Wilhelm II: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Krizz (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
MerilyS (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin.
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib Saksamaa keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Wilhelm II (täpsustus)]].}}
{{See artikkel| räägib Saksamaa keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Wilhelm II (täpsustus)]].}}
{{keeletoimeta}}{{NPOV}}
{{NPOV}}



{{infokast persoon
{{infokast persoon
25. rida: 24. rida:
}}
}}


'''Wilhelm II''' ([[27. jaanuar]] [[1859]] [[Berliin]] – [[4. juuni]] [[1941]] [[Doorn]], [[Holland]]) oli viimane [[Saksa keiser]] ja [[Preisimaa kuningas]] [[1888]]–[[1918]]. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.
'''Wilhelm II''' ([[27. jaanuar]] [[1859]] [[Berliin]] – [[4. juuni]] [[1941]] [[Doorn]], [[Holland]]) oli viimane [[Saksa keiser]] ja [[Preisimaa kuningas]] [[1888]]–[[1918]]. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.


Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] poeg ja esimese Saksa keisri [[Wilhelm I]] pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] vanim lapselaps. Ta oli Suurbritannia kuninga [[George V]] nõbu ning Venemaa keisri [[Nikolai II]] sugulane.
Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] poeg ja esimese Saksa keisri [[Wilhelm I]] pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] vanim lapselaps. Ta oli Suurbritannia kuninga [[George V]] nõbu ning Venemaa keisri [[Nikolai II]] sugulane.


Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta, kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm kandis sõrmust nii, et selle kivi oli sissepoole pööratud ja tungis kätlemisel teretatava ihusse.
Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta, kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm pööras oma sõrmuse kivi sissepoole, et see tungiks kätlemisel teretatava ihusse.


Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt [[absolutism|absolutistlikult]] ning seetõttu saatis [[1890]]. aastal erru ka [[riigikantsler]] [[Otto von Bismarck]]i. Ta huvitus väga kõigest sõjaväelisest ning moderniseeris pidevalt Saksa armeed, püüdes isegi luua omal käel uute relvade ja sõjalaevade mudeleid. Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all. Wilhelm arvas, et Saksamaale oleks kohane omada sama palju kolooniaid kui on Prantsusmaal. See tekitas hulga konflikte, kuna enamik maailmast oli juba teiste [[Euroopa]] suurvõimude, [[Jaapan]]i ning [[USA]] vahel laiali jagatud. Wilhelm lootis sõjaga olukorda Saksamaa ja ta liitlaste kasuks muuta, kuid ometigi ei soovinud ta maailmasõda, kuna see viis Saksamaa sõtta kahel rindel ning nõrkade liitlastega. Pärast sõda püüti aga teda näidata peamise sõjasüüdlasena, et võitjariikidelt vastutus ära veeretada. See tendents jätkub ajalookäsitlustes kohati tänini.
Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt [[absolutism|absolutistlikult]] ning seetõttu saatis [[1890]]. aastal erru ka [[riigikantsler]] [[Otto von Bismarck]]i. Ta huvitus väga kõigest sõjaväelisest ning moderniseeris pidevalt Saksa armeed, püüdes isegi luua omal käel uute relvade ja sõjalaevade mudeleid. Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all. Wilhelm arvas, et Saksamaale oleks kohane omada sama palju kolooniaid kui on Prantsusmaal. See tekitas hulga konflikte, sest enamik maailmast oli juba teiste [[Euroopa]] suurvõimude, [[Jaapan]]i ja [[USA]] vahel laiali jagatud. Wilhelm lootis sõjaga olukorda Saksamaa ja selle liitlaste kasuks muuta, kuid väidetavalt ei soovinud ta maailmasõda, sest see viis Saksamaa sõtta kahel rindel ning nõrkade liitlastega. Pärast sõda püüti teda näidata peamise sõjasüüdlasena, et võitjariikidelt vastutus ära veeretada. See tendents jätkub ajalookäsitlustes kohati tänini.


Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega [[Maroko kriisid]] ning põhjustades Saksamaa-vastase [[Antant|Antandi]] tekke.
Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega [[Maroko kriisid]] ning põhjustades Saksamaa-vastase [[Antant|Antandi]] tekke.


Pärast [[Franz Ferdinand]]i mahalaskmist ([[28. juuni]]l [[1914]]) toetas Wilhelm tugevalt keiser [[Franz Joseph I]], andes nii [[Austria-Ungari]]le võimaluse alustada sõda [[Serbia]] vastu. Ent nähtavasti ei kavatsenud Wilhelm siiski valla päästa üleeuroopalist sõda, sest otsustavatel nädalatel juulikuu alguses läks ta oma jahiga Põhjamerele seilama ning lõikas end nõnda riigiasjust ära. Kui suur sõda juuli lõpus juba puhkemas oli, püüdis ta seda isikliku sekkumisega veel ära hoida, ent tema katsed ei toonud tulemusi.
Pärast [[Franz Ferdinand]]i mahalaskmist ([[28. juuni]]l [[1914]]) toetas Wilhelm tugevalt keisrit [[Franz Joseph I]], andes nii [[Austria-Ungari]]le võimaluse alustada sõda [[Serbia]] vastu. Nähtavasti ei kavatsenud Wilhelm siiski valla päästa üleeuroopalist sõda, sest otsustavatel nädalatel juulikuu alguses läks ta oma jahiga Põhjamerele seilama ning lõikas end nõnda riigiasjust ära. Kui suur sõda juuli lõpus juba puhkemas oli, püüdis ta seda isikliku sekkumisega veel ära hoida, ent tema katsed ei toonud tulemusi.


==Pärast Esimest maailmasõda==
==Pärast esimest maailmasõda==
[[Pilt:Mausoleumwhilhelm.JPG|pisi|Wilhelm II mausoleum Doornis]]
[[Pilt:Mausoleumwhilhelm.JPG|pisi|Wilhelm II mausoleum Doornis]]


Pärast sõda lahkus Wilhelm II [[Holland]]isse [[eksiil]]i ja elas seal kuni surmani. 1919. aastal ostis ta [[Doorn]]i omale maja. Holland keeldus teda [[Antant|Antand]]ile välja andmast.
Pärast sõda lahkus Wilhelm II [[Holland]]isse [[eksiil]]i ja elas seal kuni surmani. 1919. aastal ostis ta [[Doorn]]i endale maja. Holland keeldus teda [[Antant|Antand]]ile välja andmast.


1930. aastail oli ta rikkaim sakslane<ref>Vaeseksjäänud rahakuningad. Rahvaleht, 1. november 1932, nr. 129, lk. 2.</ref>.
1930. aastail oli ta rikkaim sakslane.<ref>Vaeseksjäänud rahakuningad. Rahvaleht, 1. november 1932, nr 129, lk 2.</ref>
Esialgu toetas ta [[natsionaalsotsialism]]i, sest lootis, et natsionaalsotsialistid taastavad monarhia. Kui [[Adolf Hitler]] aga seda ei teinud, loobus Wilhelm tema valitsust toetamast. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal asetas ta pärjad nii Saksa kui ka Hollandi sõdurite haudadele, näidates sellega oma neutraalsust. Seetõttu ei saatnud pettunud Hitler tema matustele enamat ühest tagasihoidlikust pärjast. Ekskeiser oli keeldunud ka natsionaalsotsialistliku embleemide kasutamisest ja riiklikest matustest.
Esialgu toetas ta [[natsionaalsotsialism]]i, sest lootis, et natsionaalsotsialistid taastavad monarhia. Kui [[Adolf Hitler]] seda ei teinud, loobus Wilhelm tema valitsust toetamast. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal asetas ta pärjad nii Saksa kui ka Hollandi sõdurite haudadele, et näidata oma neutraalsust. Seetõttu ei saatnud pettunud Hitler tema matustele enamat ühest tagasihoidlikust pärjast. Ekskeiser oli keeldunud ka natsionaalsotsialistliku embleemide kasutamisest ja riiklikest matustest.


==Tegevus ühingutes==
==Tegevus ühingutes==
50. rida: 49. rida:
Keiser Wilhelm II on [[Corps Borussia Bonn]]i vilistlane.
Keiser Wilhelm II on [[Corps Borussia Bonn]]i vilistlane.


== Seosed Eestiga ==
== Seos Eestiga ==


[[Fail:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|paremal|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912.]]
[[Fail:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|paremal|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912]]


1890. aastal toimunud Venemaa visiidi ajal oli tal määratud pooletunnine kohtumine kohalike võimukandjatega [[Tallinn]]as ja seejärel peatumine [[Narva]]s luksuslikus [[Stieglitzi villa]]s. Narvas toimusid keisri ja tsaari osavõtul sõjaväemanöövrid.<ref>The Emperor at the parade of the guards. New-York Tribune, 13. august 1890 [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1890-08-13/ed-1/seq-1/;words=EMPEROR+Reval+Narva+Stieglitz+Dorpat lk.1: veerg 1]</ref><ref>http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_18</ref> Olles Narvas, tellis Wilhelm II sealsest kalevivabrikust 10 000 meetrit halli kalevit oma ohvitserkonnale. Seda värvi on Saksa sõjaväe munder tänaseni.Enne seda olid Saksa ohvitseride mundrid mustast kalevist.<ref>Postimees (1886-1944), nr. 14, 15 jaanuar 1938 lk 7</ref>
1890. aastal toimunud Venemaa visiidi ajal oli tal määratud pooletunnine kohtumine kohalike võimukandjatega [[Tallinn]]as ja seejärel peatumine [[Narva]]s luksuslikus [[Stieglitzi villa]]s. Narvas toimusid keisri ja tsaari osavõtul sõjaväemanöövrid.<ref>The Emperor at the parade of the guards. New-York Tribune, 13. august 1890 [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1890-08-13/ed-1/seq-1/;words=EMPEROR+Reval+Narva+Stieglitz+Dorpat lk 1: veerg 1]</ref><ref>http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_18</ref> Narvas tellis Wilhelm II sealsest kalevivabrikust oma ohvitserkonnale 10 000 meetrit halli kalevit. Seda värvi on Saksa sõjaväemunder tänapäevani, enne seda olid Saksa ohvitseride mundrid mustast kalevist.<ref>Postimees (1886–1944), nr 14, 15. jaanuar 1938, lk 7</ref>


1912. aasta suvel juulikuus toimus keiser Wilhelm II riigivisiit [[Venemaa Keisririik]]i kohtumaks tsaar [[Nikolai II]]ga Eestimaal [[Paldiski]] sadamas, Wilhelm saabus [[Hohenzollerni]] laevaga ristleja [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel. Paldiski [[reid]]il peeti Nikolai II jahil [[Standart]] lõuna 50 inimesele ning toimusid meremanöövrid, mida jälgisid koos Wilhelmiga admiral [[Alfred von Tirpitz]] ja Preisi [[Heinrich Albert Wilhelm|Heinrich]]. Toimusid ka läbirääkimised poliitilise olukorra üle Euroopas, mis siiski ei suutnud ära hoida hilisemat [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]].
1912. aasta suvel juulikuus toimus keiser Wilhelm II riigivisiit [[Venemaa Keisririik]]i kohtumaks tsaar [[Nikolai II|Nikolai II-]]ga Eestimaal [[Paldiski]] sadamas, Wilhelm saabus [[Hohenzollerni]] laevaga ristleja [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel. Paldiski [[reid]]il peeti Nikolai II jahil [[Standart]] lõuna 50 inimesele ning toimusid meremanöövrid, mida jälgisid koos Wilhelmiga admiral [[Alfred von Tirpitz]] ja Preisi [[Heinrich Albert Wilhelm|Heinrich]]. Peeti ka läbirääkimisi poliitilise olukorra üle Euroopas, mis siiski ei suutnud ära hoida hilisemat [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]].


Oma memuaarides meenutab keiser kuidas tsaar koos perega võtsid teda väga sõbralikult vastu. Samuti inspekteeris ta Viiburi Jalaväerügementi, mille aujuhataja oli keiser. See oli ta viimane külastus Venemaale enne I maailmasõja puhkemist.<ref>http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_169</ref>
Memuaarides meenutab keiser, kuidas tsaar koos perega võttis teda väga sõbralikult vastu. Samuti inspekteeris ta Viiburi Jalaväerügementi, mille aujuhataja oli keiser. See oli ta viimane külastus Venemaale enne I maailmasõja puhkemist.<ref>http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_169</ref>


Oktoobrist 1917 kuni 9. novembrini 1918, mil Eesti oli Saksa vägede poolt okupeeritud, oli ta Saksa riigipea.
Oktoobrist 1917 kuni 9. novembrini 1918, mil Eesti oli Saksa vägede okupeeritud, oli ta Saksa riigipea.


== Isiklikku ==
== Isiklikku ==
Ta vasak käsi oli sünnist saati nõrk ja teisest käest pisem. Ta kandis iseloomulikke [[W]]-tähe kujulisi [[vuntsid|vuntse]].
Wilhelm II vasak käsi oli sünnist saati nõrk ja teisest käest pisem. Ta kandis iseloomulikke [[W]]-tähe kujulisi [[vuntsid|vuntse]].


== Perekond ==
== Perekond ==
69. rida: 68. rida:
=== Esimene abielu ===
=== Esimene abielu ===


27. veebruaril 1881 abiellus Wilhelm printsessi [[Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg]]iga. Abielust sündis seitse last:
27. veebruaril 1881 abiellus Wilhelm printsessi [[Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg]]iga. Abielust sündis seitse last.
* [[Kroonprints]] Wihelm (6. mai 1882 - 20. juuli 1951)
* [[Kroonprints]] Wihelm (6. mai 1882 20. juuli 1951)
* [[Prints]] Eitel Friedrich (7. juuli 1883 - 8. detsember 1942)
* [[Prints]] Eitel Friedrich (7. juuli 1883 8. detsember 1942)
* Prints Adalbert (14. juuli 1884 - 22. september 1948)
* Prints Adalbert (14. juuli 1884 22. september 1948)
* Prints August Wilhelm (29. jaanuar 1887 - 25. märts 1949)
* Prints August Wilhelm (29. jaanuar 1887 25. märts 1949)
* Prints Oscar (27. juuli 1888 - 27. jaanuar 1958)
* Prints Oscar (27. juuli 1888 27. jaanuar 1958)
* Prints Joachim (17. setsember 1890 - 18. juuli 1920)
* Prints Joachim (17. september 1890 18. juuli 1920)
* Printsess Victoria Louise (13. september 1892 - 11. detsember 1980)
* Printsess Victoria Louise (13. september 1892 11. detsember 1980)
Auguste suri 11. aprillil 1921. Ta maeti Saksamaale, kuhu ekskeiser Wilhelm minna ei saanud.
Auguste suri 11. aprillil 1921. Ta maeti Saksamaale, kuhu ekskeiser Wilhelm minna ei saanud.


=== Teine abielu ===
=== Teine abielu ===


9. novemberil 1922 abiellus Wilhelm printsess [[Hermine Reuß zu Greiz]]iga (17, detsember 1887 – 7. august 1947).
9. novemberil 1922 abiellus Wilhelm printsess [[Hermine Reuß zu Greiz]]iga (17. detsember 1887 – 7. august 1947).


== Pärand ==
== Pärand ==
[[Antarktika]]s asub [[Keiser Wilhelm II-se maa]].<ref>http://geonames.usgs.gov/apex/f?p=gnispq:5:0::NO::P5_ANTAR_ID:16600</ref>
[[Antarktika]]s asub [[Keiser Wilhelm II-se maa|Keiser Wilhelm II maa]].<ref>http://geonames.usgs.gov/apex/f?p=gnispq:5:0::NO::P5_ANTAR_ID:16600</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 12. märts 2019, kell 00:50

 See artikkel räägib Saksamaa keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge Wilhelm II (täpsustus).

Wilhelm II
180
Wilhelm II preisi ohvitserimundris, 1890-ndatel
Sünninimi Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Hohenzollern
Sündinud Berliin, Saksamaa
Surnud Doorn, Holland
Abikaasa Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg
Autogramm

Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.

Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimese Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Ta oli Suurbritannia kuninga George V nõbu ning Venemaa keisri Nikolai II sugulane.

Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta, kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm pööras oma sõrmuse kivi sissepoole, et see tungiks kätlemisel teretatava ihusse.

Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt absolutistlikult ning seetõttu saatis 1890. aastal erru ka riigikantsler Otto von Bismarcki. Ta huvitus väga kõigest sõjaväelisest ning moderniseeris pidevalt Saksa armeed, püüdes isegi luua omal käel uute relvade ja sõjalaevade mudeleid. Tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima kohta päikese all. Wilhelm arvas, et Saksamaale oleks kohane omada sama palju kolooniaid kui on Prantsusmaal. See tekitas hulga konflikte, sest enamik maailmast oli juba teiste Euroopa suurvõimude, Jaapani ja USA vahel laiali jagatud. Wilhelm lootis sõjaga olukorda Saksamaa ja selle liitlaste kasuks muuta, kuid väidetavalt ei soovinud ta maailmasõda, sest see viis Saksamaa sõtta kahel rindel ning nõrkade liitlastega. Pärast sõda püüti teda näidata peamise sõjasüüdlasena, et võitjariikidelt vastutus ära veeretada. See tendents jätkub ajalookäsitlustes kohati tänini.

Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega Maroko kriisid ning põhjustades Saksamaa-vastase Antandi tekke.

Pärast Franz Ferdinandi mahalaskmist (28. juunil 1914) toetas Wilhelm tugevalt keisrit Franz Joseph I, andes nii Austria-Ungarile võimaluse alustada sõda Serbia vastu. Nähtavasti ei kavatsenud Wilhelm siiski valla päästa üleeuroopalist sõda, sest otsustavatel nädalatel juulikuu alguses läks ta oma jahiga Põhjamerele seilama ning lõikas end nõnda riigiasjust ära. Kui suur sõda juuli lõpus juba puhkemas oli, püüdis ta seda isikliku sekkumisega veel ära hoida, ent tema katsed ei toonud tulemusi.

Pärast esimest maailmasõda

Wilhelm II mausoleum Doornis

Pärast sõda lahkus Wilhelm II Hollandisse eksiili ja elas seal kuni surmani. 1919. aastal ostis ta Doorni endale maja. Holland keeldus teda Antandile välja andmast.

1930. aastail oli ta rikkaim sakslane.[1]

Esialgu toetas ta natsionaalsotsialismi, sest lootis, et natsionaalsotsialistid taastavad monarhia. Kui Adolf Hitler seda ei teinud, loobus Wilhelm tema valitsust toetamast. Teise maailmasõja ajal asetas ta pärjad nii Saksa kui ka Hollandi sõdurite haudadele, et näidata oma neutraalsust. Seetõttu ei saatnud pettunud Hitler tema matustele enamat ühest tagasihoidlikust pärjast. Ekskeiser oli keeldunud ka natsionaalsotsialistliku embleemide kasutamisest ja riiklikest matustest.

Tegevus ühingutes

Keiser Wilhelm II on Corps Borussia Bonni vilistlane.

Seos Eestiga

Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912

1890. aastal toimunud Venemaa visiidi ajal oli tal määratud pooletunnine kohtumine kohalike võimukandjatega Tallinnas ja seejärel peatumine Narvas luksuslikus Stieglitzi villas. Narvas toimusid keisri ja tsaari osavõtul sõjaväemanöövrid.[2][3] Narvas tellis Wilhelm II sealsest kalevivabrikust oma ohvitserkonnale 10 000 meetrit halli kalevit. Seda värvi on Saksa sõjaväemunder tänapäevani, enne seda olid Saksa ohvitseride mundrid mustast kalevist.[4]

1912. aasta suvel juulikuus toimus keiser Wilhelm II riigivisiit Venemaa Keisririiki kohtumaks tsaar Nikolai II-ga Eestimaal Paldiski sadamas, Wilhelm saabus Hohenzollerni laevaga ristleja Moltke saatel. Paldiski reidil peeti Nikolai II jahil Standart lõuna 50 inimesele ning toimusid meremanöövrid, mida jälgisid koos Wilhelmiga admiral Alfred von Tirpitz ja Preisi Heinrich. Peeti ka läbirääkimisi poliitilise olukorra üle Euroopas, mis siiski ei suutnud ära hoida hilisemat esimest maailmasõda.

Memuaarides meenutab keiser, kuidas tsaar koos perega võttis teda väga sõbralikult vastu. Samuti inspekteeris ta Viiburi Jalaväerügementi, mille aujuhataja oli keiser. See oli ta viimane külastus Venemaale enne I maailmasõja puhkemist.[5]

Oktoobrist 1917 kuni 9. novembrini 1918, mil Eesti oli Saksa vägede okupeeritud, oli ta Saksa riigipea.

Isiklikku

Wilhelm II vasak käsi oli sünnist saati nõrk ja teisest käest pisem. Ta kandis iseloomulikke W-tähe kujulisi vuntse.

Perekond

Esimene abielu

27. veebruaril 1881 abiellus Wilhelm printsessi Auguste Viktoria Friederike Luise Feodora Jenny von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburgiga. Abielust sündis seitse last.

  • Kroonprints Wihelm (6. mai 1882 – 20. juuli 1951)
  • Prints Eitel Friedrich (7. juuli 1883 – 8. detsember 1942)
  • Prints Adalbert (14. juuli 1884 – 22. september 1948)
  • Prints August Wilhelm (29. jaanuar 1887 – 25. märts 1949)
  • Prints Oscar (27. juuli 1888 – 27. jaanuar 1958)
  • Prints Joachim (17. september 1890 – 18. juuli 1920)
  • Printsess Victoria Louise (13. september 1892 – 11. detsember 1980)

Auguste suri 11. aprillil 1921. Ta maeti Saksamaale, kuhu ekskeiser Wilhelm minna ei saanud.

Teine abielu

9. novemberil 1922 abiellus Wilhelm printsess Hermine Reuß zu Greiziga (17. detsember 1887 – 7. august 1947).

Pärand

Antarktikas asub Keiser Wilhelm II maa.[6]

Viited

  1. Vaeseksjäänud rahakuningad. Rahvaleht, 1. november 1932, nr 129, lk 2.
  2. The Emperor at the parade of the guards. New-York Tribune, 13. august 1890 lk 1: veerg 1
  3. http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_18
  4. Postimees (1886–1944), nr 14, 15. jaanuar 1938, lk 7
  5. http://www.gutenberg.org/files/43522/43522-h/43522-h.htm#Page_169
  6. http://geonames.usgs.gov/apex/f?p=gnispq:5:0::NO::P5_ANTAR_ID:16600

Välislingid

Eelnev:
Friedrich III
Saksa keiser
18881918
Järgnev:
Monarhia kaotati
Preisimaa kuningas
18881918