvalise abita, kirjutamise sai ta selgeks vanaisa kõrvalt. Raskusi oli häälikute "r" ja "k" hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.

Kui Alo oli 8-aastane, sündis tema õde Ade. Ta hoidis õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13–14-aastane.

Õpingud

Alo ootas kooliminekut väga, koolis tundis ta end hästi. Esimesena hakkas teda õpetama õpetaja Ojamaa. Alo esimene pinginaaber oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment.

Pärast esimest klassi hakkas Alo palju lugema. Tema lemmikud olid seiklusjutud, reisikirjad ja kriminaalromaanid. Eesti kirjanikest meeldisid Alole Oskar Luts ja Anton Hansen Tammsaare. Alo ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.

Lõpukirjandi eest sai Alo hindeks viie. Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga tema nõrk külg oli vene keel. Alole meeldis osa võtta lavastustest ja muudest taolistest ettevõtmistest, nagu hiljem tema õelegi.

Teises klassis läks Alo ema suunamisel Jõgeva Laste Muusikakooli, kuid ta oli ka ise muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajad Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas Alo muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.

Alole meeldis tema klassijuhataja Eino Veskis ja autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener Mati Lall. Viiendas klassis hakkas Alo palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejõustik. Kui Alo oli 13- või 14-aastane, kaalus ta spordi tõttu muusikakooli pooleli jätmist, kuigi talle meeldis seal väga. Muusikakooli õpetaja Anzon kiitis Alot veel viimaseski klassis.

Tartus oli iga kuu viimasel laupäeval täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo käis seal tihti ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle ansambel The Beatles.

Pärast keskkooli astus Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Teda hämmastas, et kaasõppurid olid väga ambitsioonikaid ja targad. Uue ümbrusega harjumine võttis aega kaks aastat, seni Alo muusikat ei kirjutanud. Pikkamisi mõistis Alo, et on teistega samal tasemel.

Alo lõpetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal 1984. aastal. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni eriala.

Ansamblid

Alo võttis muusikaelust aktiivselt osa nii Tallinnas, Jõgeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.

Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. 1983. aasta kevadel, kui ta õppis konservatooriumis, kutsus Erkki-Sven Tüür ta ansamblisse In Spe, sest plaanis ise sealt lahkuda. Alo oli nõus. Tema esimene esinemine In Spega oli 1984. aasta jaanuaris.

Isiklik elu

Alo Mattiiseni haud

Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp, kes lõpetas 1984. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XI lennu. Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid enne abiellumist koos kuus aastat. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.

Alates 1993. aastast elas Alo koos Katri Varbolaga.

Alo suri 30. mail 1996 Tallinnas. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Looming

Alo on kirjutanud laule, instrumentaalteoseid, suurvorme ja nii teatri-, filmi- kui ka telelavastuste muusikat.

Laulud

Kõige rohkem on Alo kirjutanud laule, neid on kokku 86. Mõned tuntumad neist on "Ei ole üksi ükski maa", laulutsükkel "Viis isamaalist laulu" ja "Emale".

  1. "Kaunimad laulud" (1988). Autorid Friedrich August Saebelmann / Peeter Ruubel / Alo Mattiisen / Jüri Leesment
  2. "Mingem üles mägedele" (1988). Autorid Karl August Hermann / Mihkel Veske / Alo Mattiisen / Henno Käo
  3. "Sind surmani" (1988). Autorid Aleksander Kunileid / Lydia Koidula / Alo Mattiisen / Jüri Leesment
  4. "Isamaa ilu hoieldes" (1988). Autorid Karl August Hermann / Friedrich Reinhold Kreutzwald / Alo Mattiisen
  5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" (1988). Autorid Karl August Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment

Filmi- ja teleteatrimuusika

Alo kirjutas muusikat järgmistele telelavastustele ja mängu- ning dokumentaalfilmidele:

Teatrimuusika

Kuulsaimad lavateosed, millele Alo muusika kirjutas:

Instrumentaalteosed ja suurvormid

Alo tuntuim instrumentaalteos "Ajaga silmitsi" (valminud 1986. aasta suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadio kolmandas programmis ehk Stereoraadios 19. aprillil 1987. "Ajaga silmitsi" osad on

  • "Argipäev",
  • "Psühhokraatia Attaca",
  • "Võib olla".

Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal tunnistati "Ajaga silmitsi" parimaks muusikateoseks. Esitasid Alo (klahvpillidel), Riho Sibul (kitarril) ja Peeter Määrits (heli).

Tunnustused

Alo on pälvinud järgmised tunnustused:

Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda Jõgeval Betti Alveri muuseumis.

2010. aastal anti talle ja Jüri Leesmentile üle iseseisvuse taastamise tänukivi. Alo Mattiiseni nimel võttis Vabariigi Presidendi antud kivi vastu Alo tütar Anna-Mariita Mattiisen.[1]

Jõgeva muusikakooli seinale on paigaldatud skulptor Aime Kuulbuschi kujundatud pronkstahvel Alo Mattiiseni mälestuseks.[2]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 24. aastapäeval 20. augustil 2015 presidendi roosiaias" Estonian World Review, 20. august 2015
  2. ↑ Raimu Hanson: "Alo Mattiiseni laul jäädvustus pronksis" Tartu Postimees, 29. mai 2006

Kirjandus

Välislingid

Viis isamaalist laulu
Muu
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alo_Mattiisen&oldid=5238263"