Mehikoorma: erinevus redaktsioonide vahel
{{Räpina vald}} |
|||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
* http://kultuur.elu.ee/ke485_ausammas.htm |
* http://kultuur.elu.ee/ke485_ausammas.htm |
||
{{ |
{{Räpina vald}} |
||
[[Kategooria:Eesti alevikud]] |
[[Kategooria:Eesti alevikud]] |
||
Redaktsioon: 11. märts 2019, kell 20:08
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
| Mehikoorma | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Pindala | 1,14 km² | ||||
| Elanikke |
207 (1.01.2020)[1]  | ||||
|
| |||||
| EHAK-i kood |
4859[2] | ||||
| Koordinaadid | 58° 14′ N, 27° 28′ E | ||||
  | |||||
 | |||||
Mehikoorma on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas. Asub Lämmijärve ääres, kohas, kus Peipsi-Pihkva järv on kõige kitsam (2 km).
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal asus alevik Tartu maakonnas Meeksi vallas.
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, Mehikoorma õigeusu kirik ja Mehikoorma luteri kiriku varemed (EELK Mehikoorma kogudus tegutseb pastoraadi hoones), hüdromeetriajaam, tuletorn ja piirivalvekordon. Mehikoormasse on püstitatud koguni kolm telefonilevimasti.
Mehikoorma peatänav ja veel mõned teisedki sisetänavad on asfalteeritud. Bussiühendus on Tartuga ja Räpinaga. Lähim kiirabi, tuletõrje ja politseijaam asub Räpinas.
Vaatamisväärsused
Mehikoormasse sisenedes jääb paremale poole teed kohalik kalaturg, mille tunneb ära väikese järve järgi. Kalaturu järel, peatänavast vasakul, on Mehikoorma kalmistu; sellest edasi pahemat kätt jäävad 1895. aastal ehitatud ja maailmasõdades hävitatud Mehikoorma luteri kiriku varemed, EELK Mehikoorma kogudus tegutseb tänapäeval pastoraadi hoones[3]. Suure kiriku varemetest külakeskuse poole astudes näeb vasakul pool Mehikoorma kooli ja teed, mis viib sadamasse. Pärast seda tuleb paremat kätt bussipeatuse plats, ehk n.ö. Mehikoorma keskpunkt, kus asub ka kauplus.
Keskplatsi järel läheb tee piirivalvekordoni poole, mille lähedal asuval parkimisplatsil saab vaadata 26. augustil 2006 avatud Mehikoorma ausammast Teises maailmasõjas Eesti riigi taastamise eest võidelnud eesti meestele. Kordoni ees ranna juures on avatud koht, kus saab võrkpalli mängida ja võimelda.
Mehikoorma kordoni lähedane järvekallas koosneb liivasest kiviklibusest rannast, mida eraldab pilliroog. Rannakõrgendikul on Mehikoorma tuletorn, mille lähedal asus vanasti ka puidust näkineiu kuju. Rannajoonest 63 meetri kaugusel järve peal on kivikuhi, mis oli vanasti kaldaga ühendatud ja mida kasutati sadamana. Enne Eesti riikliku iseseisvuse taastamist aastal 1991 peeti Mehikoormas suviti üle Peipsi ujumisi.
Lahingud
1. Eesti kaitselahingud Lämmijärve kaldal veebruaris 1944. Mehikoorma lahing [1]
2. Venelaste dessandi pommitamine Luftwaffe poolt augustis 1944. [4]
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Meeksi valla kirikud
- ↑ Mehis Helme. Õhusõda Eestis 1941-1945. Lk 114.
